2-25-17153/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-17153 Tsiviilasi Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse 6901,13 euro, intressi 211,67 euro, haldustasu 35,45 euro ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 8447,24 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja X (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingust nr BL3802942 tulenev võlgnevus (põhinõue) 2054,58 eurot, intress 211,67 eurot, lepingu haldustasu (põhinõue) 35,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 148,69 eurot. 3. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingust nr BL2886772 tulenev võlgnevus (põhinõue) 542,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 15,84 eurot. 4. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingust nr BL4052900 tulenev võlgnevus (põhinõue) 933,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 27,24 eurot. 5. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingust nr BL4053000 tulenev võlgnevus (põhinõue) 3371,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 98,43 eurot. 6. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis 24,73% põhinõudelt (lepingust nr BL3802942 tulenevast põhinõudest 2090,03 eurolt) aastas alates 14. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. 7. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (lepingust nr BL2886772 tulenevast põhinõudest 542,43 eurolt) alates 14. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (lepingust nr 1

BL4052900 tulenevast põhinõudest 933,07 eurolt) alates 14. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (lepingust nr BL4053000 tulenevast põhinõudest 3371,05 eurolt) alates 14. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 1. Jätta menetluskulud X kanda. 2. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. 3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Bondora AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Bondora AS (hageja) ja X (kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 1) 04.07.2022 nr BL2886772 (laenu summa 2000 eurot), 2) 18.06.2023 nr BL3802942 (laenu summa 2000 eurot), 3) 30.09.2023 nr BL4052900 (laenu summa 1500 eurot), 4) 30.09.2023 nr BL4053000 (laenu summa 5070 eurot). Lepingu nr BL2886772 krediidi kulukuse määr on 37,63%, lepingu nr BL3802942 krediidi kulukuse määr on 39,23%, lepingu nr BL4052900 krediidi kulukuse määr 2

on 45,52% ja lepingu nr BL4053000 krediidi kulukuse määr on 44,04%. Seoses võlgnevustega ütles hageja lepingud üles.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (37,63%, 39,23%, 45,52% ja 44,04%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et kontrollis lepingu nr BL3802942 sõlmimise eel kostja sissetulekuid konto väljavõtte alusel ning laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1392,99 eurot ning arvestati keskmisteks kohustusteks (finantskohustused + elatusmiinimum/majapidamiskulud) 543,16 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30% ja Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 23.01.2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 477,33 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 477,33 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust ning asjaolu, et hagiavaldus peab olema selge juba kohtule esmakordsel esitamisel, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 700 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 3