2-25-16023/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-16023

Tsiviilasi

X.D.Z avaldus Y.W vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y.W määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Y.W

(isikukood XXX)

Avaldaja: X.D.Z (registrikood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Y.W 12. novembril 2025 esitatud uus tõend (Ida-Viru

Keskhaigla 31. oktoobri 2025 tõend nr 2.1-31/2032).

2. Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025 määrus osas, milles maakohus mõistis

Y.W-lt X.D.Z kasuks välja viivise 2026,19 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja viivis

114,34 eurot ja viivis alates 13. veebruarist 2026 kuni põhinõude (6691,64 eurot)

täitmiseni 50% VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada X.D.Z avaldus osaliselt.

4.2. Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja võlgnevus 6805,98 eurot, sealhulgas põhinõue

6691,64 eurot ja viivis 114,34 eurot.

4.3. Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja viivis alates 13. veebruarist 2026 kuni

põhinõude (6691,64 eurot) täitmiseni 50% VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määrast.

4.4. Jätta menetluskulud Y.W kanda.

4.5. Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja menetluskulud 304 eurot (riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulud 248 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 6 eurot).

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtu menetluses X.D.Z kanda.

7. Mõista X.D.Z-ilt Y.W kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 50 eurot.

8. Tasaarvestada menetlusosalistelt maa- ja ringkonnakohtu menetluses välja mõistetud

menetluskulud ning mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja menetluskulud 254 eurot.

9. Mõista Y.W-lt X.D.Z kasuks välja viivis menetluskuludelt (254 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja §

696).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.D.Z (korteriühistu, avaldaja) esitas 25. septembril 2025 Viru Maakohtule avalduse

majandamiskulude nõudes. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

majandamiskulude võla, sellest põhinõudena 6691,64 eurot ja viivisena 2026,19 eurot, samuti

viivise alates 26. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX XXX (registriosa

number XXXXX) ja ta on X.D.Z liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid

arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on

rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved.

2. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule toimetati

kohtudokumendid kätte hooldekeskuse administraatori Olga Prantsi kaudu 2. oktoobril 2025.

Vastuse esitamise tähtaeg oli kuni 16. oktoobrini 2025. Puudutatud isik vastust avaldusele ei

esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2025 määrusega avaldaja avalduse ning mõistis puudutatud

isikult korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võla 6691,64 eurot ja viivise 2026,19 eurot,

samuti viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26. septembrist 2025 kuni

põhinõude tasumiseni.

Maakohus leidis, et avaldaja nõue on põhjendatud, sest puudutatud isik on korteriomanik, kes on

jätnud ajavahemikul mai 2018 – august 2025 korrektselt tasumata korteriühistu majanduskulude

arved (vesi ja kanalisatsioon, remondifond, koristaja, majahooldus, prügivedu). Avaldaja on oma

nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud

majandamiskuludest ning laekumistest ja puudutatud isikule esitatud arved.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis talt välja menetluskulu 304 eurot

(riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 248 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 6 eurot) ning seadusjärgse

viivise menetluskuludelt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Puudutatud isik esitas 12. novembril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas avaldaja viivise nõude ning jätta

avaldaja viivise nõue rahuldamata. Viivise määr ja arvestusperiood ei ole selgelt põhjendatud ega

tõendatud. Puudutatud isik selgitas, et viibib SA Ida-Viru Keskhaiglas Hooldekeskuses tervise tõttu,

vajab hooldust ja kõrvalabi ööpäevaringselt, kodustes tingimustes elada ei saa ning tema ainus

sissetulek on pension 771,79 eurot ning kohatasu hooldekeskuses on 715 eurot.

5. Avaldaja vaidles 24. novembril 2025 esitatud seisukohas määruskaebusele vastu ja palus jätta

määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes välja mõistetud viivise osas.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriühistu on viivist arvestanud ajavahemikul 1. juuli 2018

kuni 31. august 2025 seadusjärgses määras ja ainult põhinõudelt.

6. Maakohus leidis, et avaldaja määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust

määruskaebust rahuldada ja edastas 25. novembril 2025 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja §

659). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega vähendada puudutatud isikult väljamõistetavat

viivist 95% võrra, mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivis 114,34 eurot ja

viivis 50% seadusjärgsest määrast ringkonnakohtu määruse tegemisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni. Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Puudutatud isik on maakohtu määruse vaidlustanud ainult temalt viivise väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Eelnevast tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust ainult välja mõistetud viivise osas.

9. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg

1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

10. Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et viivist on arvestatud ajavahemikul 1. juuli

2018 kuni 31. august 2025 sissenõutavaks muutunud nõuete eest ja et viivise arvestamisel on

kasutatud seadusjärgset määra (dtl 58–59). Avaldaja on avalduses soovinud edasiulatuva viivise

väljamõistmist alates 26. septembrist 2025 (dtl 2).

11. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tema viivise arvestus on olnud kooskõlas seaduses

ettenähtud tingimustega.

12. Lisaks on puudutatud isik vaidlustanud viivise suuruse ka oma tervisliku ja majandusliku

seisundi tõttu (dtl 67). Puudutatud isik on koos määruskaebusega esitanud uue tõendi oma tervisliku

seisundi kohta (Ida-Viru Keskhaigla 31. oktoobri 2025 tõend nr 2.1-31/2032, dtl 68).

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, mis tuleb võtta asja materjalide juurde.

Avaldaja ei ole sellel alusel viivise vähendamisele vastu vaielnud.

13. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

14. Puudutatud isik viibib asjas esitatud tõendite kohaselt alates 24. novembrist 2023 SA Ida-Viru

Keskhaigla taastusravi- ja õendusabikliiniku hooldekeskuses, tal esineb raske

liikumisfunktsioonihäire, mille tõttu vajab ta ööpäevaringselt õendusabi- ja hooldusteenust (dtl 68).

Puudutatud isiku selgituste kohaselt on tema ainus sissetulek pension 771,79 eurot ning kohatasu

hooldekeskuses on 715 eurot.

15. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud vähendada puudutatud isikult

väljamõistetava viivise suurust, arvestades tema tervislikku ja majanduslikku seisundit, samuti

avaldaja tegevust nõude sissenõudmisel. Avaldaja on esitanud majandamiskulude nõude

ajavahemiku mai 2018 kuni august 2025 eest ehk rohkem kui seitsme aasta eest. Sellist tegevust

võib vähemalt osaliselt pidada hea usu põhimõtte (VÕS § 6) vastaseks. Kui korteriühistu oleks

esitanud oma nõude varem, oleks ka viivise nõue olnud väiksem.

16. Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikult maakohtu määrusega välja mõistetud viivise

summat (2026,19 eurot) vähendada 95% ehk 1924,88 euro võrra (2026,19 x 0,95) ja mõista välja

101,31 eurot (2026,19 - 1924,88). Alates 26. septembrist 2025 kuni ringkonnakohtu määruse

tegemiseni 12. veebruaril 2026 on seadusjärgne viivis põhinõudelt (6691,64 eurot) 260,52 eurot

(140 päeva aastaintressiga 10,15%), mida tuleb samuti vähendada 95% ehk 247,49 euro võrra,

seega tuleb välja mõista 13,03 eurot (260,52 – 247,49).

17. Kokku on puudutatud isikult ringkonnakohtu määruse tegemise aja seisuga väljamõistetava

viivise suurus 114,34 eurot (101,31 + 13,03).

18. Samuti tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis alates määruse tegemisele järgnevast päevast

(TsMS § 367). Selle viivise määra tuleb vähendada võrreldes sissenõutavaks muutunud viivisega

väiksemas ulatuses, st 50%, sest puudutatud isikul on võimalus vältida selle viivise sissenõutavaks

muutumist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis 50% VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrast.

19. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on

praeguses asjas õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda, sest ringkonnakohus

vähendas avaldaja viivise nõuet 95% võrra.

20. Puudutatud isik tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis tuleb avaldajalt välja

mõista. Menetlusosalistelt maa- ja ringkonnakohtu menetluses välja mõistetud menetluskulud tuleb

tasaarvestada ja kokku tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista menetluskulud 254

eurot, samuti TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)