Legislator Case Law & Legislation
1-26-24/11 AI generated

1-26-24/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-26-24/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4

Legislator headnote

AI generated

1-26-24/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4

Keywords

AI generated
seizure of motor vehicle non-roadworthy vehicle motor vehicle expenses chemical substances qualified illicit narcotics trafficking use of motor vehicle
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-26-24

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruaril 2026, Tallinn

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Prokurör

abiprokurör Irina Tsugart

Kohtuasja number

1-26-24 (24231553631)

Janek Viljastu süüdistuses KarS §-de 121 lg 2 p 3, 120

lg 1 ja 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Janek Viljastu

Isikukood: 38810030307; XXX kodanik; emakeel;

XXX; XXX; elukoht: XXX; töökoht: R OÜ, XXX;

kontaktandmed: mobiiltelefon: XXX, e-posti aadress:

XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust:

viimati karistati Harju Maakohtu 02.03.2023 otsusega

nr 1-23-992 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi liitkaristuse

vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel

vabastati karistusest täielikult katseajaga 1 aasta 6

kuud, karistus on täidetud 14.03.2024

viibis kahtlustatavana kinnipidamises ajavahemikul

07.08.2025-08.08.2025, s.o 2 päeva;

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu

alates 11.11.2025

Kaitsja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa (riigi õigusabi

korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311

ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

1 aasta 4 kuud vangistust.

2. Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4

kuud vangistust.

1-26-24

3. Tunnistada Janek Viljastu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1

aasta vangistust.

4. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

07.08.2025-08.08.2025, s.o 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

6. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Janek Viljastule mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva

pikkune vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga.

7. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates

kohtuotsuse jõustumisest.

8. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Janek Viljastu järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatule.

Janek Viljastu on kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi.

9. Määrata Janek Viljastu üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve

alla.

10. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada kannatanu K. R.

(ik XXX) isikuõiguste kaitseks Janek Viljastu suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks

alates kohtuotsuse jõustumisest ja keelata tal:

-

läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 25 meetrit;

-

viibida kannatanu elukohale (aadressil XXX) lähemal kui 25 meetrit;

-

võtta kannatanuga ühendust erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, post ja

e-post, suhtlusportaalid, sotsiaalmeedia jt) kaudu.

11. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

12. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Janek Viljastult

Eesti Vabariigi kasuks välja:

- sundraha 1329 eurot,

- kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 466,92 eurot,

s.o kokku menetluskulud 1795,92 eurot.

1-26-24

13. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Janek Viljastul tasuda menetluskulud summas

1795,92 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena

s.o 149,66 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor

Bank EE401700017002872300

või LHV Pank EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700003573 ning selgitus: „Janek Viljastu,

1-26-24, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud,

pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

14. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuasja materjalide juurde elektroonilised

andmekandjad, s.o 2 CD plaati ja 6 DVD plaati.

15. Kohtuotsus saata Janek Viljastule, prokurörile, kaitsjale ning kannatanutele.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

I SÜÜDISTUS

Janek Viljastut süüdistatakse selles, et tema:

- 14.05.2024 kell 19:52 viibides aadressil XXX maja ees, ähvardas kannatanut K. R.,

lubades murda kannatanul mõlemad käeluud, kannatanut ära tappa ja karjus: „K. R., filmi.

Ma löön su ametlikult maha, ma olen nõus selle eest vangi minema, mina olen, ma löön su

maha lihtsalt.“ Arvestades asjaolu, et Janek Viljastu oli ka varasemalt toime pannud

kehalise väärkohtlemise K. R. suhtes, on ka selle eest süüdi mõistetud ja karistatud, tundis

K. R. ohtu oma elule ja tervisele.

- 27.10.2024 kella 12.50 ajal ähvardas telefoni teel kannatanut I. A., öeldes kannatanule, et

lööb talle autorehvi kaela ümber, kägistab ta ära, peksab sodiks, paneb ta autod põlema ja

viskab ta korteri aknad sisse. Kannatanul I. A.l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest

kannatanu on varasemalt pealt näinud, kuidas Janek Viljastu on teiste isikute suhtes

füüsilist vägivalda kasutanud ja teiste vara kahjustanud.

Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise ja

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Viljastut selles, et tema olles isik, keda on varasemalt Harju

Maakohtu 02.03.2023 kohtuotsusega nr 1-23-992 süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas:

- 04.06.2024 kella 19.00-20.00 ajal aadressil XXX asuva kohviku terrassil tõmbas

kannatanut I. K. tooli pealt maha ja lõi maas olnud kannatanut korduvalt käte ja jalaga,

tekitades kannatanule I. K.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse marrastuse vasaku käe

küünarliigesel;

- 02.09.2024 kella 21:00 ajal viibides XXX kaupluse taga, lõi käega kannatanut K. R.

parema silma piirkonda. Seejärel haaras ja sakutas kannatanut juustest, tekitades oma

1-26-24

tegevustega kannatanule K. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse verevalumi parema

silma piirkonnas;

- 06.09.2024 kell 17.43 viibides XXX kaupluses, lõi kannatanut K. R. rusikaga näkku

vasakule poole. Oma tegevustega tekitas Janek Viljastu kannatanule K. R.le füüsilist valu

ja terviskahjustuse punetuse ja turse vasakul põsesarnal ja silma all;

- 03.10.2024 kella 18.00 paiku aadressil XXX hoovis lõi kannatanut R. M. mõlema käe

rusikaga vastu kannatanu rindkere, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Sellise

tegevusega põhjustas Janek Viljastu kannatanule R. M.ele füüsilist valu.

Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Viljastut selles, et tema juhtis tahtlikult 07.08.2025 kell 14.55

Rahumäe tee 9b ja Rahumäe tee 5 vahel, Tallinnas, suunaga Rahumäe tee 5 mootorsõidukit

Skoda Octavia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,56 mg/l,

laiendmääramatusega +/- 0,14 mg/l mõõtetulemus 1,42 mg/l). Oma tahtliku tegevusega rikkus

Janek Viljastu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg

1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Janek Viljastu oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Janek Viljastu, tema kaitsja Natalia Lausmaa ja abiprokurör Irina Tsugarti vahel

05.02.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Janek Viljastu süüditunnistamist

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta

4 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja

tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1

alusel moodustakse liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes

liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse maha

eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.08.2025 (2 päeva), misläbi ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks jääb 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 asendatakse vangistus 1

aasta 11 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 718 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määratakse

2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on üldkasuliku töö tegemise ajal

allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 p 1-6

nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust.

KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb vastavalt kokkuleppele kohaldada K. R. (ik

XXX) isikuõiguste kaitseks Janek Viljastule lähenemiskeeldu ja keelata tal:

 läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 25 meetrit;

 viibida kannatanu elukohale aadressil XXX lähemal kui 25 meetrit.

1-26-24

 võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni,

Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu.

Lähenemiskeelu tähtajaks määratakse 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu riigi

õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses summas 109,80 eurot ja kohtumenetluses

summas 357,12 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul

1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Janek Viljastu

hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 (kaheteist)

kuu jooksul.

05.02.2026 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult

kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist, niisamuti taotles kohtuotsusega kokkuleppe

kinnitamist süüdistatava kaitsja Natalia Lausmaa. Süüdistatav avaldas, et nõustus

vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub

kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma

tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

III MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-26-24 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse

poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult

kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta

väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on

kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu

tuleb Janek Viljastu KarS §-de 121 lg 2 p 3, 120 lg 1 ja 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja

mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus

kooskõlas süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega.

KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

kokkuleppemenetluse esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud.

Samuti kohus nõustub kokkuleppes kajastatud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega.

Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Kadri Väling