2-25-19013/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

13.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19013

Tsiviilasi

H.E hagi J.I vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

J.I apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja H.E, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Kukk

Kostja J.I

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja hagist loobumine.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. H.E (hageja) esitas 10.11.2025 Harju Maakohtule hagi J.I (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 16.07.2021. Poolte kooselu on olnud

pingeline pikemat aega ja hageja ei näe võimalust seda jätkata. Kostja käitub ebastabiilselt.

Poolte kooselust on sündinud alaealine laps. Hageja soovib, et vanemad korraldavad edaspidi

oma õigusi lapse suhtes ühiselt ning lapsel oleks vahelduv elukoht nädala kaupa ning

ülalpidamist annavad vanemad lapsele võrdselt. Hagi esitamise ajaks elavad pooled sisuliselt

lahus (hageja kolis samal kinnistul asuvasse saunamajja) ja kooselu on pöördumatult

lõppenud. Pereelu taastamine ei ole võimalik.

1.2.

Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja avaldas, et ta ei soovi kostjaga leppida ja

on kindel oma soovis abielu lahutada.

2. Kostja hagile selgelt ei vastanud, aga palus nii kirjalikult kui ka kohtuistungil kohtul anda

pooltele aega leppimiseks.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas poolte abielu 19.12.2025 otsusega (vaidlustatud otsus).

Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja neid polnud vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

3.1.

PKS § 67 lg 1 järgi saab kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata,

et abikaasad kooselu ei taasta.

3.2.

Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte

püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata,

siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole

sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hoolimata

kostja vastuväitest. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb

abielu lahutada. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu

poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma.

POOLTE AVALDUSED

4. Kostja saatis 02.02.2026 maakohtule e-kirja, millest nähtub maakohtu otsuse

vaidlustamise tahe. Ringkonnakohus käsitleb seda apellatsioonkaebusena. Kostja soovib kuue

kuu pikkust lepitusaga ja peab vaidlustatud otsust ennatlikuks. Pooled elavad endiselt koos

viiendat aastat ühise perena samal aadressil.

5. Pooled esitasid 09.02.2026 ringkonnakohtule ühise avalduse, milles hageja loobus hagist

ja kostja avaldas, et ta ei soovi menetluskulude hüvitamist ega oma kaebuse menetlemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab vastu hagist loobumise, tühistab vaidlustatud otsuse, lõpetab

tsiviilasja menetluse ja jätab kõik menetluskulud poolte endi kanda.

7. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse (TsMS § 429 lg 1 ls 1). Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1 ls 2). Apellatsioonimenetluses hagist

loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega

esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ls 1). Käesolevas

asjas ei ole takistusi loobumise vastuvõtmiseks.

8. Kostja avaldas, et ta ei soovi menetluskulude hüvitamist, mistõttu jätab kohus kõik kulud

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Nii jaotatud kulusid pole vaja rahaliseks kindlaks

määrata. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle

tagastamise küsimust.

9. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 645 lg 2 alusel.

2 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)