3-25-4424/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Orion ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4424

Haldusasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 28. novembri

2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/226-2 tühistamiseks

ja Tartu Vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi

kaebaja vaie

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldama ja Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2025. a

määrus muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Tartu Vangla

vaideotsuse nr 1-8/2-25/226-2 tühistamist, tehingu tühisuse tuvastamist ja Tartu Vangla

kohustamist uuesti läbi vaadata kaebaja vaie vaidemenetluses.

2. Tartu Halduskohus 4. detsembri 2025. a määrusega tagastas kaebuse.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks

oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,

sõltumata vaide esemest. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on panna maksma oma

õigus vaidemenetlusele ja vaideotsusele. Vaidluse asjaoludest ei nähtu, et vaide rahuldamata

jätmine rikuks kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest. Seega kuulub kaebus tagastamisele

vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 põhjusel, et kaebajal ilmselt puudub kaebeõigus.

Põhjendatud ei ole kaebaja suunamine muutma kaebuse nõuet. Vanglale esitatud vaide

kohaselt sooviv kaebaja ära hoida vangla poolt kaebaja kõnede tegemise ja numbrite iseseisva

valimise piiramise ning kõnede pealt kuulamise. Esmalt on kaebaja varasema kogemuse tõttu

teadlik, kuidas vaide rahuldamata jätmise korral oma õigusi kaitsta. Teiseks leidis

halduskohus haldusasjas nr 3-25-3859, et kaebaja kirjeldatud viisil vastustaja tegevuse

keelamise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud ja kaebaja puudub seega kaebeõigus selle

nõude esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse

tühistada. Kaebaja hinnangul rikkus halduskohus selgitamis- ja uurimiskohustust.

Halduskohus jättis kaebajale selgitamata, milline nõue oleks kaebaja õiguste kaitseks

tulemuslik ega andnud kaebajale võimalust kaebuse nõude muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

5. Halduskohus selgitas põhjendatult, et HKMS § 45 lg-s 4 on sätestatud kaebeõiguse piirang

vaideotsuse vaidlustamiseks lahus põhivaidluse esemest. Kaebaja ei väida, et vaideotsus

iseseisvalt rikuks kaebaja õigusi. Samuti ei vii sellisele järeldusele vaidluse asjaolud, kuna

kaebaja on jätkuvalt rahulolematu talle telefonikõnede võimaldamise korraldusega Tartu

Vanglas. Määruskaebusest ilmneb, et kaebaja halduskohtu seisukohale selles küsimuses vastu

ei vaidle. Ka ringkonnakohtu hinnangul on õiguspärane ja põhjendatud halduskohtu järeldus,

et kaebajal ei ole kaebeõigust Tartu Vangla 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-

25/226-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja vaie.

6. Kaebaja hinnangul oleks halduskohus, aga pidanud kaebajale olukorda selgitama ning

suunama ta kaebuse nõuet muutma.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et kaebaja eesmärgiga oleks kooskõlas nõue

keelata kaebaja telefonikõnede pealtkuulamine ja kaebaja takistamine kõne alustamiseks ise

numbreid valida. Kaebaja suunamine selle nõude esitamiseks ei ole aga põhjendatud, sest

kaebajal ei ole ka selle nõude esitamiseks kaebeõigust. Haldusasjas nr 3-25-3859 kohtud

analüüsisid samadel asjaoludel, s.o samadest intsidentidest ajendatud, kaebaja keelamisnõude

lubatavust ning leidsid, et keelamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg 1 kohaselt lubatav.

HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Need eeldused aga ei ole

täidetud.

Kaebaja heidab vastustajale ette, et kaebaja ei saanud helistada 23. oktoobril ja 27. oktoobril

2025. Kohtud tuvastasid, et 23. ja 27. oktoobril 2025 jäid kaebajal telefonikõned tegemata

kaebajast endast tingitud põhjustel, kuna ühel juhul lõhkus kaebaja telefonitoru ning teisel

juhul oli ta kogu päeva vältel agressiivne. Asjaolud ei viidanud sellele, et vastustaja piiraks

edaspidi kaebaja telefonikõnesid juhul, kui kaebaja käitumine ei ohusta vangla vara, teisi

isikuid ega kaebajat ennast. Kaebaja on ise enda käitumisega tekitanud olukorra, mil talle ei

olnud võimalik anda telefoni kõnede tegemiseks. Vanglaametnikel telefoninumbrite

sisestamine ei ole keelatud, kuna VsKE § 51 lg 2 kohaselt võib telefoninumbri valida kas

kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Samuti ei viita asjaolud sellele, et vangla oleks

kaebaja telefonikõnesid pealt kuulanud.

8. Ringkonnakohus on jätkuvalt haldusasjas nr 3-25-3859 väljendatud seisukohtadel. Seetõttu

ei aitaks kaebuse nõude asendamine keelamisnõudega kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

9. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus

muutmata.

10. Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb HKMS 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada

kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)