3-26-175/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-175

Haldusasi

Eesti Teede Hooldus OÜ kaebus tühistada Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 13.01.2026 otsus vaidlustusasjas nr

291-25/299671, 299463, 299851 ja kohustada hankijat

viima riigihangete seaduses sätestatud nõuetega

kooskõlla riigihanke alusdokument: kvalifitseerimise

tingimus: tehniline ja kutsealane suutlikkus: täpsustatud

liiki ehitustööde teostamine osas, mis puudutab

korrashoiutööde (hooldetööde) lepingute numbrilise

mahu määramist ruutmeetrites

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.01.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Eesti Teede Hooldus OÜ, volitatud esindaja

Kristel Rätsep

Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Gertrud

Suve ja Ege Stiina Järvmägi

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transpordiameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Transpordiameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.01.2026

määruse peale.

2. Rahuldada Transpordiameti määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu

26.01.2026 määrus ja määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Jätta Eesti

Teede Hooldus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

12.09.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka hankija või vastustaja) riigihangete

registris avatud hankemenetlusega läbiviidavate riigihangete - „Hiiu hooldepiirkonna

3-26-175

riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299851); - „Ida-Viru hooldepiirkonna

riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299463); - „Lääne hooldepiirkonna

riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299671) hanketeated ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

2.

20.10.2025 esitas Eesti Teede Hooldus OÜ (edaspidi kaebaja) Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo) kolm vaidlustust (koos esimene vaidlustus)

eelnimetatud riigihangete alusdokumentidele. Kaebaja palus kohustada hankijat viima

riigihangete seaduses (RHS) sätestatud nõuetega kooskõlla tehnilisele ja kutsealasele

suutlikkusele kehtestatud kvalifitseerimise tingimus osas, mis puudutab pakkujate esitatavates

referentslepingutes nõutavate tööde mahtude mõõtühikuid ja lepingute hulka. VaKo rahuldas

14.11.2025 otsusega nr 233-25/299851, 299463, 299671 (VaKo esimene otsus) esimese

vaidlustuse osaliselt, kohustades hankijat viima kvalifitseerimistingimuse õigusaktidega

kooskõlla osas, milles see kehtestab korrashoiutööde lepingutega seotud nõude üksnes

kilomeetrites. Otsuse põhjendustes selgitas VaKo, et olukorras, kus pakkujal ei ole

kilomeetrites nõutavaid pikkusühikutes väljendatud andmeid, kuna tema referentslepingus on

need määratletud ruutmeetrites, ei võimalda RHAD oma kvalifikatsiooni tõendada, kuna

tõendamist on nõutud üksnes kilomeetritepõhiste andmetega ning pakkuja satuks

ruutmeetritepõhiste andmete esitamisega hankija meelevalda. Seda isegi siis, kui hankija

väidab, et tal on puuduse kõrvaldamiseks meetod olemas, kuid meetod ei tulene RHAD-st.

Samas märkis VaKo, et ei kohusta hankijat kõrvaldama puudust täpselt kaebaja soovitud

viisil, st kehtestades kvalifitseerimistingimuse alternatiivselt ruutmeetrites. Rahuldatud osas

VaKo esimesele otsusele kaebust ei esitatud ja see on jõustunud.

3. Vastustaja muutis RHAD sõnastust, vähendades korrashoiutööde referentslepingu

nõutavat kilomeetrite arvu ja lisades kvalifitseerimistingimuse selgitusse järgmise lause: Kui

pakkuja ei esita tõendeid hooldatud piirkonna teede kogupikkuse kohta kilomeetrites, esitab

pakkuja nimekirja hooldepiirkonna alla kuuluvatest teelõikudest ning hankija kontrollib

lepingu vastavust kvalifitseerimistingimustele avaliku teeregistri andmete põhjal.

4.

12.12.2025 esitas kaebaja VaKo-le kolm vaidlustust eelnimetatud riigihangete

alusdokumentidele, väites, et hankija ei täitnud VaKo otsust, kuna ei muutnud RHAD-s

selliselt, et riigihangetes osalemise eelduseks olev tingimus oleks läbipaistev ja arusaadav ka

neile pakkujatele, kelle referentslepingutes on mahud ruutmeetrites. VaKo jättis 13.01.2026

otsusega nr 291-25/299671, 299463, 299851 vaidlustuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt on hankija tingimuse selgitusse lisatud lausega näinud ette alternatiivse viisi, kuidas

pakkujad saavad enda vastavust tõendada: kui nad ei esita tõendeid teede kogupikkuse kohta,

saavad nad esitada nimekirja hooldepiirkonna alla kuuluvates teelõikudest. Hankija on toonud

välja meetodi, kuidas ta sellisel juhul avaliku teeregistri põhjal pakkuja referentslepingu

vastavust tingimusele kontrollib. Seega on VaKo esimeses otsuses ette heidetud ebaselgused

kõrvaldatud, VaKo otsus ei kohusta hankijat kõrvaldama puudusi konkreetsel kaebaja

soovitud viisil. On ilmne, et referentslepingu alusel hooldatud või hooldatavad teed peavad

kaebajale teada olema, ning isegi, kui hooldatavate teede pikkus ei ole kaebajale mingil

põhjusel teada, on see kergesti leitav teeregistri kaudu.

5. Eesti Teede Hooldus OÜ esitas halduskohtule kaebuse VaKo 13.01.2026 otsuse

tühistamiseks. Kaebus sisaldas taotlust esialgse õiguskaitse korras peatada riigihangete

viitenumbriga 299851, 299671 ja 299463 hankemenetlused kuni kohtuasjas tehtava lahendi

jõustumiseni ja kohustada hankijat lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäevad

edasi mõistliku aja võrra.

2(6)

3-26-175

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.01.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ning kohustas Transpordiametit riigihangetes Hiiu hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2026-2031 (viitenumber 299851), Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2026-2031 (viitenumber 299463) ja Lääne hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2026-2031 (viitenumber 299671) pikendama pakkumuste esitamise

tähtpäeva kuni 05.03.2026.

Hankija on VaKo 14.11.2025 otsuse järgselt muutnud RHAD asjassepuutuva tingimuse

selgitust. Kohtule nähtuvalt on hankija kõrvaldanud ebaselguse, mis tulenes kaebaja tõstatatud

kahtlusest, kas hankes loetakse nõuetekohaseks ka ruutmeetreid kajastav referentsleping. On

selge ka meetod, kuidas hankija kaebaja pakkumuse nõuetele vastavust kontrollib. Samas ei

ole välistatud, et tekivad vaidlused selle pinnalt, kas Hankija on referentslepingus kajastatud

hooldatava tee pikkust õigesti arvestanud, kuna referentslepingutes kasutati teisi mõõtühikuid.

Kuna haldusasjas 3-25-4335 ei vaieldud VAKO 14.11.2025 otsuse üle osas, milles vaidlustus

rahuldati, ei saa väita, et käesoleval juhul oleks tegemist korduva kaebusega. Tõsi on see, et

Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.01.2026 määrusega haldusasjas 3-25-4335 kaebaja EÕK

taotluse rahuldamata, kuid kuna ringkonnakohus lahendas esimese kohtuna EÕK taotluse

sisuliselt, on vastav ringkonnakohtu määrus vaidlustatav, st tegu pole lõpliku lahendiga.

Kohus leiab, et EÕK abinõu kohaldamata jätmine ‒ arvestades selle pöördumatut tagajärge ‒

peaks olema vähemalt ühel korral edasikaebe korras kontrollitav. Kohus kohaldab EÕK

abinõu kuni 05.03.2026. Selleks ajaks teeb kohus sisulise kohtulahendi ning ringkonnakohus

saab otsustada, kas EÕK-d oleks vaja täiendavalt pikendada. Vastustaja selgituste valguses ei

takista selline ajagraafik hankelepingu sõlmimist hiljemalt 01.05.2026. Vastustaja on välja

toonud, et iga täiendav viivitus (eriti rahvusvahelises hankemenetluses, mis on paratamatult

ajamahukas) suurendab otseselt riski, et 01.10.2026 ei ole kolme hooldepiirkonna

(maakonna) riigiteedel tagatud nõutud seisunditasemed ja liiklusohutus ning elutähtsa

teenuse osutamine on seatud ohtu ning arvestada tuleb ka sellega, et ka pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva võib menetlus rahvusvahelises hankes kesta väga pikalt (erinevad

järelpäringud, võimalik piiriüleste pakkujate kontroll, lepingute sõlmimise ooteaeg jne).

Vastustaja ent pole oma väiteid põhistanud detailsuse astmega, mis võimaldaks järeldada, et

hankelepingu korrakohane sõlmimine ja selle täitma asumine satub ohtu, kui EÕK-d kohtu

määratud moel kohaldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Transpordiamet taotleb 29.01.2025 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.01.2026

määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata; alternatiivselt muuta vaidlustatud esialgse õiguskaitse määrust ning

asendada kohustus pikendada tähtaega kuni 05.03.2026 kohustusega määrata pakkumuste

esitamise (ja avamise) tähtpäevaks 18.02.2026; täiendavalt alternatiivselt: kui kohus leiab, et

konkreetse kuupäeva määramine ei ole võimalik, lõpetada esialgne õiguskaitse viivitamatult

ning jätta hankijale kaalutlusruum menetluse jätkamiseks, arvestades RHS § 82 lg 4 ja

riigihangete üldpõhimõtteid, ning keelata kaebajal oma õiguste kuritarvitamine menetluse

venitamisega/takistamisega RHS § 28 lg 2 kohaselt; kaaluda kaebaja trahvimist

menetlusõiguste kuritarvitamise eest HKMS § 28 lg 2 alusel.

Hanketähtaja pikendamise muudatus on tekitanud pöördumatut kahju nii hankemenetluse

ajakavale kui ka kolmandate isikute ootustele ning suurendab oluliselt riski, et riigiteede

korrashoiuteenuse õigeaegne üleandmine 01.10.2026 ei ole tagatud. Tegemist on elutähtsa

3(6)

3-26-175

teenuse toimepidevusega. Kaebaja korduvate vaidlustuste ja kohtusse pöördumiste tõttu on

riigihangete pakkumuste esitamise tähtaeg nihkunud kokku üle nelja kuu.

Ringkonnakohus on samade riigihangete kontekstis juba 23.01.2026 määrusega haldusasjas nr

3-25-4335 jätnud kaebaja EÕK taotluse rahuldamata, leides, et avalik huvi hankelepingute

õigeaegse sõlmimise vastu kaalub üles kaebaja ärilise huvi ning et vaidlustuste tulemusena oli

tähtaega juba pikendatud kuni 27.01.2026.

Vastustaja hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse eeldused täidetud. Tegemist ei ole olukorraga,

kus kaebajal oleks võimatu pakkumust esitada või oma õigusi hiljem kohtus kaitsta. Kaebaja

risk on eeskätt äriline ja protseduuriline.

Halduskohus on asunud vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebuse eduväljavaated ei ole

suured. Kui kaebuse edulootus on kohtu enda hinnangul kasin, peab EÕK kohaldamine olema

erandlik ja minimaalselt sekkuv. Vastasel juhul muutub esialgne õiguskaitse sisuliselt

menetluse venitamist võimaldavaks automaatseks abinõuks.

EÕK kohaldamisel tuleb HKMS § 249 lg 3 järgi kaaluda muu hulgas avalikku huvi ja

kolmandate isikute õigusi ning võrrelda võimalikke tagajärgi. Hankeasjas on tagajärjed

ajakriitilised, kuivõrd riigiteede korrashoiuteenuse osutamine (sh liiklusohutus ja elutähtsa

teenuse toimepidevus) eeldab hankelepingute sõlmimist hiljemalt 01.05.2026, et lepingute

täitjale jääks ettevalmistusaega vähemalt viis kuud. Iga täiendav viivitus suurendab

objektiivset riski, et 01.10.2026 ei ole tagatud nõutud seisunditasemed ja teenuse toimimine.

Määruses puudub veenev põhjendus, miks just kuni 05.03.2026 ulatuv täiendav pikendus on

vältimatult vajalik. Kaebaja õiguskaitsehuvi saaks (kui kohus seda üldse vajalikuks peab)

tagada oluliselt vähem koormava abinõuga, seda näiteks lühema tähtaja määramisega,

menetluse kiirendamisega või EÕK sidumisega konkreetsete menetlustoimingutega.

RHS § 82 lg 4 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama

pakkumuste esitamise tähtaega nii, et pakkujatel oleks muudatuste arvestamiseks piisavalt

aega ja sama sätte järgi ei ole pakkumuste esitamise tähtaja lühendamine lubatud.

Halduskohtu EÕK kohustus muuta tähtaega kuni 05.03.2026 tekitab hankijale olukorra, kus

isegi EÕK hilisem tühistamine või kaebuse rahuldamata jätmine ei pruugi enam võimaldada

ajakava taastamist ilma uute õiguslike riskideta (nt teiste pakkujate õiguspärased ootused).

Käesoleva vaidluse kronoloogia näitab, et kaebaja kasutab oma menetlusõigusi viisil, mis

põhjustab hankemenetluse järjestikuse seiskumise ja tähtaja pideva edasilükkamise. Sama

sisuline küsimus on olnud kaebaja kontrolli all mitmes menetluses (VaKo menetlused,

haldusasi 3-25-4335 ja nüüd haldusasi 3-26-175), mille kõrvalmõjuna on pakkumuste

esitamise tähtaeg nihkunud 29.10.2025–05.03.2026.

HKMS § 28 lg 2 kohaselt ei tohi kohus lubada menetluse venitamist ega õiguste

kuritarvitamist. Kui kohus annab kaebajale EÕK kaudu korduvalt menetlusliku eelise

(tähtaegade nihutamise), ilma et kaebuse sisuline perspektiiv oleks tugev või et avalikku huvi

oleks adekvaatselt kaalutud, siis ilmselgelt kahjustab see menetluse usaldusväärsust ja

riigihanke õiguskindlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus vastab nõuetele, on tähtaegne ja ringkonnakohus võtab selle menetlusse.

4(6)

3-26-175

9. Halduskohus tunnustas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, pidades kaebuse

perspektiivi samas väheseks, kuid mitte olematuks. Halduskohus leidis, et hankija on

kõrvaldanud ebaselguse, mis tulenes kaebaja tõstatatud kahtlusest, kas hankes loetakse

nõuetekohaseks ka ruutmeetreid kajastav referentsleping. On selge ka meetod, kuidas hankija

kaebaja pakkumuse nõuetelevastavust kontrollib. Samas möönis halduskohus kaebusel teatud

eduväljavaateid kaalutlusel, et ei ole välistatud, et tekivad vaidlused selle pinnalt, kas hankija

on referentslepingus kajastatud hooldatava tee pikkust õigesti arvestanud, kuna

referentslepingutes kasutati teisi mõõtühikuid. Huvisid kaaludes leidis halduskohus, et

pakkumuste esitamise tähtpäev tuleb edasi lükata, kuna vastupidine tagajärg oleks kaebajale

pöördumatu ning vastustaja selgituste valguses ei takista selline tähtaeg hankelepingu

sõlmimist hiljemalt 01.05.2026 ning vastustaja ei ole võimalikke riske piisavalt detailselt

põhistanud.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa

põhimõtteliselt välistada, kuna pakkumuste avamisel ei oleks RHAD muutmine enam

võimalik. Kaebuse eduväljavaated ent on ka ringkonnakohtu esmasel hinnangul väga

väikesed. Kaebaja vaidlustab kvalifitseerimistingimust teistkordselt kaalutlusel, et hankija ei

viinud tingimust esimese VaKo otsuse kohaselt õigusaktidega vastavusse. VaKo esimesest

otsusest nähtub, et VaKo märkis otsuse p-s 6.1 põhjenduste lähtekohana, et vaidluse all ei ole

küsimus, nagu oleks 450 km hooldatud teede kogupikkuse nõue ebaproportsionaalselt kõrge.

Tingimuse selle algses sõnastuses luges VaKo õigusvastaseks põhjusel, et see kohustas igal

juhul esitama andmed referentslepingu kohta kilomeetrites, kuigi konkreetse lepingu maht

võis olla määratud teisiti, ega näinud ette meetodit, kuidas hankija muudel mõõtühikutel

põhineva referentslepingu vastavust kontrollib. VaKo esimene otsus ei seadnud kahtluse alla

nõuet, et ka muudes mõõtühikutes arvestatud referentslepingu järgne hooldusteenus pidi

olema osutatud teedel, mille kogupikkus oleks vähemalt 450 km. Ehk VaKo luges esimese

vaidlustuse esemeks mitte kvalifitseerimistingimuse sisulise nõude, vaid üksnes nõutud

andmete esitamise viisi ja kontrollimise metoodika. Vastavas osas on VaKo otsus jõustunud.

Seega saab kaebaja käesolevas asjas RHS § 189 lg-st 31 tulenevalt vaidlustada

kvalifitseerimistingimuse alusel esitatavate andmete koosseisu ja kontrollimeetodit (mida

kajastab hankija poolt tingimuse selgitusele lisatud lause teabe esitamise ja vastavuse

kontrollimise kohta), kuid mitte tingimust sisuliselt ega nõuda, et hankija kehtestaks

alternatiivse kvalifitseerimistingimuse ruutmeetrites. Olukorras, kus vaidluse all ei ole

küsimus kvalifitseerimistingimuse sisulisest asjakohatusest või ebaproportsionaalsusest, ei saa

kaebajal olla alust nõuda täiendava alternatiivse kvalifitseerimistingimuse kehtestamist ka

kaalutlusel, et alternatiivse ehitustööde referentslepingu puhul on ruutmeetreid kasutatud.

Igale mõistlikule inimesele on pealegi ilmselge, et teede pindalaühikuid ei saa üheselt

teisendada pikkusühikuteks, kuna teed on ka pealiskaudse elulise kogemuse põhjal hinnates

erineva laiusega.

11. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et hankija on VaKo tuvastatud puudused

kõrvaldanud, nähes sõnaselgelt ette võimaluse esitada andmed referentslepingute kohta ilma

kilomeetreid välja toomata, ning metoodika, et ta tuvastab lepingu esemeks olnud teede

kogupikkuse teeregistrist. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Ringkonnakohtule jääb

sealjuures ebaselgeks, kuidas rikub tingimuse alusel andmete esitamise ja kvalifikatsiooni

tuvastamise meetod kaebaja seadusega kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Nimelt, kaebaja saab

riigihankes kvalifitseerimistingimuste peale vaidlustuse ja kaebuse esitamisega kaitsta

üldjuhul oma majanduslikku huvi riigihankes osaleda, pakkumus esitada ja hankelepingu

sõlmimise korral selle täitmisest tulu teenida. Ettevõtja ei saa vaidlustada

kvalifitseerimistingimust üksnes abstraktselt võrdse kohtlemise tagamiseks või selguse

5(6)

3-26-175

suurendamiseks. Samuti ei saa iseseisvalt kohtulikult kaitstava huvina käsitada huvi muuta

hankemenetluses oma kvalifikatsiooni tõendamist tehniliselt lihtsamaks, kui kehtestatud

tingimuste põhjal on see siiski mõistlikult võimalik. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste

rikkumist kaebuses kirjeldanud seeläbi, et ei saa esitada pakkumust, kuna ei oska hinnata

kilomeetrites antud mahtu oma väidetvalt ruutmeetritepõhiselt täidetud referentslepingu

põhjal (kaebuse p 7.8). Pelgalt esile toodud asjaolu, et teatud tee-elementide nagu nt sildade

andmeid on registrist keeruline tuvastada ja Tallinna kohalike teede nimekiri ei ühti

üksüheselt riiklikus teeregistris kajastatavaga, kuna andmed ei ole registrisse jõudnud, ei saa

olla veenev takistus pakkumuse esitamiseks, kui kaebajal on mõistlik alus eeldada, et tema

täidetud leping faktiliselt vähemalt nõutud mahus kogupikkusega teid hõlmas.

12. Kuigi välistada ei saa halduskohtu määruses esile toodud teoreetilist võimalust, et

kvalifitseerimistingimuse selgituse pinnalt võib tekkida vaidlus, kas hankija on

referentslepingu alusel hooldatud teede pikkuse õigesti arvutanud, ei nähtu ringkonnakohtule,

et pelgalt see risk ei võimaldaks kaebajal pakkumust esitada. Võimaliku vaidluse risk seoses

teede kogupikkuse õige tuvastamisega kvalifikatsiooni kontrollimisel ei kujuta endast sellist

kaebaja õiguste riivet, mis kaaluks üles vastustaja määruskaebuses esile toodud huvi

hankelepingu õigeaegse sõlmimise vastu. Kaalukas avalik huvi nõuab, et 1. oktoobriks 2026

oleks olemas ettevõtjad, kes hoiaks riigiteid korras, tagamaks riigiteede seisundinõuetele

vastavus ja seeläbi liiklusohutus, samuti elutähtsa teenuse toimimine. Veenev on vastustaja

põhjendus, miks peab mahukate lepingute täitmise ettevalmistamiseks sõlmima

hankelepingud hiljemalt 01.05.2026. Isegi kui esialgne õiguskaitse käesolevas asjas seda

eesmärki ei välista, on vastustaja piisavalt põhistanud, et vaidlusega seotud täiendav viivitus,

mille tõttu on hankemenetlus juba sisuliselt ligi nelja kuu võrra edasi lükkunud, võib selle

eesmärgi ohtu seada. Kaebaja võimalik risk sattuda pärast pakkumuse esitamist vaidlusse ja

potentsiaalselt kanda sellega seotud kulusid tuleb lugeda hankemenetlusega jätkamise poolt

rääkivast avalikust huvist vähem kaalukaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tuleb tühistada ja kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata jätta.

13. Kuigi kaebuse perspektiivikus on küsitav, on kaebaja kirjeldatud võimalik keerukus

ruutmeetrites väljendatud mahuga lepingu alusel kilomeetrites väljendatud

kvalifitseerimistingimuse täitmisel ka muudetud kvalifitseerimistingimuse alusel siiski

piisavalt motiveeritud ja õiguslikult relevantne, et kaebuse esitamist ega esialgse õiguskaitse

taotlemist ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitada kaebaja menetlusõiguste

kuritarvitamisena.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)