2-25-14845/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

12. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-14845;

B2 Impact OÜ hagi M.F. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1992,38 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Anu Volmer (XXX)

Kostja

M.F. (isikukood XXX; aadress XXX e-post XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.F.-ilt B2 Impact OÜ kasuks lepingu nr

1212163479624 alusel põhivõlgnevus 692,42 eurot, intress 12,12 eurot ja viivis 95,78 eurot.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 40% ja hageja kanda 60 %;

2.2 välja mõista M.F.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 126 eurot;

2.3 välja mõista M.F.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 126 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M.F. ja BB Finance OÜ 19.04.2023 krediidilepingu

1212163479624 krediidilimiidiga 1870 eurot. Leping sh. Euroopa standardinfo teabeleht

allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt HyBa iseteeninduses. Lepingu põhitingimustes lepiti

kokku intressimääras 38% aastas, krediidi kulukuse esialgse määraga 44,39%, krediidi

kogukuluga 3700,48 eurot. Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr on lepingu

põhitingimustest ja Teabelehe punktist 3 (Krediidiga seotud kulud teine tulp) tulenevalt

arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 38% aastas ja kogu

krediidilimiit 1870 eurot võetakse koheselt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning

makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Krediidi kogukulu tegelikku

summat ei ole võimalik välja arvutada, sest Leping on tähtajatu ja Kliendi poolt

tagasimakstud summasid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Hageja märgib, et antud leping

ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd krediidi kulukuse määra (edaspidi KKM)

kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt

KKM kolmekordne määr on 45,93% (15,31% x 3).

Kostja arvelduskontole

EE172200221026129896 on perioodil 19.04.2023 – 11.03.2024 väljastatud krediiti kokku

summas 2212,87 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas

973,24 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 342,87 eurot, intressi katteks 604,01 eurot,

meeldetuletuskirja tasude katteks 25 eurot, viivise katteks 1,36 eurot. Kostja rikkus lepingust

tulenevat tagasimakse kohustust, mistõttu edastas krediidiandaja kostjale 10.06.2024 TsÜS §

79 sätestatud vormis lepingu üldtingimuste punkti 3.1 alusel HyBa iseteeninduse vahendusel

kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise, milles teatas, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel ütleb krediidiandaja temaga

sõlmitud lepingu üles 25.06.2024. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud, olles

täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse, see on 10.04.2024 (tagasimakse summas

91,15 eurot), 10.05.2024 (tagasimakse summas 88,60 eurot) ja 10.06.2024 (tagasimakse

summas 89,51 eurot) tagasimaksega, ega võtnud krediidiandajaga võla tasumise osas

kokkuleppe saavutamiseks ühendust, ütleski Krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.8

alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.06.2024. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale kätte

toimetatud 10.06.2024. Krediidiandaja teavitas lisaks 10.06.2024 teate edastamisel, et lepingu

ülesütlemisega kaasneb nõuete loovutamine inkassole. Lisaks teavitas hageja kostja tema ja

krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete omandiõiguse üleminekust hagejale

19.07.2024 nõudekirjaga. Antud teatiste edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes

nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Kostja on inkassomenetluses perioodil

30.09.2024-14.04.2025 kokku summa 547,21 eurot, millest VÕS § 415 lg 2 p 1 alusel on hageja

poolt nõudekulude katteks kokku arvestatud 50 eurot.. Hageja poolt on summa 497,21 eurot

arvestatud põhivõla katteks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja Impact OÜ kasuks

lepingust 1212163479624 tulenev põhivõlgnevus 1372,79 eurot, intress 221,98 eurot ja viivis

397,61 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv

summas 315 eurot. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13.01.2026 e-posti aadressil e-post XXX.

Kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1992,38 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ vahel

sõlmitud 19.04.2023 krediidikontoleping (dtl 28-33).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja BB Finance OÜ vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. BB Finance OÜ oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 25.06.2024 (dtl 53-54).

Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 2212,87 eurot. Samuti ei ole vaidluse all

asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud

vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on vastavalt oma sisemistele riskimudelitele

seadnud tulenevalt krediiditoote tüübist, soovitavast krediidisummast, osamakse suurusest

vastavad parameetrid, mida ta võtab arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise käigus

sh kogutavate andmete ulatuses ja kontrollimises. Sise-eeskirjades on kirjeldatud eraldi

reeglid, nõuded ning tingimused, et millistel juhtudel ning kuidas kontrollida laenusaaja poolt

esitatud teavet ning läbi milliste korrektuuride (nt sissetuleku korrigeerimine), konservatiivse

lähenemise (nt hüpoteetiliste kohustuste arvutamine), skooride ja muude andmete

analüüsimisel kogumis tehakse krediidiandaja poolt krediidiotsus. Kostja märkis enda

netosissetulekuks 1750 eurot. Maksu-ja Tolliameti päringu vastuse analüüsi tulemusel saadi

kostja keskmiseks netosissetulekuks 1240,3575 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse

tegemisel Maksu- ja Tolliameti päringust saadud keskmisest netosissetulekust 1240 eurost

ehk madalamast. Kostja märkis enda finantskohustusteks 350 eurot. Kuigi kostja märkis enda

olemasolevateks finantskohustusteks 350 eurot, lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel

krediidiriskide maandamiseks tuletatud finantskohustuste summast 467,4873 eurost. Tuletatud

finantskohustuste arvutus põhineb ligikaudu 10000 pangakonto väljavõtte analüüsil, mille

kliendid on krediidiandajale esitanud. Väljavõtete analüüsi põhjal on koostatud graafik, kus

on korrelatsioonis sissetulek ja finantskohustuste suurus. Kostja sissetuleku 1240 euro juures

olid keskmised tuletatud finantskohustused 467,4873 eurot. Kuna kostja enda muid kulusid ei

märkinud, võttis krediidiandaja muude kulude hindamisel aluseks üldkohaldatava määra,

saades majapidamiskuludeks summas 410,28 eurot+ kahe ülalpeetava kulu 99 eurot, saades

kokku majapidamiskuluks 509,28 eurot millest krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lähtus.

Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas arvestas krediidiandaja

krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 62 eurot, mis on 5% kostja netosissetulekust. Teavet

kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost

ja Krediidiregister, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 2 ülalpeetavat. Tulenevalt eeltoodust saadi

kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks 201,23 eurot: Sissetulek 1240 eurot

(EMTA) – puhver 62 eurot (5% sissetulekust) – majapidamiskulud 509,3 eurot

(üldkohaldatav määr) – finantskohustused 467,47 eurot (tuletatud finantskohustused) =

201,23 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab

võetud krediiti tagasi maksta.

10. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

12. Hageja on hagiavalduses täpsustuses välja toonud, et esitab lepingu suhtes

alternatiivse nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse

katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka

VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid

tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).

13. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 2212,87 eurot (dtl 34-46). Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 1520,45

(dtl 49-52) eurot.

14. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja lepingu nr 1212163479624 alusel põhivõlgnevuse 692,42 eurot (22-

12,87-1520,45), intressi 12,12 eurot ja viivise 95,78 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot.

19. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 40% ulatuses kostja

ja 60% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja

40%, st 126 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(228,04 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik