Legislator Case Law & Legislation
3-25-2696/23 AI generated

3-25-2696/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2696/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille nõudeks jäi tuvastada lühiajalistele väljasõitudele mittelubamisega alates 2009. aastast. Samuti soovib kaebaja Tartu

Legislator headnote

AI generated

3-25-2696/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: aastast. Samuti soovib kaebaja Tartu

Keywords

AI generated
right to remain time limits for seeking redress right to a decision authorization to sue late objection to debt enforcement right to legal counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-2696

Haldusasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsuse

nr 6-7/2-25/2441-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse

tegemiseks asja uueks otsustamiseks ning Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (lühiajalisele

väljasõidule mittelubamine)

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. novembri 2025.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. novembri 2025. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille nõudeks jäi tuvastada

vangla tegevuse õigusvastasus ja mõista välja hüvitis seoses vangla tegevusega kaebaja

lühiajalistele väljasõitudele mittelubamisega alates 2009. aastast. Samuti soovib kaebaja Tartu

Vangla 5. augusti 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 tühistamist ning vangla kohustamist

otsustada uuesti kaebaja lühisajalise väljasõidule lubamine.

2. Tartu Halduskohus 12. novembri 2025. a määrusega lõpetas haldusasja menetluse

tühistamis- ja kohustamisnõude osas (resolutsiooni punkt 1), tagastas kaebuse ülejäänud osas

(resolutsiooni punkt 2) ja jättis läbi vaatamata taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks (resolutsiooni punkt 3).

Halduskohus sedastas, et tühistamisnõudega vaidlustatud 5. augusti 2025. a otsusega vangla

lahendas kaebaja taotluse kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamiseks 7. kuni 10. augustini

2025. Kuna kaebaja taotluses nimetatud väljasõidu tähtaeg on möödunud, siis vangla keelduv

otsus muutunud kehtetuks (HMS § 61 lg 2). Isegi, kui kohus rahuldaks kaebaja tühistamis- ja

kohustamisnõuded, ei saavutaks kaebaja oma eesmärki, sest kohus kohustaks vastustajat läbi

vaatama taotlust, milles taotletud kuupäevade möödumise tõttu ei saaks kaebaja isegi taotluse

rahuldamise korral lühiajalisele väljasõidule minna. Sellisel juhul tuleb lähtuvalt analoogiast

HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 menetlus lõpetada.

Põhjendatud ei ole üleminek tuvastamisnõudele. Kaebaja on juba haldusasjas nr 3-25-2528

esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et kaebaja on

jäetud alates 2009. aastast ilma lühiajalistest väljasõitudest. Selle kaebuse lahendamisel saab

kohus hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust. Lisaks ei nähtu, et kaebajal oleks praeguses

asjas tekkinud menetluskulusid, mida kaebuse põhjendatuse korral saaks kaebaja kasuks välja

mõista.

Kuna halduskohtu menetluses on kaebaja kahju hüvitamise nõue haldusasjas nr 3-25-2528, siis

kahjunõue praeguses asjas on korduv nõue ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 järgi.

3. Kaebaja esitas määruskaebuse halduskohtu 12. novembri 2025. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt rikkus kohus kaebaja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Lisaks

jättis kohus kogumata olulised tõendid – jättis tunnistajad üle kuulamata. Kaebajal polnud mingit

võimalust saavutada asja sisulist läbivaatamist kohtus. Kaebaja hinnangul on sekkutud tema

omandiõigusesse maksu sissenõudmise ja väidetava transporditeenuse eest raha kinnipidamise

küsimuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus lõpetas menetlus tühistamis- ja

kohustamisnõude osas ning tagastas kaebuse ülejäänud osas õiguspäraselt, põhjendades ja

selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid.

Määruskaebuses ei esita kaebaja väiteid ega põhjendusi, mis võiks viia teistsugusele järeldusele.

Seetõttu on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seetõttu peab ringkonnakohus

põhjendatuks määruskaebus tagastada (HKMS § 207 lg 2).

5. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja määruskaebuse väited ei seostu halduskohtu

vaidlustatava määruse asjaolude ega põhjendusega. Praeguses asjas ei vaidlustanud kaebaja

kaebuse esitamisega temalt rahalise soorituse nõudmist või raha kinnipidamist, vaid lühisajalisele

väljasõidule mittelubamist.

Arusaamatu on kaebaja etteheide, et tal ei võimaldatud olla oma kohtuasja arutamise juures ning,

et kohus jättis tunnistajad üle kuulamata. Vaidlustatud määrusega asus halduskohus kokkuvõtvalt

positsioonile, et kaebaja esitatud kaebust ei ole alust sisuliselt lahendada. Kuna halduskohus ei

asunud kaebust läbi vaatama, siis ei pidanud kohus lahendama küsimust sellest, kas kaebuse

läbivaatamiseks korraldada kohtuistung või kas vajalik on tunnistajate ülekuulamine.

6. Kaebaja leiab veel, et kohus teeb talle võimatuks jõuda asja sisulise läbivaatamiseni. Ka see

üldistav väide ei saa viia halduskohtu määruse tühistamiseni, kui halduskohus on järginud

menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise reegleid. Praeguses asjas see nii on. Kaebuse

sisuline läbivaatamine kohtus on võimalik, kui kaebuse menetlusse võtmise tingimused on

täidetud. Kui kaebuse menetlusse võtmise eeldusi ei esine, siis ei ole kohtule etteheidetav

menetluse lõpetamine või kaebuse tagastamine. Vastupidi, kohtu ülesanne muu hulgas on tagada

haldusasja lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selle ülesande

täitmine nõuab teisalt sedagi, et kohus ei kuluta ülemääraselt tööaega asjade lahendamiseks, mis

kokkuvõttes ei kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata.

7. Praeguses asjas osutas halduskohus sellele, et kaebuse rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja

õiguste kaitsele, sest kaebaja taotletud lühiajalise väljasõidu aeg on juba möödunud. Seega ei

saaks vastustaja asja uuel lahendamisel kaebaja taotlust rahuldada isegi juhul, kui ta oleks

eksinud vaidlustatud otsusega kaebaja väljasõiduks loa andmisest keeldumisel. Kaebaja

määruskaebuses halduskohtu seisukohale vastu ei vaidle. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et

kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse 15. augustil 2025, s.o 10 päeva pärast vaidlustatud

otsuse tegemist. Vaide lahendamise tähtaega (VangS § 11 lg 7) ja vastustaja praktikat vaiete

läbivaatamisel silmas pidades on ilmne, et kohtusse pöördumisel ei täitnud kaebaja VangS § 11

lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet.

Vastustaja esitatud materjalidest (dtl 140-152) ilmneb, et kaebaja on pöördunud vastustaja poole

lühiajalisele väljasõidule lubamise taotlusega ka pärast praeguses asjas vaidlustatud otsusega

lahendatud taotluse esitamist. See aga ei tähenda, et kohtul oleks võimalik siiski jätkata

menetlust, et kaaluda vastustaja kohustamist otsustada kaebaja lubamine lühiajalisele väljasõidule

mõnel hilisemal kaebaja poolt näidatud ajal. Olukorras, kus kaebaja ei ole kaebuse algse nõude

osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei ole kohtul võimalik suunata kaebajat

kaebust muutma, sest kaebus muudetud kujul ei oleks lubatav. Nimelt tuleks kaebus selles

olukorras tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 47 lg 1 järgi.

8. Ringkonnakohus ei näe sedagi, et halduskohus oleks eksinud leides, et kaebaja on

samasisulise kahju hüvitamise nõude samal alusel esitanud juba haldusasjas nr 3-25-2528. Ka

kahju hüvitamise nõude osas ei oleks võimalik asjaga nr 3-25-2528 võrreldes hilisemate

episoodide hõlmamine põhjusel, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Vastustaja selgitusest (dtl 154) ilmneb, et tema hilisem kahju hüvitamise nõue oli vastustaja poolt

lahendamisel vaidlustatud määruse tegemise ajal.

(allkirjastatud digitaalselt)