Legislator Case Law & Legislation
3-25-2356/9 AI generated

3-25-2356/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2356/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas 15.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tagastada deodorant vabandustega või maksta talle 500 eurot. Samuti nõudis kaebaja 100 eurot iga

Legislator headnote

AI generated

3-25-2356/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Samuti nõudis kaebaja 100 eurot iga

Keywords

AI generated
export customs procedure annual travel expenses customs tariff deportation despite health issues detoxification clinic cash changeover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Kaire Orion

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-2356

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses 26.11.2024

läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võetud

deodorandiga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.11.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2025 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2

alusel.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2025 määruse

resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

3. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 15.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tagastada

deodorant vabandustega või maksta talle 500 eurot. Samuti nõudis kaebaja 100 eurot iga

päeva eest kuni tuli 18.06.2025 vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2 ning 5000 eurot väärikuse

alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebuse põhjendused:

Kaebus on seotud Tartu Vangla 27.12.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 ja 18.06.2025

vaideotsusega nr 1-8/2-25/27-2. Vangla ei saatnud õigusvastaselt kambrist leitud deodoranti

laborisse. Kaebaja oli nõus analüüsid kinni maksma, kui labor oleks kinnitanud, et deodorandi

sees oli paberiliim. Vangla jättis õigusvastaselt deodorandi tagastamata ega pannud seda

kaebaja isiklike asjade lattu. Kaebajat karistati õigusvastaselt ilma tõenditeta, kuna

3-25-2356

deodorandil ei olnud liimi sees. Tartu Vangla 15.07.2025 vastusega nr 1-9/2-25/325-1 jäeti

kaebaja kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kaebaja leiab, et vangla pidi tema

kahjunõude läbi vaatama. Kohus saab rohkem infot varasematest kohtule esitatud kaebustest

haldusasjades nr 3-25-2240 ja 3-25-596.

1. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2); jättis

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 3) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4).

Määruse põhjendused:

1) Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohustamis-, heastamis- ja hüvitamiskaebuse

(HKMS § 37 lg 2 p-d 2, 4 ja 5). Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt

põhjendatuks kontrollida, kas Tartu Vangla tagastas 15.07.2025 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse õiguspäraselt.

2) Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusel ei ole eduväljavaateid,

kuivõrd 26.11.2024 läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võetud deodorant oli keelatud

ese olenemata asjaolust, kas see sisaldas PVA liimi või mitte. Tartu Vangla kodukorra punkti

1.7.17. kohaselt on kinnipeetaval keelatud muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi

anda esemeid, mille omamine on vanglas keelatud. Punkti 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavatele

keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a kodukorras välja toodud

esemed. Punkti 8.5.2. kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste

kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või

võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju.

Kaebaja ei eita, et deodorandi andis talle teine kinnipeetav. Seega ei ole alust pidada Tartu

Vangla tegevust kaebajale 27.12.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 distsiplinaarkaristuse

määramisel õigusvastaseks. Sel põhjusel puudub kaebajal ka igasugune alus nõuda vanglalt

deodorandi tagastamist ja selle äravõtmise tõttu tema ees vabandamist või äravõtmisega

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

3) Kuigi Tartu Vangla lahendas 27.12.2024 käskkirja peale 26.01.2025 esitatud vaide alles

18.06.2025, s.o VangS § 11 lg-s 7 sätestatud tähtaega rikkudes, siis vangla vabandas kaebaja

ees vaideotsuse viibimise pärast. Olukorras, kus vangla on oma õigusvastast käitumist

tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud, ei ole alust vaide lahendamise viivitamise eest

kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Vaide lahendamisega viivitamine ei saanud põhjustada

kaebajale selliseid tagajärgi, mida saaks käsitleda tema õigusi intensiivselt riivavaks.

Vaideotsuse tegemisel või tegemata jätmisel ei ole iseseisvat mõju kaebaja õigustele või

kohustustele.

4) Menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2. Kaebaja esitas 14.12.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

30.11.2025 määrus ja teha uus lahend. Lisaks palub kaebaja määrata talle advokaat ja

vabastada ta riigilõivust. Määruskaebuse põhjendused:

Kohus rahuldas asjas nr 3-25-596 kaebaja kaebuse tervikuna ja kinnitas otsuse punktis 20, et

kahjunõudega tegeleb kohus asjas nr 3-25-2356. See tähendab, et kohtu määrus asjas nr

3-25-2356 on ekslik ja kaebus tuleb rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2356

3. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja kaebaja

määruskaebuses märgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.2025 määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4

tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse; jättis kaebaja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

4. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

5. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline (HKMS

§ 121 lg 2 p 2¹). Halduskohus leidis, et Tartu Vangla tegevust 27.12.2024 käskkirjaga nr

2-24/1-3/526 distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole alust pidada õigusvastaseks,

mistõttu puudub kaebajal igasugune alus nõuda vanglalt deodorandi tagastamist ja

vabandamist või äravõtmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Deodorandi näol oli tegemist keelatud esemega olenemata asjaolust, kas see sisaldas

PVA liimi või mitte, sest kaebaja oli deodorandi saanud teiselt kinnipeetavalt (kodukorra

p 8.5.2). Samuti ei saanud vaide lahendamisega viivitamine põhjustada kaebajale selliseid

tagajärgi, mida saaks käsitleda tema õigusi intensiivselt riivavaks. Nõustuda tuleb

halduskohtuga ka selles, et olukorras, kus vangla on oma õigusvastast käitumist

tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud, ei ole alust mõista välja kahjuhüvitist vaide

lahendamisega viivitamise eest. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sisulist

põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele

seisukohale. Seega on määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt

vähene.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et eeltoodud asjaoludel tuleks

väidetavat õiguste riivet pidada väheintensiivseks ning kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.

7. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 30.11.2025 määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebus kuulus tagastamisele ning

jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib

ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja

põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1

sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline

esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav.

Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse vastavas osas HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p

1 alusel täiendavaid põhjendusi esitamata.

8. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)