3-24-2049/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. March 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2049

Haldusasi

Aktsiaseltsi

KIIRKANDUR

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti 11.06.2024 vaideotsus nr 1-7/24/50-4,

millega tunnistati kehtetuks Keskkonnaameti 10.04.2024

korraldus nr DM-125214-40 ning kohustada

Keskkonnaametit muutma keskkonnaluba nr Rapm-062

vastavalt Keskkonnaameti 10.04.2024 korraldusele

DM-125214-40; tuvastada Kohila Vallavolikogu

25.01.2024 otsuse nr 5 õigusvastasus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Aktsiaselts KIIRKANDUR, volitatud esindaja

Margus Kõiva

Vastustaja I – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Evelyn

Jallai

Vastustaja II – Kohila vald, volitatud esindaja

vandeadvokaat Peeter Ploom

Asja läbivaatamise vorm

21. jaanuari 2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista aktsiaseltsilt KIIRKANDUR Kohila valla kasuks välja viimase kantud

menetluskulud summas 3340,57 eurot.

3. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.03.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts KIIRKANDUR (edaspidi ka kaevandaja) kaevandab 2009. aastast alates Sutlema

II lubjakivikarjääris, mis asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas Kruusamäe

kinnistul (katastritunnus 31701:001:0366), lubjakivi ehituskillustikuna. Selleks on äriühingule

väljastatud keskkonnaluba Rapm-062 (edaspidi keskkonnaluba) kehtivusega kuni 01.12.2036.

2. Aktsiaselts KIIRKANDUR esitas 14.08.2023 Keskkonnaametile täiendatud taotluse

keskkonnaloa muutmiseks. Taotluse kohaselt sooviti muuta keskkonnaloa välisõhu eriosa

selliselt, et lisanduvad heiteallikad; suureneb käideldava materjali ja lõhkeaine kogus; ning

muutub heiteallikate tööajadünaamika. Maapõue osas kaevandaja muudatusi teha ei soovinud.

3. Keskkonnaamet kaasas menetlusse Kohila valla (edaspidi ka vald), kes teatas 28.09.2023

otsuses nr 32 (edaspidi 28.09.2023 otsus), et ei nõustu esitatud taotlusega, kuna see on vastuolus

kohaliku kogukonna huvidega. Vastuseks valla arvamusele esitas kaevandaja 12.10.2023 müra

modelleerimise aruande ning 17.10.2023 vastuse vallavolikogu seisukohtadele, misjärel edastas

Keskkonnaamet 28.12.2023 vallale teistkordselt keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu

arvamuse esitamiseks. Keskkonnaamet edastas eelnõu ka kaevandajale, kes täpsustas esitatud

taotlust 09.01.2024.

4. Kohila Vallavolikogu jäi 25.01.2024 otsuses nr 5 (edaspidi 25.01.2024 otsus) varem

väljendatud arvamuse juurde ning ei nõustunud keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõuga. Vald

leidis otsuses kokkuvõtlikult, et:



loa muutmisega kasvaks töödeldava materjali maht (120 000 t/a vs varasem 72 000 t/a)

ja keskmine tootmismaht, kuid kaevandamise loa osa ei muudeta, kuigi kehtivas loas on

siduvalt määratud keskmine tootmismaht (25 tuh m³/a);



oluliselt pikeneks tööaeg (seniselt on lubatud 14 tundi päevas, 5 päeva nädalas, kuni 10

kuud aastas, kuid taotluse kohaselt soovitakse töid teha aastaringselt 24/7);



lisandub teise purustus-sorteerimissõlme samaaegne töö;



heiteallikate arv kasvab neljalt (4) seitsmele (7), mis suurendab müra ja saastet;



hajumisarvutused näitavad käitise territooriumil olulisi piirväärtuste ületamisi (PM ja

NO2), eritingimus – võimaluse korral vähendada – on ebamäärane ega kaitse piisavalt

ümbruskonna elanikke;



tegemist on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 4 tähenduses

ühtse loaga, kus välisõhu muudatused on tihedalt seotud kaevandamisega, mistõttu tuleb

vallalt küsida kooskõlastus maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lg 6 alusel;



eelnõu on ebaselge ning sellest ei ole aru saada, millised varasemad eritingimused

jäävad kehtima;



negatiivne mõju kohaliku kogukonna elukeskkonnale suureneks.

5. Pärast valla 25.01.2024 otsust esitas kaevandaja Keskkonnaameti päringutele veel täiendavad

selgitused peenete osakeste ja müra leviku, lõhkamistööde iseloomu, müra metoodika ja

piirväärtuste kohta. Samuti täiendas kaebaja mürakaarte.

6. Keskkonnameti 10.04.2024 korraldusega nr DM-125214-40 (edaspidi muutmise korraldus

või 10.04.2024 korraldus) muudeti keskkonnaloa tingimusi vastavalt taotlusele järgmiselt:

6.1. Välisõhu eriosale lisati järgmised erinõuded:



Ühe purustus- ja sorteerimissõlme tööaeg on aasta läbi ööpäevringne. Lõhkamisi

tehakse aasta jooksul tööpäeviti (E–R) vahemikus 8.00–17.00, puurimisi tööpäeviti (E–

R) 8.00–19.00. Kahte purustus- ja sorteerimissõlme võib samaaegselt käitada ainult

päevasel ajal (7.00–23.00). Lõhketöid on keelatud läbi viia samal ajal kui Sutlema I

2 (13)

lubjakivikarjääris ja Sutlema III lubjakivikarjääris. Riigipühade ajal on lõhkamine

keelatud. Lõhkamine on keelatud, kui tuule suund on lähimate majade suunal;



Sutlema II mäeeraldisel on kahe purustus- ja sorteerimissõlme samaaegne öine

töötamine (23.00–7.00) lubatud ainult siis, kui sellise töörežiimi kohta teostatakse müra

modelleerimine, mis ei näita müra öise piirväärtuse ületamist ja Keskkonnaamet müra

modelleerimise tulemused heaks kiidab.

6.2. Välisõhu eriosalt eemaldati järgmised eritingimused:



Lõhketöid on keelatud läbi viia samal ajal kui Sutlema I lubjakivikarjääris ja

Sutlema III lubjakivikarjääris. Lõhkamine ja lõhkepuuraukude puurimine on lubatud

märtsist detsembrini E–R kell 8.00–17.00. Riigipühade ajal on lõhkamine keelatud.

Lõhkamine on keelatud kui tuule suund on lähimate majade suunal.



Sorteerija põletusseadme tööaeg on märtsikuust detsembri lõpuni tööpäeviti (E–R)

vahemikus 7.00–21.00. Rootorpurusti põletusseadme tööaeg on märtsikuust detsembri

lõpuni tööpäeviti (E–R) vahemikus 7.00–21.00. Purustus- ja sorteerimissõlme tööaeg on

märtsikuust detsembri lõpuni tööpäeviti (E–R) vahemikus 7.00–21.00. Lõhkamisi ja

puurimisi tehakse aasta jooksul märtsikuust detsembri lõpuni tööpäeviti (E–R)

vahemikus

8.00–17.00.

6.3. Kuna muudetakse üksnes keskkonnaloa õhu osa, siis ei ole kohaliku omavalitsuse keelduv

arvamus Keskkonnaametile siduv.

7. Vald esitas 02.05.2024 Keskkonnaametile 10.04.2024 korralduse peale vaide, milles taotles

selle kehtetuks tunnistamist ja asjas uue otsuse tegemist, kuna:



Keskkonnaamet oleks pidanud küsima vallalt nõusolekut MaaPS § 49 lg 6 alusel, sest

keskkonnaloa välisõhu eriosa muutused on sisuliselt seotud kaevandamisega (uued

heiteallikad, suurem käideldav materjali ja lõhkeaine kogus, pikem tööaeg, oluliselt

suurem tootmismaht). Selliste muudatuste tegemiseks on vajalik valla siduv arvamus;



vald keeldus 25.01.2024 otsusega nõusoleku andmisest, mistõttu oleks Keskkonnaamet

pidanud keelduma keskkonnaloa muutmisest;



Keskkonnaamet ei käsitlenud ega põhjendanud vallavolikogu arvamuses toodud

vastuväiteid (haldusmenetluse seaduse ehk HMS § 56 lg 3) ning teostas kaalutlusõigust

ebaõigesti (HMS § 4 lg 2).

8. Vaatamata kaevandaja esitatud vastuväidetele valla vaidele rahuldas Keskkonnaamet

11.06.2024 vaideotsusega nr 1-7/24/50-4 (edaspidi vaideotsus) Kohila valla vaide ja tunnistas

10.04.2024 korralduse tervikuna kehtetuks.

9. Aktsiaselts KIIRKANDUR esitas 11.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada

vaideotsus, kohustada Keskkonnaametit viima keskkonnaloasse 10.04.2024 korraldusega tehtud

muudatused ning tuvastada Kohila Vallavolikogu 25.01.2024 otsuse nr 5 õigusvastasus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja seisukoht

10.1. Keskkonnaameti vaideotsus, millega muudeti vaidemenetluse järgselt keskkonnaloas

10.04.2024 korraldusega tehtud muudatused, on õigusvastane ja tuleb tühistada.

Keskkonnaametit tuleb kohustada tegema keskkonnaloas muudatused, millega taastatakse

10.04.2024 korraldusega tehtud muudatused 5 tööpäeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.

Samuti tuleb õigusvastaseks tunnistada valla 25.01.2024 otsus.

3 (13)

10.2. Kaebaja taotluse alusel tehtud muudatused keskkonnaloas ei käsitlenud maapõue eriosa,

mistõttu ei saa pidada õiguspäraseks allutada seda MaaPS loamenetluse sätetele. Muudatused

tehti välisõhu eriosas, kuna lisandusid heiteallikad, suurenes käideldava materjali ja lõhkeaine

kogus. Samuti muutus heiteallikate tööaja dünaamika. Need ei eeldanud keskkonnaloas

maapõue osa muutmist. Vaideotsusega loobus Keskkonnaamet keskkonnaloas KeÜS § 41 lg-s 1

nimetatud tegevuste eristamisest ning asus põhjendamatult seisukohale, et kuna muudatused

puudutavad tööaega, siis on 10.04.2024 korraldusega tehtud muudatused käsitatavad

kaevandamise keskkonnaloa tingimustena. Vastustaja selline seisukoht tähendab, et iga

kaevandamiseks antud keskkonnaloa muutmine allub MaaPS-i sätetele ning kohalik omavalitsus

võib mistahes muudatuse välistada. Kaebaja sellega ei nõustu ning see tooks kaasa

menetlusosaliste (sh Keskkonnaameti) õiguste ja kohustuste tasakaalu olulise muutumise,

Keskkonnaameti kaalumisruumi kitsenemise ja kohalikule omavalitsusele sisuliselt mistahes

kaevandamise aspekti osas vetoõiguse andmise. KeÜS § 50 lg 2 ei ole piisavalt konkreetne

selleks, et laiendada kohaliku omavalitsuse vetoõigust mistahes kaevandamisega seotud

keskkonnaloa muudatusele. Ebaõige oleks kavandatud muudatuste elluviimine näiteks

eraldiseisva õhusaasteloaga väljaspool olemasolevat KeÜS § 41 lg 4 alusel antud

keskkonnaluba.

10.3. Keskkonnaamet ei küsinud kohalikult omavalitsuselt MaaPS § 49 lg 6 alusel siduvat

arvamust ning kohaliku omavalitsuse arvamuse siduvana käsitamine on oluline kaalumisviga.

Ka kohalik omavalitsus ei andnud arvamust MaaPS § 49 lg 6 alusel ning kogu menetluse vältel

lähtus nii kohalik omavalitsus, Keskkonnaamet kui kaebaja eeldusest, et arvamus esitati avatud

menetluses HMS üldsätete alusel. Kohila Vallavolikogu ise tugines 25.01.2024 otsuses HMS §

49 lg-le 1 ja KeÜS § 48 lg-le 4 ning viitas vajadusele küsida täiendavalt seisukohta MaaPS § 49

lg 6 alusel. Seega on ilmne, et MaaPS § 49 lg 6 alusel kohaliku omavalitsuse arvamust ei

küsitud. HMS ega KeÜS ei võimalda Keskkonnaametil loobuda HMS § 49 lg 1 ja KeÜS § 48 lg

4 alusel esitatud seisukohtade sisulisest hindamisest ja kaalumisest, jättes avatud menetluses

osalevate isikute seisukohtade kontrollimise ja kaalumise tervikuna halduskohtule.

10.4. Vaideotsuses tehti viide haldusasjas 3-23-552 sõlmitud kompromissile – see ei ole

asjakohane. Keskkonnaamet tegi kompromissi alusel muudatused keskkonnaloas 09.05.2023 ja

sellega kompromiss ammendus.

10.5. Vallal puudus 10.04.2024 korralduse vaidlustamiseks õigus, kuid Keskkonnaamet jaatas

seda vaidemenetluses küsimuses, kas omavalitsuse keelduvat arvamust jäeti menetluses

õiguspäraselt arvesse võtmata. Kaebaja jääb seisukohale, et valla ei olnud seotud kohalikule

omavalitsusele seadusest tulenevate volituste tegeliku riivega ega keskkonnaloa maapõue osa

muutmisega, mistõttu jõudis Keskkonnaamet omavalitsuse arvamuse siduvuse hindamisel

õigusvastasele järeldusele.

10.6. Keskkonnaamet tunnistas keskkonnaloa tingimused õigusvastaselt kehtetuks kaebaja

kahjuks, õiguspärast ootust ja kahju kaalumata. Kaebaja asus muudetud keskkonnaluba

realiseerima selle saamise järgselt – kaebaja soetas uue laaduri ning palkas juurde kolm töötajat.

Praegusel juhul ei olnud HMS § 66 lg-s 2 sätestatud tingimused 10.04.2024 korralduse

kehtetuks tunnistamiseks täidetud. Vaideotsusest ei nähtu seda avalikku huvi, mis kaaluks üles

kaebaja usalduse 10.04.2024 kehtima hakanud keskkonnaloa redaktsiooni kehtima jäämise

suhtes. Vaideotsuse põhjal võib järeldada, et Keskkonnaamet käsitleb avaliku huvina valla

viidatud nn kohaliku kogukonna huvi, kuid see on täielikult tõendamata ja põhjendamata.

Vaideotsuses kaebaja õiguspärast ootust ei kaaluta ja see toob kaasa vaideotsuse õigusvastasuse

(HMS § 54).

4 (13)

10.7. Isegi, kui eeldada, et Keskkonnaametil oli valla esitatud vaide alusel õigus vaideotsuse

tegemiseks, siis oli keskkonnaloa uue redaktsiooni tervikuna kehtetuks tunnistamine

põhjendamata ja ebaproportsionaalselt koormav. Keskkonnaamet ei kaalunud, kas mõni

muudetud tingimus oleks võinud jääda kehtima. Haldusakt peab HMS § 3 lg 2 kohaselt olema

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, milleks väidetavalt on mingite kohalikku kogukonda

ülenormatiivselt mõjutavate asjaolude ärahoidmine.

10.8. Vaideotsuse tegemisel jäeti kaebaja ära kuulamata, ehkki Keskkonnaamet edastas

kaebajale arvamuse avaldamiseks kohaliku omavalitsuse vaide.

10.9. Kui kohus käsitleb valla 25.01.2024 otsust Keskkonnaameti jaoks siduvana (kaebaja

vaidleb sellele vastu), taotleb kaebaja selle otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Otsuses viitas

vald kohaliku kogukonna huvile, konkretiseerimata väidetavalt kaitstavaid isikuid. Väidetav

mõju elanikkonna elutingimuste halvenemise näol on tõendamata ja tugineb ainult

hüpoteesidele.

11. Keskkonnaameti seisukoht

11.1. Vaideotsus ja keskkonnaloas tehtud muudatuste kehtetuks tunnistamine olid õiguspärased.

Keskkonnaloa eesmärk on anda omavahel seotud tegevusteks üks terviklik luba ning seda ei

tohi osadeks jagada ega nõuda eraldi õhusaasteluba (KeÜS § 41). Loa muutmisel tuleb

kohaldada samu põhimõtteid nagu loa andmisel, arvestades eri valdkondade nõudeid ja

vajadusel rangemat normi (KeÜS § 50 lg 2 ja § 59 lg 4). Maapõueseadusest tulenev loa

andmisest keeldumise alus (MaaPS § 55 lg 2 p 11) kehtib ka kaevandamisloa muutmisel,

mistõttu Keskkonnaametil oli õigus muudatused kehtetuks tunnistada.

11.2. Keskkonnaloa põhivaldkond on kaevandamine ning heiteallikate tööaja muutmine

tähendab sisuliselt kaevandamise tööaja muutmist, kuna puurimine, lõhkamine, purustamine ja

sorteerimine on MaaPS § 6 järgi kaevandamise osad. Tingimuste paiknemine loa välisõhu osas

ei muuda nende sisu, sest tegemist on sama keskkonnaloa tingimustega, mistõttu juhul, kui vald

andis kaevandamiseks nõusoleku kindlate tööaegadega, eeldab nende muutmine samuti

omavalitsuse nõusolekut ning õigust keelduda loa muutmisest ei saa välistada pelgalt tingimuste

vormilise paiknemise tõttu loa eri osades. Käesoleval juhul oli tegemist olulises ulatuses

kaevandamise tööaja muutmisega, kuna kaebaja soovis muuta varasemalt märtsist detsembrini

lubatud puurimise, lõhkamise, purustamise ja sorteerimise aastaringselt lubatuks ning samuti

soovis kaebaja pikendada karjääri ööpäevast tööaega: puuraukude puurimist kella 8.00–17.00

asemel 8.00–19.00-ni, ühe purustus- ja sorteerimissõlme tööaega 7.00–21.00 asemel

ööpäevaringseks, lubada kahe purustus- ja sorteerimissõlme samaaegne käitamine 7.00–23.00

ning sätestada tingimused ka nende samaaegseks öiseks töötamiseks 23.00–7.00.

11.3. Kohila valla arvamusele siduva iseloomu omistamine ei ole õigusvastane ega

kaalutlusviga. Vaidemenetlusel on halduse enesekontrolli teostamise funktsioon, millest

tulenevalt on võimalik vaiet lahendaval haldusorganil haldusmenetluses tehtud vigu parandada.

Seetõttu ei ole vaideotsuses tegemist tagantjärgi põhjendamata Keskkonnaameti

meelemuutusega, vaid vaide läbivaatamisel tehtud põhjendatud seisukohaga. Asjaolusid

arvestades ei ole oluline, et Keskkonnaamet ei küsinud loa muutmise menetluses Kohila vallalt

MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamust keskkonnaloa muutmise taotlusele. Keskkonnaamet rahuldaski

vaide sel põhjusel, et jõudis vaide läbivaatamisel seisukohale, et kuna kaebaja soovis oluliselt

muuta keskkonnaloa õhu osal toodud kaevandamise tööaega, mis oli määratletud varasemalt

Kohila valla nõusolekul keskkonnaloa maapõueseaduse alusel menetletud menetluses, oleks

Keskkonnaamet pidanud keskkonnaloa muutmise menetlust menetlema maapõueseaduse

reegleid järgides, küsima Kohila vallalt arvamust MaaPS § 49 lg 6 alusel ning oleks pidanud

5 (13)

keelduma loa muutmisest MaaPS § 55 lg 2 punkti 11 alusel, kui kohalik omavalitsus ei ole loa

muutmisega nõus.

11.4. Vaideotsuses tehtud viide haldusasjas 3-23-552 sõlmitud kompromissile on asjakohane ja

põhjendatud, kuna ka kompromissiga reguleeriti mh heiteallikate tööaja piiranguid. Seega ei ole

küsimus lihtsalt varasemas kompromissis, vaid varasemalt valla poolt nõustutud tingimustes loa

muutmiseks ning seetõttu ei saa Keskkonnaamet kaebajaga nõustuda, et valla arvamusel ei ole

loa oluliste tingimuste muutmisel täiendavat kaalu või õiguslikku toimet.

11.5. Vallal oli vaideõigus. Keskkonnaamet on kohtupraktikale tuginedes jaatanud kohaliku

omavalitsuse kaebeõigust vähemalt selles aspektist, kas Keskkonnaamet jättis omavalitsuse

keelduva arvamuse menetluses õiguspäraselt arvesse võtmata (Tallinna Ringkonnakohtu

05.05.2023 kohtumäärus haldusasjas nr 3-23-595, punkt 6). Lisaks on kohalik omavalitsus

kaevandamisloa taotlemisel ja muutmisel menetlusosaline HMS § 11 lg 1 punkti 4 kohaselt ning

menetlusosalistel on õiguse seaduspärasele haldusmenetlusele (õigus heale haldusele)

(Riigikohtu 28.02.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-86-06, punkt 19).

11.6. Kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele ja õiguspärasele ootusele, kuna esitatud vaidest

teavitati teda. Ka ei saanud kaebaja eeldada, et 10.04.2024 korraldust ei vaidlustata. Vald on

algusest peale olnud kaebaja keskkonnaloa taotluses toodud viisil keskkonnaloa muutmise

vastu. Keskkonnaamet ei tunnistanud keskkonnaluba kehtetuks, vaid keskkonnaloa 10.04.2024

muudetud versiooni. Seega kaebaja saab majandustegevust Sutlema II karjääris jätkata. Kaebaja

on kaebuse täienduse punktis 1.3. esitanud tõendid, mis tõendavad kaebaja poolt tehtud

investeeringuid ja ettevalmistusi ootuses, et keskkonnaluba keskkonnaloa muutmise taotluse

alusel muudetakse. Kuna nimetatud tegevused on tehtud enne 10.04.2024 korralduse tegemist,

ei saanud kaebajal olla õiguspärast ootus, et keskkonnaluba muudetakse. Kohtupraktikas on

samuti leitud, et kaevandamisloa taotlejal ei ole õigustatud ootust kaevandamisloa saamiseks

(Riigikohtu 30.05.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-563, punkt 11.2.).

11.7. Kooskõlas HMS § 82 punktiga 5 oli kaebajale vaidemenetluses seletuste andmise õigus

tagatud ning esitatud kaebusest ei nähtu, miks oleks Keskkonnaamet pidanud kaebajale andma

vaidemenetluses täiendava võimaluse seisukohtade avaldamiseks või mis oleksid võinud muuta

Keskkonnaameti otsust. Isegi olukorras, kus Keskkonnaamet ei nõustu kohaliku omavalitsuse

poolt loa väljastamise või loa muutmise mittenõustumise tingimustega, ei saa Keskkonnaamet

kaevandamisluba väljastada ega muuta.

11.8. Valla seisukoht, et 25.01.2024 otsus ei ole Keskkonnaametile siduv menetlustoiming, on

üllatav ning Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohus rõhutas otsuses nr 3-

23-595, et MaaPS § 55 lg 2 punkt 11 kohaldamise ainsaks eelduseks on see, et kohalik

omavalitsus on kaevandamisloa andmiseks pädevale organile selgelt ja ühemõtteliselt

avaldanud, et ta ei ole kaevandamisloa andmisega nõus (punkt 15). Vald on keskkonnaloa

muutmise ja vaidemenetluses läbivalt rõhutanud, et ei ole loa muutmisega nõus ning

Keskkonnaamet

oleks

pidanud

MaaPS

§ 55 lg 2 punkti 11 kohaselt loa muutmisest keelduma. Seega ei olnud Keskkonnaametil

võimalik vaiet lahendades asuda seisukohale, et valla 25.01.2024 keelduv arvamus võiks olla

kõigest nõuandev.

12. Kohila valla seisukoht

12.1. Valla 25.01.2024 otsus on õiguspärane ning Keskkonnaametile siduv. Kohalik kogukond

on alates 2022. aastast järjekindlalt väljendanud vastuseisu Sutlema II lubjakivikarjääri tööaja

laiendamisele ja tegevusmahtude suurendamisele, viidates müra- ja liikluskoormuse kasvule

ning elukeskkonna halvenemisele. Taotletud muudatused kasvataksid märkimisväärselt nii

6 (13)

tööaega kui ka heiteallikate arvu ning käideldava materjali kogust, mis suurendab saasteainete

heitkoguseid ja müra ning mõjutab ümbruskonna elanike elutingimusi. Riigikohus on

kinnitanud, et kohaliku omavalitsuse kaalukaks argumendiks on kaevandamise negatiivne mõju

elanike elutingimustele.

12.2. Kaebaja käitumine on sõnamurdlik ja õigusrahu riivav. 02.05.2023 kinnitati kohtus

kompromiss, mille alusel Keskkonnaamet keskkonnaluba muutis. Kompromissi eesmärk oli

õigusrahu ning pooled mõistsid selle tagajärgi. Vaatamata sellele taotles kaebaja vähem kui

kahe kuu möödumisel tööaja piirangute lõdvendamist, püüdes seda saavutada välisõhu eriosa

muutmise kaudu. Kaebaja põhjendused (mh Rail Balticu ehitus) olid teada juba enne

kompromissi sõlmimist ega õigusta õigusrahu kiiret murdmist. Kohila vald ei pea otstarbekaks

uute kompromisside arutamist sama loa osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ehkki Keskkonnaameti tegevus

10.04.2024 korralduse1 andmisel oli õigusvastane, kuna üldsõnaliselt ja ekslikult asuti

vaidlustatud korralduse punktis 3.3 seisukohale2, et keskkonnaloas tehtavate muudatuste sisu

arvestades ei ole valla 25.01.2024 arvamus siduv, siis vaideotsuse punktides 3.4–3.73 möönis

Keskkonnaamet tehtud viga ning tunnistas enda õigusvastase 10.04.2024 korralduse kehtetuks.

Kohus nõustub Keskkonnaameti vaideotsuse põhjendustega, mistõttu ei korda neid käesolevas

otsuses (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib

kohus järgmist.

14. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et praegusel juhul esineb erandlik olukord, kus

vaideotsuse iseseisev vaidlustamine on HKMS § 45 lg 4 alusel lubatud. Ka kohtu hinnangul on

praeguse vaidluse asjaolusid arvestades vaideotsuse iseseisev vaidlustamine lubatav. Ent enne

kui kohus asub lahendama menetlusosaliste vahelist vaidlusküsimust – kas kohalikul

omavalitsusel oli vaide esitamise õigus (otsuse punkt 22), peab kohus vajalikuks alustada

käesoleva kohtuasja lahendamist hoopis küsimusest, kas ja millistel tingimustel on

Keskkonnaametil kaevandamiseks antud keskkonnaloa muutmisel kohustus küsida kohalikult

omavalitsuselt MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud arvamust (otsuse punktid 15–21 ja 23–24), mille

andmisest keeldumine välistab kaevandamiseks antud keskkonnaloa muutmise (MaaPS § 55 lg

2 punkt 11). Viimasena analüüsib kohus kohaliku omavalitsuse 25.01.2024 otsuse siduvust ja

õiguspärasust (otsuse punktid 25–30) ning jaotab menetluskulud (otsuse punktid 32–33).

Vaideotsuse õiguspärasuse hindamine

15. Kaevandamine eeldab kaevandamisloa olemasolu (MaaPS § 42 lg 1) ning selle annab

Keskkonnaamet (MaaPS § 48). Kuna kaevandamine on üldjuhul seotud ka teiste tegevustega,

mis samuti eeldavad keskkonnalubade olemasolu, siis väljastatakse selliseks tegevuseks n-ö

liitkeskkonnaluba, mis koondab endas erinevad keskkonnakasutuse aspektid ja reguleerib neid

terviktegevusena (KeÜS § 41 lg 5). Ka kaebajale väljastatud keskkonnaluba Sutlema II

lubjakivikarjääris kaevandamiseks hõlmab endas lisaks maavara kaevandamisele ka

jäätmekäitust ning välisõhu kasutust.

16. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja keskkonnaloas reguleeritakse

kaevandamise ja kaevanduse tööaega välisõhu eriosas. Kuigi kohtule ei ole teada, miks

seadusandja on otsustanud reguleerida kaevandamise tööaega just välisõhu eriosas, mitte

kaevandamist puudutavas osas, siis võib see tuleneda sellest, et MaaPS § 6 kohaselt hõlmab

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 70–82.

2 Dtl 79, punktis 4 toodud Keskkonnaameti vastus.

3 Dtl 94–99.

7 (13)

kaevandamine just selliseid tegevusi, mis õhuhäiringuid (müra, saasteainete levik jne)

põhjustavad. Nimelt on kaevandamine MaaPS § 6 kohaselt maavara looduslikust seisundist

eemaldamise ettevalmistamine, maavara eemaldamine ning kaevise vedu ja esmane töötlemine

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires. Ka praegusel juhul on kaebaja keskkonnaloas

märgitud tööaeg seotud konkreetselt MaaPS §-s 6 sätestatud kaevandamisega kui tegevusega –

lõhkamine ja puurimine kujutab endast maavara looduslikust seisundist eemaldamise

ettevalmistamist ning eemaldamist; purustus- ja sorteerimissõlmede töö on aga kaevise esmane

töötlemine. Seega nimetatud tööde tegemise aeg ja tingimused määravad otseselt kaevandamise

teostamise korra ning on seetõttu kohtu hinnangul käsitatavad kaevandamise tingimuste

reguleerimisena.

17. Keskkonnaloa, sh kaevandamisloa, muutmist reguleerib KeÜS § 59, mis sätestab lg-tes 4 ja

41, et keskkonnaloa muutmise taotluse vaatab keskkonnaloa andja läbi keskkonnaloa andmiseks

sätestatud korras (lg 4) ning kohaldatakse KeÜS § 50 lg-t 2, võttes arvesse lisaks käesolevas

seaduses sätestatule muudetavat valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid.

Nõuete erinevuse korral kohaldatakse rangeimat õigusnormi juhul, kui see on põhjendatud (lg

41). Menetlusosaliste vahel on põhimõtteline vaidlus selles, kas praegusel juhul, kus kaebaja

soovis muuta üksnes keskkonnaloa välisõhu eriosa, pidi Keskkonnaamet küsima vallalt MaaPS

§ 49 lg-s 6 sätestatud nõusoleku kaebaja keskkonnaloa muutmiseks või tuli Keskkonnaametil

üksnes võimaldada vallal olla ära kuulatud. Nagu juba käesoleva otsuse punktis 13 märgitud,

siis nõustub kohus Keskkonnaameti vaideotsuses toodud põhjendustega KeÜS § 50 lg 2

kohaldamise kohta, mille kohaselt tuleb ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevuste

ühisloal arvestada lisaks üldnormidele ka iga valdkonna eriseaduse nõudeid ning nõuete

erinevuse ja konflikti korral tuleb lähtuda põhimõttest, et loa muutmine ei või minna vastuollu

põhivaldkonna (kaevandamise) alusel varasemalt määratud tingimustega. Konflikti tekkimisel

on põhjendatud rakendada rangemaid menetlusreegleid KeÜS § 50 lg 2 teise lause alusel

(vaideotsuse punktid 3.4–3.7). Seega arvestades kaebaja keskkonnaloa muutmise soovi ja

eesmärki, pidi Keskkonnaamet MaaPS § 49 lg 6 kohaselt küsima vallalt arvamuse ning loa

muutmist mittetoetava arvamuse saamisel keelduma keskkonnaloa muutmisest MaaPS § 55 lg 2

punkti 11 alusel. Seda ei muuda ka asjaolu, et keskkonnaloa erinevad osad reguleerivad eraldi

tegevusi, kuna neid ei saa käsitada teineteisest eraldiseisvalt ega järeldada, et kui konkreetne

tingimus on reguleeritud välisõhu peatükis, siis ei või ühelgi juhul MaaPS § 49 lg 6

kohaldamise olukorda tekkida.

18. Nagu eelnevalt märgitud, siis olukorras, kui muudetakse MaaPS §-s 6 sätestatud tegevustega

seonduvat (muutub nt kaevandamise kui tegevuse tööaeg, lisanduvad uued heiteallikad,

muutuvad oluliselt tööprotsessid jne), siis ei saa seda pidada formaalseks või vähetähtsaks loa

muutmiseks, kuivõrd sellised muudatused mõjutavad nii kaevandamise olemust kui ka maa- ja

piirkonna keskkonnakasutust tervikuna. Sel põhjusel võiks isegi väita, et kaevandamist

reguleeriva keskkonnaloa välisõhu eriossa kantud tööaeg on n-ö ühenduslüli keskkonnaloa

tehnilise osa ja kaevandamisloa ruumilise ja ajalise kehtivuse vahel. Seega kuigi kaevandamise

tööaeg on vormiliselt küll välisõhu tingimus, siis sisuliselt määrab see kaevandamise ruumilise

ja ajalise ulatuse, kuna ka elanikkond tajub kaevandamisega kaasnevaid häiringuid eeskätt just

väliõhu (müra, saaste jne) kaudu.

19. MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse siduva nõusoleku eesmärk on kaitsta

konkreetse kohaliku omavalitsuse elukeskkonda. Selleks, et teha otsus, kas konkreetsel juhul

tuleb kaevandamiseks antud keskkonnaloa muutmisel kohaldada MaaPS § 49 lg-t 6 või piisab

üksnes kohaliku omavalitsuse ärakuulamisest, tuleb Keskkonnaametil hinnata, kas loa

muutmine võib mõjutada mõnda sellist elementi, mille osas on kohalikule omavalitsusele siduva

kooskõlastuse andmise õigus. Kui muudatus on vaid tehniline ega muuda tegelikku tegevust, ei

ole tegemist uue kooskõlastusküsimusega. Seega tuleb kohtu hinnangul otsustuse tegemisel, kas

8 (13)

vajalik on küsida kohaliku omavalitsuse MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud nõusolek või mitte,

lähtuda järgmistest küsimustest: 1) kas tegevuse iseloom muutub ja kas see mõjutab kohalikku

elukeskkonda; 2) kas häiringu tase muutub; 3) kas muudatus mõjutab kohaliku omavalituse

seadusega pandud ülesandeid ja nende täitmist. Ehk teisisõnu, kas muudatus võiks anda

kohalikule omavalitsusele põhjuse loa andmisest keelduda.

20. Võttes aluseks Keskkonnaameti 10.04.2024 korralduse resolutsiooni punktid 1.4 ja 1.5, siis

võib selle alusel koostada järgmise tabeli, mis illustreerib 2024. aasta aprillis tehtud muudatusi

(mille Keskkonnaamet vaideotsuses kehtetuks tunnistas) ning seda, kas ja mis kaebajale antud

keskkonnaloas reaalselt muutus:

10.04.2024 korraldusega

lubatud muudatus

(vaideotsusega kehtetuks

tunnistatud)

Kuni 10.04.2024 korralduse

andmiseni kehtinud tingimus

(täna kehtiv)

Muudatuse ulatus

Ühe purustus- ja

sorteerimissõlme tööaeg

aasta läbi ööpäevaringselt

Purustus- ja sorteerimissõlme

tööaeg märts–detsember E–R

7.00–21.00

Tööaeg laienes hooajalisest

aastaringseks ja päevasest

24/7

Kahte purustus- ja

sorteerimissõlme võib

samaaegselt käitada päevasel

ajal 7.00–23.00

Kahe sõlme eraldi

regulatsiooni ei olnud (üks

sõlm 7.00–21.00 E–R)

Lisati uus regulatsioon ja

lubati oluliselt pikem

samaaegne töö

Kahe sõlme öine töötamine

(23.00–7.00) lubatud müra

modelleerimise ja

Keskkonnaameti heakskiidu

korral

Öine töö keelatud (töö lõppes

21.00)

Öötöö muutus võimalikuks

tingimuslikult

Lõhkamised E–R 8.00–17.00

aasta läbi

Lõhkamised märts–

detsember E–R 8.00–17.00

Kadus hooajalisus ning

lõhkamisi lubati aasta läbi

Puurimised E–R 8.00–19.00

Puurimine märts–detsember

E–R 8.00–17.00

Puurimise aeg pikenes 2 h

päevas ja muutus

aastaringseks

Lõhketöid ei tohi teha

samaaegselt Sutlema I ja

Sutlema III karjääriga

Sama nõue

Jäi samaks

Lõhkamine riigipühadel

keelatud

Sama nõue

Jäi samaks

Lõhkamine keelatud tuulega

elamute suunas

Sama nõue

Jäi samaks

Sorteerija põletusseadme

tööaega eraldi ei reguleeritud

Sorteerija põletusseade

märts–detsember E–R 7.00–

21.00

Konkreetne piirang kadus

(asendus üldise 24/7 tööga)

Rootorpurusti põletusseadme

tööaega eraldi ei reguleeritud

Rootorpurusti märts–

detsember E–R 7.00–21.00

Konkreetne piirang kadus

(asendus üldise 24/7 tööga)

Purustus- ja sorteerimissõlme

tööaeg ei ole enam seotud

ainult tööpäevadega

Ainult tööpäeviti

Lisandus nädalavahetuse töö

21. Eelnevad kirjeldatud muudatused näitavad selgelt, et pärast kaebaja taotletud viisil

keskkonnaloa muutmist saab Sutlema II karjäärist ööpäevaringne tööstusobjekt, mis oluliselt

mõjutab ka kohalike elanike elukeskkonda. Sellest tulenevalt nõustub kohus nii valla

9 (13)

28.09.2023 otsuses4 kui ka 25.01.2024 otsuses5 ning Keskkonnaameti vaideotsuses toodud

seisukohaga, et praegusel juhul tuli keskkonnaloa muutmiseks küsida kohaliku omavalitsuse

nõusolek kooskõlas MaaPS § 49 lg-ga 6 ning keelduva nõusoleku saamisel keskkonnaloa

muutmisest keelduda.

22. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus ka Keskkonnaametiga, et arvestades konkreetse vaidluse

asjaolusid, oli vallal ka Keskkonnaametile vaide esitamise õigus, kuna Keskkonnameti

10.04.2024 korraldus riivab oluliselt kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevaid õigusi ja huve

ning ülesannete täitmist (vt ka Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-41-13).

23. Mis puudutab kaebaja väiteid, et vaidemenetluses rikuti ärakuulamisõigust, tugineti

asjakohatult haldusasjas 3-23-552 sõlmitud kompromissile ning 10.04.2024 korralduse

kehtetuks tunnistamisel oleks tulnud arvestada HMS §-st 67 tulenevat usaldust, siis kohus ei

nõustu nende väidetega järgmistel põhjustel.

23.1. HMS ega ka eriseadused ei näe ette, et vaidemenetluses tuleks vaideotsuse tegemisel

kuulata vaidlustatud haldusakti adressaat ära. Keskkonnaamet võimaldas kaebajal esitada

seisukoha valla esitatud vaidele6 ehk teisisõnu oli kaebajal võimalik vaidemenetluses enda

seisukoht esitada.

23.2. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et 10.04.2024 korralduse tervikuna kehtetuks

tunnistamine oli ebaproportsionaalne või põhjendamata. Kohus märgib, et praegusel juhul on

kaebaja esitatud taotlus jätkuvalt staadiumis „lahendamisel“ ning Keskkonnaametil on võimalik

hinnata, kas üldse ja millistel tingimustel loa muutmine võimalik oleks (sh võimalik valla

vaatest).

23.3. Keskkonnaamet ei pidanud vaidemenetluses 10.04.2024 korralduse kehtetuks

tunnistamisel lähtuma HMS §-s 67 toodud usalduse kaitse põhimõttest. Kohtu hinnangul tuleb

eristada n-ö tavaolukorras haldusakti muutmist/kehtetuks tunnistamist õiguskaitsemenetluses

haldusakti muutmisest/kehtetuks tunnistamisest. Riigikohus selgitas 28.04.2009 otsuse nr 3-3-1-

30-09

punktides 14–15, et vaidemenetluses kui vaidlustamistähtaegadega piiratud

õiguskaitsemenetluses kehtivad haldusakti kehtetuks tunnistamisele teistsugused reeglid kui

tavapärasele haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt väljaspool

õiguskaitsemenetlust HMS §-de 64–70 alusel. Vaidemenetluses kontrollib haldusorgan

haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1) ning haldusakti õigusvastasuse

tuvastamisel tunnistab haldusorgan haldusakti kehtetuks. Sisuliselt toimib haldusorgan

vaidemenetluses samamoodi nagu halduskohus. Vaidemenetluses ei pea haldusorgan erinevalt

haldusakti kehtetuks tunnistamisest HMS §-de 64-70 alusel kaaluma, kas esineb argumente

õigusvastase haldusakti kehtimajätmiseks. Vastasel juhul muutuks vaidemenetluse instituut

mõttetuks ning sisuliselt samaväärseks haldusorgani poolt haldusakti tavapärase kehtetuks

tunnistamise menetlusega (viidatud Riigikohtu otsuse punkt 14). Kuna vaideotsus on haldusakt,

siis laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue.

Eeskätt peab olema vaideotsuses põhjendatud, miks vaideorgan leiab, et haldusakt on

õigusvastane ning kas tegemist on sellise õigusvastasusega, mis tingib haldusakti kehtetuks

tunnistamise. Kuid kuna haldusorgan ei pea kehtetuks tunnistamist tingiva õigusvastasuse

tuvastamisel kaaluma haldusakti kehtimajätmist nagu haldusakti kehtetuks tunnistamise

menetluses (HMS §-d 64–70), siis ei pea haldusorgan sellekohaseid põhjendusi vaideotsuses

esitama (Riigikohtu otsuse punkt 15). Kohus jääb nende seisukohtade juurde.

4 Dtl 45–49.

5 Dtl 54–59.

6 Dtl 88–92.

10 (13)

23.4. Ehkki vastustaja oleks pidanud juba 10.04.2024 korralduse andmise menetluses hindama,

kas haldusasjas 3-23-552 sõlmitud kompromiss välistab kaebaja taotletud viisil keskkonnaloa

muutmise, siis vaidemenetluses Keskkonnaamet selle vea parandas. Kuigi kompromissiga ei

välistatud keskkonnaloa hilisemaid muutmisi, siis nähtub kompromissi sõnastusest selgelt, et

konkreetse kompromissi raames lepiti siduvalt kindlaks kaevandamise tingimused, sh

kaevandamise tööaeg Sutlema II karjääris. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on

menetlusosalistele siduv ja selle eesmärk on välistada sama vaidluse jätkumine muus vormis või

teise sisuga nõuetega. Kohtulikus kompromissis lepiti mh kokku kaevandamisega seotud

tegevuste ajalised piirangud, sh lõhketööde lubatav ajavahemik tööpäevadel kindlatel

kellaaegadel ning keelud riigipühadel ja teatud keskkonnatingimustel. Kohtu hinnangul on

tegemist kompromissi ühe fundamentaalse osaga ehk tasakaalupunktiga, kus ühelt poolt lubati

ettevõtjal majandustegevust jätkata ning teiselt poolt tagati lähikonna elanike õiguste ja

elukeskkonna kaitse. Seetõttu on tegemist vastastikuste järeleandmiste tulemusega, mille

muutmine mõjutaks kogu kompromissi sisu. Seetõttu tähendaks kaevandamise tööaja hilisem

muutmine ka kohtulikult kinnitatud kompromissi sisulist ümberkujundamist, rikuks õigusrahu ja

õiguspärast ootust ning kujutaks endast sama vaidluse uut lahendamist teises menetlusvormis.

Ainuüksi kaevandaja soov oma tegevust ümber korraldada ei ole käsitatav uue olulise asjaoluna,

mis õigustaks kompromissi aluseks olnud huvide tasakaalu muutmist.

24. Seega on kaebaja vaidlustatud Keskkonnaameti vaideotsus, millega tunnistati 10.04.2024

korraldus ja sellega tehtud keskkonnaloa muutmine kehtetuks, õiguspärane ning kaebus jääb

selles osas rahuldamata.

25.01.2024 otsuse õiguspärasus

25. Kuna praegusel juhul leidis kohus, et keskkonnaloa muutmise menetluses oleks tulnud

Keskkonnaametil küsida vallalt MaaPS § 49 lg 6 alusel nõusolek, siis tuleb kohtul analüüsida,

kas valla 25.01.2024 nõusolek vastab sellele. Sellest sõltub ka kaebuse ese ja ulatus. Nimelt

märkis kaebaja kaebuse punktis 5.2, et „Kui kohus käsitleb Kohila Vallavolikogu 25.01.2024

otsust nr 5 Keskkonnaameti jaoks siduvana (kaebaja vaidleb sellele vastu), on vajalik ka selle

menetlustoimingu vaidlustamine“. Kas valla 25.01.2024 arvamust võib pidada MaaPS § 49 lg 6

alusel antud nõusolekuks või mitte, siis selles osas on menetlusosaliste seisukohad olnud

varieeruvad. Seejuures ei ole ka valla enda seisukohad olnud selles küsimuses läbivalt

ühetaolised. Ühes on aga vald olnud läbivalt ühel arvamusel, s.o et Keskkonnaamet oleks

pidanud küsima vallalt MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud nõusoleku. Keskkonnaamet kinnitas

istungil, et ei käsita valla seniseid seisukohti MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud nõusoleku andmisest

keeldumisena.

26. Kohtu hinnangul on valla 25.01.2024 otsus käsitatav MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud

arvamusena. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2024 jõustumata kohtuotsuse nr 3-

23-595 punktis 15 esitatud seisukohaga, mille kohaselt MaaPS § 55 lg 2 punkti 11 kohaldamise

ainsaks eelduseks on see, et kohaliku omavalitsuse üksus on kaevandamisloa andmiseks

pädevale organile selgelt ja ühemõtteliselt avaldanud, et ta ei ole kaevandamisloa andmisega

nõus. Selle sätte eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele kaevandamisloa andmise

küsimuses sisuliselt vetoõigus, kui ta leiab, et kaevandamisloa andmine ei ole kooskõlas

kohaliku kogukonna huvidega. MaaPS § 55 lg 2 p 11 ei anna seejuures Keskkonnaametile

kaalutlusõigust ega õigust hinnata, kas kohalik omavalitsus on mittenõustumist põhjendanud

kohaste ja asjassepuutuvate argumentidega. Seega käsitab kohus valla 25.01.2024 otsust MaaPS

§ 49 lg-s 6 sätestatud menetlustoiminguna.

27. Kohtu hinnangul on valla 25.01.2024 otsus õiguspärane ning selle õigusvastasuse

tuvastamiseks ei ole alust. Keskkonnaõiguses on kaitstavaks hüveks inimese tervise- ja

11 (13)

heaoluvajadustele vastav keskkond ning kohalikule omavalitsusele on MaaPS § 49 lg-ga 6 ning

väljakujunenud kohtupraktikaga antud selles osas kohalike elanike esindamise õigus. Seega

lähtub ka kohaliku omavalitsuse arvamus kaevandamisele sellest põhimõttest, mistõttu on

omavalitsuse roll hinnata kavandatava tegevuse sobivust kohalikku elukeskkonda ning

tuvastada võimalikud häiringud. Nõusoleku andmisel on kohalikul omavalitsusel lubatud

tugineda nii võimalikele mõjudele kui ka ettevaatuspõhimõttele.

28. Võttes aluseks Riigikohtu lahendid, mis käsitlevad kohaliku omavalitsuse nõusolekut

kaevandamisloa menetluses (vt nt Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, 09.10.2019 otsus

nr 3-17-796, 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15), siis võib kohaliku omavalitsuse

keeldumise alused jaotada kolmeks: esiteks kohaliku elukeskkonna ja tervise kaitse; teiseks

keskkonnariski ennetamine ebakindluse korral; kolmandaks ruumilise arengu ja kohalike

ülesannete kaitse. Lisaks võiks siia loetellu lisada ka menetluslikud asjaolud olukorras, kus

otsustamiseks vajalik info puudub. Kohtu hinnangul vastab valla 25.01.2024 otsus Riigikohtu

praktikas välja toodud seisukohtadele ning kohus ei nõustu kaebajaga, et 25.01.2024 otsus on

õigusvastane, kuna valla väited mõju kohta on tõendamata ja tuginevad paljasõnalistele

hüpoteesidele. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et 25.01.2024 otsuses on viidatud

üldsõnaliselt kogukonna huvidele ning kaitstavaid isikuid ei ole määratletud.

29. Riigikohtu praktika ei nõua, et kohalik omavalitsus peaks elukeskkonna kaitse argumenti

lisaks põhistamisele eriliselt tõendama. Praegusel juhul on aga vald selgelt välja toonud, milles

võimalik elukeskkonna halvenemine seisneb ning kohtule ei nähtu, et need seisukohad oleks

meelevaldsed. Nt tõi vald välja, et suureneb materjali töötlemise maht (66%), tööaeg pikeneb

ööpäevaringseks, lisandub teise purustus- ja sortimissõlme samaaegne töö – see kõik tähendab

suuremat müra-, tolmu- ja vibratsioonikoormust, sh öisel ajal ja nädalavahetustel. Kohalik

omavalitsus ei pea nõusoleku andmisel hakkama tuvastama keskkonnamõju või selle

puudumist, vaid piisab elulisest usutavusest või põhjendatud kahtlusest, et negatiivsete mõjude

tekkimist võib eeldada. Käesoleval juhul tugines volikogu objektiivselt hinnatavatele

muutustele tegevuse intensiivsuses ning tegemist ei ole hüpoteetiliste muutustega, vaid tegevuse

intensiivistumise tavapärase ja prognoositava tagajärjega, mis mõjutab elukvaliteeti piirkonnas.

Riigikohtu praktikast ei nähtu, et kohalik omavalitsus peaks negatiivset mõju hindama

üksikisiku tasandil, vaid piisab mõjualas olevatest elanikest ning tõenäosusest, et nende

elukvaliteet halveneb.

30. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ka valla 25.01.2024 otsus on õiguspärane ning puudub

alus tunnistada see õigusvastaseks.

31. Kaebus jääb kõigis nõuetes rahuldamata.

Menetluskulud

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Keskkonnaamet ei

ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kohila vald esitas kohtule taotluse menetluskulude

hüvitamiseks summas 3340,57 eurot käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohustuslane ja

ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

33. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada

halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kulutuste väljamõistmiseks vastaspoolelt peab

kohtuasi olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Riigikohus on leidnud,

et kaevandamisloa menetluse raames kooskõlastuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse

põhitegevus ning on aktsepteerinud selliste menetluskulude välja mõistmist (vt Riigikohtu

09.10.2019 otsuse nr 3-17-796, punkt 18). Seega tuleb kaebajalt Kohila valla kasuks välja

12 (13)

mõista viimase põhjendatud menetluskulud. Kohtu arvates on valla menetluskulud kohtuasja

mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses. Seega tuleb aktsiaseltsilt KIIRKANDUR

Kohila valla kasuks välja mõista menetluskulud summas 3340,57 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)