1-26-24/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4
Legislator headnote
AI generated1-26-24/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-26-24
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruaril 2026, Tallinn
Kohtunik
Kadri Väling
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Prokurör
abiprokurör Irina Tsugart
Kohtuasja number
1-26-24 (24231553631)
Janek Viljastu süüdistuses KarS §-de 121 lg 2 p 3, 120
lg 1 ja 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Janek Viljastu
Isikukood: 38810030307; XXX kodanik; emakeel;
XXX; XXX; elukoht: XXX; töökoht: R OÜ, XXX;
kontaktandmed: mobiiltelefon: XXX, e-posti aadress:
XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust:
viimati karistati Harju Maakohtu 02.03.2023 otsusega
nr 1-23-992 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi liitkaristuse
vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel
vabastati karistusest täielikult katseajaga 1 aasta 6
kuud, karistus on täidetud 14.03.2024
viibis kahtlustatavana kinnipidamises ajavahemikul
07.08.2025-08.08.2025, s.o 2 päeva;
tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu
alates 11.11.2025
Kaitsja
vandeadvokaat Natalia Lausmaa (riigi õigusabi
korras)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311
ja 313, maakohus otsustas:
1. Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks
1 aasta 4 kuud vangistust.
2. Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4
kuud vangistust.
1-26-24
3. Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1
aasta vangistust.
4. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima
suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
07.08.2025-08.08.2025, s.o 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks
karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.
6. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Janek Viljastule mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva
pikkune vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga.
7. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates
kohtuotsuse jõustumisest.
8. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Janek Viljastu järgima üldkasuliku töö tegemise ajal
kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatule.
Janek Viljastu on kohustatud:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7) mitte tarvitama alkoholi.
9. Määrata Janek Viljastu üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla
kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve
alla.
10. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada kannatanu K. R.
(ik XXX) isikuõiguste kaitseks Janek Viljastu suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks
alates kohtuotsuse jõustumisest ja keelata tal:
-
läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 25 meetrit;
-
viibida kannatanu elukohale (aadressil XXX) lähemal kui 25 meetrit;
-
võtta kannatanuga ühendust erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, post ja
e-post, suhtlusportaalid, sotsiaalmeedia jt) kaudu.
11. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
12. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Janek Viljastult
Eesti Vabariigi kasuks välja:
- sundraha 1329 eurot,
- kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 466,92 eurot,
s.o kokku menetluskulud 1795,92 eurot.
1-26-24
13. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Janek Viljastul tasuda menetluskulud summas
1795,92 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena
s.o 149,66 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole
SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor
Bank EE401700017002872300
või LHV Pank EE957700771001523585.
Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700003573 ning selgitus: „Janek Viljastu,
1-26-24, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud,
pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
14. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuasja materjalide juurde elektroonilised
andmekandjad, s.o 2 CD plaati ja 6 DVD plaati.
15. Kohtuotsus saata Janek Viljastule, prokurörile, kaitsjale ning kannatanutele.
Edasikaebamise kord
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 15 päeva
jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni
juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale
apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
I SÜÜDISTUS
Janek Viljastut süüdistatakse selles, et tema:
- 14.05.2024 kell 19:52 viibides aadressil XXX maja ees, ähvardas kannatanut K. R.,
lubades murda kannatanul mõlemad käeluud, kannatanut ära tappa ja karjus: „K. R., filmi.
Ma löön su ametlikult maha, ma olen nõus selle eest vangi minema, mina olen, ma löön su
maha lihtsalt.“ Arvestades asjaolu, et Janek Viljastu oli ka varasemalt toime pannud
kehalise väärkohtlemise K. R. suhtes, on ka selle eest süüdi mõistetud ja karistatud, tundis
K. R. ohtu oma elule ja tervisele.
- 27.10.2024 kella 12.50 ajal ähvardas telefoni teel kannatanut I. A., öeldes kannatanule, et
lööb talle autorehvi kaela ümber, kägistab ta ära, peksab sodiks, paneb ta autod põlema ja
viskab ta korteri aknad sisse. Kannatanul I. A.l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest
kannatanu on varasemalt pealt näinud, kuidas Janek Viljastu on teiste isikute suhtes
füüsilist vägivalda kasutanud ja teiste vara kahjustanud.
Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise ja
tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse
täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse Janek Viljastut selles, et tema olles isik, keda on varasemalt Harju
Maakohtu 02.03.2023 kohtuotsusega nr 1-23-992 süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 121
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas:
- 04.06.2024 kella 19.00-20.00 ajal aadressil XXX asuva kohviku terrassil tõmbas
kannatanut I. K. tooli pealt maha ja lõi maas olnud kannatanut korduvalt käte ja jalaga,
tekitades kannatanule I. K.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse marrastuse vasaku käe
küünarliigesel;
- 02.09.2024 kella 21:00 ajal viibides XXX kaupluse taga, lõi käega kannatanut K. R.
parema silma piirkonda. Seejärel haaras ja sakutas kannatanut juustest, tekitades oma
1-26-24
tegevustega kannatanule K. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse verevalumi parema
silma piirkonnas;
- 06.09.2024 kell 17.43 viibides XXX kaupluses, lõi kannatanut K. R. rusikaga näkku
vasakule poole. Oma tegevustega tekitas Janek Viljastu kannatanule K. R.le füüsilist valu
ja terviskahjustuse punetuse ja turse vasakul põsesarnal ja silma all;
- 03.10.2024 kella 18.00 paiku aadressil XXX hoovis lõi kannatanut R. M. mõlema käe
rusikaga vastu kannatanu rindkere, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Sellise
tegevusega põhjustas Janek Viljastu kannatanule R. M.ele füüsilist valu.
Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise,
samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse Janek Viljastut selles, et tema juhtis tahtlikult 07.08.2025 kell 14.55
Rahumäe tee 9b ja Rahumäe tee 5 vahel, Tallinnas, suunaga Rahumäe tee 5 mootorsõidukit
Skoda Octavia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,56 mg/l,
laiendmääramatusega +/- 0,14 mg/l mõõtetulemus 1,42 mg/l). Oma tahtliku tegevusega rikkus
Janek Viljastu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg
1 nõudeid.
LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja
maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema
väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava
aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud
kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis
juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II KOKKULEPPE SISU
Kooskõlas Janek Viljastu, tema kaitsja Natalia Lausmaa ja abiprokurör Irina Tsugarti vahel
05.02.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Janek Viljastu süüditunnistamist
KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta
4 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja
tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1
alusel moodustakse liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes
liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse maha
eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.08.2025 (2 päeva), misläbi ärakandmisele kuuluvaks
karistuseks jääb 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 asendatakse vangistus 1
aasta 11 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 718 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määratakse
2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on üldkasuliku töö tegemise ajal
allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 p 1-6
nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust.
KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb vastavalt kokkuleppele kohaldada K. R. (ik
XXX) isikuõiguste kaitseks Janek Viljastule lähenemiskeeldu ja keelata tal:
läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 25 meetrit;
viibida kannatanu elukohale aadressil XXX lähemal kui 25 meetrit.
1-26-24
võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni,
Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu.
Lähenemiskeelu tähtajaks määratakse 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu riigi
õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses summas 109,80 eurot ja kohtumenetluses
summas 357,12 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva
kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul
1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Janek Viljastu
hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 (kaheteist)
kuu jooksul.
05.02.2026 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult
kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist, niisamuti taotles kohtuotsusega kokkuleppe
kinnitamist süüdistatava kaitsja Natalia Lausmaa. Süüdistatav avaldas, et nõustus
vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub
kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma
tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.
III MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-26-24 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse
poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult
kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta
väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud
kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et
kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on
kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu
tuleb Janek Viljastu KarS §-de 121 lg 2 p 3, 120 lg 1 ja 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja
mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus
kooskõlas süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega.
KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud
kokkuleppemenetluse esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud.
Samuti kohus nõustub kokkuleppes kajastatud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega.
Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Kadri Väling