4-25-4360/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-4360

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4360

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kaebuse sisu

Riina Mendelmani kaebus kohtuvälise menetleja 11.11.2025

otsuse peale väärteoasjas nr. 2302,25,013621.

Kaebuse esitaja

Riina Mendelman (isikukood 45812090289), elukoht xxx

Volitatud esindaja

Merli Laur

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139,

Tallinn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Riina Mendelmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 11.11.2025

otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2302,25,013621, millega karistati Riina

Mendelmani LS § 202 lg 1 järgi väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50

trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot.

2. Tühistada 11.11.2025 otsus nr 2302,25,013621 Riina Mendelmani karistamises LS

§ 202 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses

s.o 400 eurot karistuse kandmise viisi osas.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

4. Kohustada Riina Mendelmani tasuma mõistetud rahatrahv kokku 400 eurot

osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu

vähemalt 40 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Menetluskulude tasumisel tuleb

maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220255082575.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

6. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 12.02.2026. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

on 12.03.2026. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata,

jõustub kohtuotsus 12.03.2026.

Väärteo asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupp koostas 11.11.2025 otsuse väärteoasjas nr 2302,25,013621, mille kohaselt

karistati R. Menedelmani LS § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot

selle eest, et ta 18.10.2025 kell 16:12 Tallinna mnt 2, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond

mootorsõiduki valdajana lubas juhtida mootorsõidukit isikul X (ik XXX), kellel puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik §

Liiklusseadus § 90 lg 2 sätteid, millega pani toime LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.

23.11.2025 esitas menetlusaluse isik R. Menedelman ja tema volitatud esindaja Merli Laur

Harju maakohtule kaebuse milles palub menetluse lõpetamist kas VTMS § 132 lg 3 alusel ning

lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 järgi. Kaebuse kohaselt R. Mendelmanil puuduvad kehtivad

karistused ning karistust raskendavaid asjaolusid käesoleva menetluse käigus tuvastatud ei ole.

Menetluse läbi viimisel tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada menetluse

kulgu. Kaebaja ei ole nõus kohtuvälise menetleja väitega, et tegu pandi toime tahtlikult. Kaebaja

xxx elab xxx, kes tuli xxxle üheks päevaks külla. R. Mendelmanil oli õigus õppesõitu läbi viia, sest

ta vastas õppesõidu läbiviimise nõuetele liiklusseaduse § 109 lg 2 p 1, p 2 alusel. Tema rikkumine

seisnes selles, et tal ei olnud esitada juhendaja tõendit, kui politsei auto peatas. Peale juhtumit sai

juhendaja tõend vormistatud, mis hakkas kehtima 18.10.2025. a. Kohtu tähelepanu juhitakse

asjaolule, et nimetatud sündmusega ei ole mitte kellelegi kahju tekkinud. Kaebaja süü ei olnud suur

ja esindaja hinnangul puudub avalik huvi menetluse jätkamiseks.

3. Kaebaja asus kaebuses ka seisukohale, et täielikult on jäänud karistuse määramisel

analüüsimata R. Mendelmani majanduslik olukord. Karistuse määramisel ei ole sellega arvestatud

ega ka põhjendatud, kuidas sellises summas trahvi on menetlusalune isik võimeline tasuma.

Menetlusosalise sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav riiklik pension summas

789.41. Määratud trahv on rohkem kui pool kaebajale makstavast pensionist. Kaebaja leiab, et

karistus peab olema proportsionaalne toimepandud teoga.

4. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku

kahetsusega. Kaebaja hindab kohtuvälise menetleja püüdlust mitte määrata R. Mendelmanile

maksimaalset trahvisummat kuid siiski ei nõustu kaebaja üldse rahatrahvi määramisega kuivõrd

see ei ole vajalik. Kaebaja põhjendas kaebuses, et ta on esmakordselt hooletusest rikkunud

liiklusseadust ning see ei olnud tahtlikult põhjustatud tegu. R. Mendelmanil on B-kategooria

juhiload aastast 1988. a, see teeb kokku 37. aastat. Ei saa kuidagi nõustuda määratud karistusega,

mis ei arvestada üldse inimese eeskujulikku käitumist liikluses. Kaebuse kohaselt on kaebaja

2

näidanud oma õiguskuuleka käitumisega, et ta austab Eesti riiki ja õiguskorda. R. Mendelman on

läbi oma kahetsuse lubanud olla tähelepanelikum. Ja juba selle juhtumi kaudu on ta aru saanud, et

liiklusseaduses olevaid reegleid tuleb teada ning neid ka jälgida. Kaebaja palub inimlikult mõista,

et õppesõit kestis 3. km ja enne auto peatamist, oligi plaan koju sõita. Seda kinnitavad ka

tunnistused. Xxx võeti peale XXX talust.

5. Kaebuses selgitab kaebaja, et karistuse individualiseerimisel on „lai kaalutlusruum“ ja

menetlejal puudub kohustus määrata karistus rangelt sanktsiooni keskmise joone järgi. Õiguskorra

kaitsmise huvid ei nõua ilmtingimata rangeid karistusi, oluline on riikliku reageerimise vältimatus

rikkumisele, olgu selleks karistuslik või mittekaristuslik meede. Kaebaja on seisukohal, et

kaebajale oleks piisanud hoiatusest, sest tegemist on õiguskuuleka isikuga, kes sattus olukorda

hooletuse tagajärjel. Tal ei olnud esitada sel hetkel juhendaja tõendit. Kaebaja selgitas, et juhendaja

tõend oli plaanis teha, see oli sündmuse hetkel veel kinnitamata. Tegemist on inimliku eksimusega,

mitte tahtliku teoga.

6. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses nimetatu juurde. Kohtuvälise menetleja

leiab, et kaebaja on toimepannud temale inkrimineeritud LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo ning alused menetluse lõpetamiseks või karistuse kergendamiseks kaebuses toodud

põhjendustel puuduvad.

7. Kohtuvälise menetleja hinnangul on R. Mendelmani kaebuses toodud seisukohad

ennastõigustavad ning vastuolulised. Kaitsja on kaebuses selgitanud, et R. Mendelmanil ei olnud

esitada 18.10.2025. a juhtumi toimumise kontrollimise hetkel juhendaja tõendit, see oli plaanis teha

ning sündmuse hetkel oli toiming veel kinnitamata. Eeltoodule vaatamata on kaitsja kaebuse

hilisemas osas leidnud, et R. Mendelmanil oli ikkagi õigus õppesõitu läbi viia, sest ta vastas

õppesõidu läbiviimise nõuetele liiklusseaduse § 109 lg 2 р 1 p 2 alusel, mistõttu käesolev

õigusrikkumine pandi toime hooletusest. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et vastavalt

LS § 109 lg 2 võib isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse

lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja)

juuresolekul ainult siis, kui juhendajal on vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis

aastat, juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus

näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud.

8. Kohtuväline menetleja selgitab, et juhendaja on saanud Transpordiametilt õiguse

juhendamiseks, mida tõendatakse liiklusregistri andmete alusel ning juhendaja võib juhendada

sõidupraktikat üksnes isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud

liiklusregistrisse. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et 18.10.2025 kell 16:12 ei omanud R.

Mendelman sõidupraktika juhendamise tunnistust. Sõidupraktika läbiviimine on õiguspärane ainult

juhul, kui on täidetud kõik LS § 109 lg 2 toodu. Seega ei tohtinud R. Mendelman vastavalt LS § 90

lg 2 anda juhtimist üle isikule, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

9. Kaebuses viidatud pika juhtimiskogemuse omamisele selgitab kohtuväline menetleja vastu,

et 37 aastane juhistaaž ei ole sedavõrd oluline tingimus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja

säilitamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega juhtimisõigust

omav isik peab olema teadlik nii liiklusnõuetest, juhikohustustest kui ka võimalikest karistustest

nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et R. Mendelmanil

oli plaanis teha juhendaja tõend, on kohtuväline menetleja tuvastanud, et kaebuse esitaja on talle

etteheidetud õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Liiklusseadus kehtib kõikidele adressaatidele

ühtemoodi ning loominguline suhtumine liiklusseaduses sätestatud reeglite järgimisse on rangelt

keelatud nii juhi enda kui ka teiste isikute ohutu liiklemise tagamiseks.

3

10. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on

kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust, kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on

seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärke ning on kooskõlas KarS § 56

lg 1 sätestatuga. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p1 alusel kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud R. Mendelmani ja tema esindaja poolt esitatud kaebusega,

kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et

kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses.

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

13. R. Mendelmanile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta mootorsõiduki

valdajana lubas juhtida mootorsõidukit isikul Xl, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 2 sätteid, millega pani

toime LS§ 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Nimetatu on ka kohtu hinnangul on tõsikindlalt

tuvastatud väärteoasja materjalidega.

14. Tunnistaja politseiametnik Margus Hunt 18.10.2025 antud ütlustega on tuvastatud, et

18.10.2025 Harju Maakonnas Ardu alevikus Tallinna mnt 2 juures suunaga Kesktee peatas ta

kell 16:12 sõiduauto Honda HR-V reg: nr: XXX. Antud sõidukit juhtis X, kellel polnud

esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba. Andmebaasist kontrollimisel selgus,

et tal polnud kehtivat vastava kategooria juhtimisõigust. Antud sõiduki kõrvalistmel istus juhi

xxx R. Mendelman, kes andis juhtimise üle Xle, kellel puudus vastava kategooria

juhtimisõigus. R. Mendelmanil ei olnud tehtud juhendaja tunnistust, ta tunnistas oma

rikkumist ja vabandas.

15. Menetlusaluse isiku 18.10.2025 ülekuulamise protokollist nähtub R. Mendelmani

selgitus selle kohta, et xxxd tulid talle külla, tema läks neile autoga vastu ning lubas tagasiteel

autot juhtida oma xxxl Xl. Sõita oli umbes 3 km. R. Mendelaman selgitas oma ütlustes, et tal

ei ole juhendaja pabereid tehtud seetõttu, et xxxd käivad harva tema juures ning ta kahetseb,

et lubas Xl sõidukit juhtida.

16. Seega loeb kohus tuvastatuks, et vaidlust ei ole R. Mendelmani poolt väärteo

toimepanemiseks LS § 202 lg 1 mõttes.

17. Kohus ei nõustu kaebaja esindaja väitega, et juhendaja tõend oli kaebajal plaanis teha,

kuid see oli sündmuse hetkel veel kinnitamata. Sellekohase väite loeb kohus tagantjärgi

ennast õigustavaks. Transpordiameti 11.11.2025 vastusest Politsei- ja Piirivalveameti

päringule nähtub, et liiklusregistri andmetel ei omanud R. Mendelman 18.10.2025.a kell

16:12 sõidupraktika juhendamise õigust. R Mendelman on Transpordiameti e-teeninduses

esitanud taotluse X sõidupraktika juhendamiseks ja juhendaja tunnistuse väljastamiseks

18.10.2025 kell 21:54. Seega on kaebaja esindaja väited kohut eksitavad selgitusega, et R.

Mendelmanil oli juhendaja tõend plaanis teha ning see oli sündmuse hetkel veel kinnitamata.

On tuvastatud, et sündmuste toimumise hetkeks ei olnud R. Mendelmanil sõidupraktika

juhendamise õigust ning esitamata oli ka sellekohane taotlus. Asjaolu, et R. Mendelman esitas

taotluse Transpordiametile sama päeva õhtul ei muuda toimepandud rikkumise olemust.

Sõidupraktika läbiviimine on õiguspärane ainult juhul, kui on täidetud kõik LS § 109 lg 2

4

nõuded. Seega ei tohtinud R. Mendelman tol päeval juhtimist üle isikule, kellel puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

18. Ebaõige on ka kaebaja esindaja väide, et sõiduõpet tehes oli X xxx autokooli õpilane,

kes oli lubatud liiklusesse 26.08.2025. Kohus selgitab, et sõidukooli õpinguraamat

(õpingukaart) ei anna õigust iseseisvalt sõidukit juhtida ja ei ole iseseisev tõend liiklusesse

lubamiseks. See tõendab ainult, et isik on autokooli õpilane, kuid iseseisvaks juhtimiseks on

vaja siiski väljastatud juhtimisõigust ning seda pidi teadma nii 37 aastat juhtimisõigust

omanud R. Mendelman kui X, kes õppis samal ajal autokoolis. Kohtule teadaolevalt ei ole

sellist tingimust, et juhtimisõiguseta võiks liikluses sõidukit juhtida kunagi relevantne olnud,

seega ei saanud R. Mendelman olla ka eksimuses. On üldteada, et alles pärast sõidueksami

sooritamist ja esmase juhiloa kättesaamist võib isik iseseivalt sõita. Enne seda ei anna ükski

dokument – ei õpinguraamat, õpingukaart ega koolitõend – õigust iseseisvalt sõita.

19. Seega loeb kohus tuvastatuks, et R. Mendelman lubas oma sõidukit juhtima isiku, kes

oli alles mootorsõidukijuhi koolituskursusel õppur ega omanud veel juhtimisõigust. Õppuril ei

ole õigust mootorsõidukit iseseisvalt juhtida enne juhiloa saamist. Õppur võib sõidukit juhtida

üksnes kehtivate juhendamise tingimuste olemasolul — st juhul, kui tema kõrval viibib

seaduses sätestatud nõuetele vastav juhendaja.

20. Käesolevas asjas oli R. Mendelman ise sõidukis juhendaja rollis, kuid tal puudus

juhendaja tunnistus ning ta ei vastanud juhendajale kehtestatud nõuetele. Sellest tulenevalt

puudus Xl seaduslik alus sõidukit juhtida, sest õppuri juhtimisõigus tekib ainult koos kehtiva

juhendamisega.

21. Tulenevalt eelnevast vastutab R. Mendelman kui sõiduki valdaja selle eest, et ta

võimaldas mootorsõiduki juhtimise isikul, kellel puudus juhtimisõigus. Õppur vastutab samuti

oma õigusvastase tegevuse eest. Igakülgselt on tõendatud LS § 202 lg 1 objektiivsed asjaolud.

22. Kohus asub seisukohale, et R. Mendelman pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Arvestades kaebaja pikaajalist juhtimise staaži, mis eeldab liiklusreeglite tundmist, pidi

kaebaja olema teadlik juhendaja tunnistuse nõudest, ometi lubas ta Xl sõidukit ise juhtima

asuda. R. Mendelman mõistis, et Xl ei tohi ilma nõuetekohase juhendamiseta sõidukit juhtida,

seda väljendavad tema antud ütlused, et tal oli plaanis see juhendaja kaart teha.

23. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku

süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

5

25. LS § 202 lg 1 kohaselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku

mootorsõidukit juhtima lubamise eest mootorsõiduki omaniku poolt on seadusandja ette

näinud karistatuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

26. Kohtuväline menetleja määras R. Mendelmanile LS § 202 lg 1 järgi põhikaristuseks

rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 400 eurot ehk määratud karistus on keskmises määras.

27. Kohus nõustub igakülgselt kohtuvälise menetleja poolt süü suurust mõjutanud

asjaoludega ning märgib täiendavalt, et tegemist ei ole ei ole formaalse ega vähese

ohtlikkusega rikkumisega. Ilma nõuetekohase juhendamiseta õppuri juhtima lubamine

suurendab liiklusohtu ning mõjutab otseselt liiklusohutust. Olenemata sellest, et kaebaja xxx

käis autokoolis tuleb arvestada, et juhtimisõiguseta sõitmine on liiklusseaduses käsitletud

väärteona ning riik peab seda tõhusalt ohjama. Kohtu hinnangul on karistuse määramisel

kohtuväline menetleja arvestanud nii raskendavate asjaolude puudumist ning kergendava

asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning R. Mendelsoni varasemate karistuste puudumist. On

õnn, et sõiduki juhtimine jäi tagajärjetuks. Kaebaja enda ütluste kohaselt viibis sõidukis lisaks

kaebajale endale ja Xle ka veel üks xxx. Seega olenemata asjaoludest, et R. Mendelmanil

võisid olla head kavatsused, asetas ta oma tegevusega ohtu ka sõidukis viibinud teise xxx. Süü

suurust iseloomustab veel asjaolu, et juhtimiseks valiti n.ö kõrvaltee, seega oli R.

Mendelmanil siiski ohutunne, et midagi võib ka juhtuda ning ta valis sõiduks tema hinnangul

ohutuma teekonna. Pole ka välistatud, et R. Mendelman püüdis avalikku ning rohkem

kasutatavat teed vältides vältida vastutust kuivõrd teadis, et ta ei tohi lubada lapsel veel

sõidukit juhtida.

28. Eeltoodu alusel ei pea ka kohus asjakohaseks rahuldada kaebaja esindaja taotlust

lõpetada käeolev menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alustel ehk asjaoludel, et menetlusaluse isiku

süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu

hinnangul sellised alused puuduvad. R. Mendelman, lubades juhtima isiku, kellel puudus

mootorsõiduki juhtimisõigus nõustus kaudselt sellega, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juht

võib ohtu seada teiste inimeste elu ja tervise. Isik, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud,

juhib sõidukit olukorras, kus tema võimeid ja teadmisi ei ole riigi poolt mootorsõiduki

juhtimiseks veel piisavateks hinnatud, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele

liiklejatele. Liiklusseaduse eesmärk on tagada, et õppur ei oleks liikluses ilma pädeva

juhendajata, seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei ole formaalse ega

ebaolulise rikkumisega.

29. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühikut

mõistetud põhjendatult sanktsiooni keskmises määras.

30. Karistuse määramisel tuleb lähtuda üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ning seda

on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul ka teinud. Mis puutub kaebaja esindaja poolsetesse

väidetesse, et pole arvestatud kaebaja vähese sissetulekuga selgitab kohus, et määratav

karistus ei saagi olla alati mugav. Otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on

seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul.

Samuti selgitab kohus, et väärteomenetluses ei lähtuta karistuse suuruse määramisel esmalt

eurodest, vaid trahviühikutest. Üks trahviühik on seadusega fikseeritud suurus – 8 eurot. Alles

seejärel arvutatakse eurodesse teisendamine -50 trahviühikut × 8 eurot = 400 eurot.

Seadusandja on sellise süsteemi loonud just selleks, et tagada ühtlus ja võrdsus karistuste

määramisel – kõikide isikute süüd võrreldakse sama baasmõõdu järgi. Kuigi kaebaja võib

tajuda 400 euro suurust trahvi isiklikult väga suure koormusena, siis karistuse

proportsionaalsust hinnatakse ikkagi süü suuruse ning määratud trahviühikute, mitte eurode

6

järgi ning menetleja ei saa trahviühiku väärtust muuta. Seetõttu ei ole õige kaebaja esindaja

väide õige, et menetleja määras karistuseks „liiga suure summa“. Väärteomenetluses määrab

menetleja karistuse süü suuruse järgi ning menetleja ei hinda eraldi rikkuja maksujõukust.

Tõsi, määratav karistus peab olema proportsionaalne kuid kohtu hinnangul R. Mendelmanile

määratud karistus seda ongi. R. Mendemalni süü jäi keskmisesse määra ning kohaldatav

rahatrahv samuti, 50 trahivühikut on keskmises määras. Seega R. Mendelmanile mõistetud

põhikaristus vastab teosüü suurusele.

31. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks

või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt

puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja

muutmiseks, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus täies mahus

muutmata.

32. Kuigi R. Mendelman ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kinnitamaks oma

majanduslikku olukorda, on ta seda karistuse mõistmisel palunud arvesse võtta. Kohus

järeldab, et määratud rahatrahvi tasumine 45 päeva jooksul on isikule raskendatud, mis

omakorda võib kaasa tuua kuluka täitemenetluse. Seetõttu tühistab kohus otsuse määratud

rahatrahvi kandmise viisi osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrab rahatrahvi tasumise ositi.

Mõistetud rahatrahv kokku 400 eurot tuleb tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 40 eurot.

33. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus

arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel

rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda

varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

7