2-25-9225/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-9225

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9225

Tsiviilasi

E. A. (A.), A. A. (A.) hagi N. J. vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: E. A. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX);

Hageja II: A. A. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX);

Kostja: N. J. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX), lepinguline esindaja Vello Luik (e-post: XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E. A., A. A. ja N. J. vahel sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et kostja N. J. võõrandab kostja omandis oleva

kaasomandi osa hagejatele E. A. ja A. A.. Kaasomandi osa võõrandamine

toimub 03.02.2026 ning võõrandamistehingu tõestab Tallinna notar K. K..

Võõrandamishinnaks on 185000 eurot. Võõrandamishinnast 84519,01 eurot

kantakse kostja arveldusarvele ja 100480,99 eurot kantakse XXX AS

arveldusarvele kostja hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmiseks.

1.2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et kaasomandi osa võõrandamisel punktis 1.1

toodud viisil järgselt puuduvad pooltel üksteise suhtes kaasomandi lõpetamisest

tulenevad mistahes lepingulised või lepinguvälised nõuded ning et

vastavasisuliste nõuete ilmnemisel kompromissi sõlmimise järgselt loetakse

pooled neist loobunuks.

1.3. Poolte menetluskulud jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss esitatakse kohtule teadmiseks hageja

ja/või kostja poolt viivitamatult peale selle allakirjutamist poolte poolt, kuid

kompromiss kuulub kinnitamisele kohtu poolt vaid tingimusel, et kaasomandi

osa võõrandamine kostjalt hagejatele toimub eelviidatud kuupäeval. Hagejad

kohustuvad teavitama kohut viivitamatult punktis 1.1 nimetatud tehingu

toimumisest. Kui punktis 1.1 nimetatud tehingut ei toimu kokkulepitud ajal,

loevad pooled ennast taganenuks kompromissist ja sellisel juhul on kompromiss

kehtetu alates selle sõlmimisest ning ei too pooltele kaasa mingeid kohustusi ja

kohus jätkab hagiavalduse lahendamist.

1 (3)

2-25-9225

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9225.

3. Tagastada hagejatele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o summas 210 eurot

ning kanda see E. A. arvelduskontole XXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-25-9225 menetluses on E. A. (A.), A. A. (A.) hagi N. J.

vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled esitasid 01.02.2026 kohtule kompromissilepingu.

Hageja I teatas 12.02.2026 kohtule, et notaritehing toimus kompromisslepingus viidatud ajal

03.02 kaasomandi võõrandamiseks. Hageja I palub kohtul menetlus lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et

kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

3. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

4. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas

2 (3)

2-25-9225

420 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning tagastab hagejatele pool hagiavalduselt

tasutud riigilõivust summas 210 eurot.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kompromissilepingu p-s 4, et poolte

menetluskulud jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda.

7. Vastavalt poolte taotlusele lühendab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse

esitamise tähtaega 3 tööpäevani.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik

3 (3)