3-25-1533/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-1533

Haldusasi

X.X.-i

kaebus tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja I – Tervisekassa

Vastustaja II – Viru Vangla

Kolmas isik – SA Ida-Viru Keskhaigla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määrus osas, millega halduskohus

kohustas Viru Vanglat tasuma eksperdiarvamuse eeldatavate kulude eest ette 108,5 eurot.

Saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 105 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on X.X.-i kaebus mittevaralise kahju 10 000 eurot

hüvitamiseks seoses kaebajale tekitatud tervisekahjuga.

2. Tartu Halduskohus kohustas 27. oktoobri 2025. a määrusega Tervisekassat ja Viru Vanglat

tasuma eksperdiarvamuse eeldatavate kulude eest ette 108,5 eurot hiljemalt kolme päeva jooksul

ettemaksu kohustamise määruse punkti jõustumisest alates. Samuti kohustas halduskohus

kaebajat tasuma eksperdiarvamuse eeldatavate kulude eest ette 217 eurot või esitama

menetlusabi taotlus.

Halduskohus selgitas, et tulenevalt kaebaja avaldusest on kohtul plaan asja õigeks lahendamiseks

korraldada ekspertiis. Et kaebaja heidab ette tervishoiuteenuse osutamise käigus tervisekahju

tekitamist, siis on praeguse asja lahendamiseks vajalik välja selgitada eriteadmisi nõudvad

asjaolud. Kohtu hinnangul on vajalik korraldada kohtuarstlik komisjoni ekspertiis ja määrata

ekspertiisi teostajaks Kohtuekspertiisi Instituut. Enne ekspertiisi ja eksperdi määramist on kohtul

vaja lahendada ekspertiisiga kaasnevate kulude küsimus. Tuginedes HKMS § 102 p-le 1 ja § 105

lg-le 1 tasub kulud ette see menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui

taotluse on esitanud mitu menetlusosalist, tasuvad need menetlusosalised kulud ette võrdselt. Kui

asja läbivaatamise kulud tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt. Käesoleval

juhul korraldab kohus ekspertiisi omal algatusel. Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2023. a määruse

nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“ §

17 lg 2 p 4 sätestab kohtuarstliku komisjoniekspertiisi maksumuseks 434 eurot. Kaebajal tuleb

seega tasuda ekspertiisitasu ettemaks 217 eurot (s.o 434÷2) ning Viru Vanglal ja Tervisekassal

ekspertiisitasu ettemaks 108,5 eurot (s.o 217÷2).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. Viru Vangla esitas halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määruse peale määruskaebuse osas, mis

puudutab Viru Vangla kohustamist tasuda eksperdiarvamuse eeldatavate kulude eest ette 108,5

eurot. Viru Vangla on seisukohal, et kohtu poolt ekspertiisi määramine antud menetluses on

asjakohane ning ka ekspertiisi eelduslik hind ei tekita kahtlust, aga põhjendatud ei ole vanglalt

kui riigi esindajalt kulude ettemaksu nõudmine. Vangla puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 38 p 1 ja § 39 lg 1 tähenduses valitsusasutusena. VVS § 442 lg 1 p 1 kohaselt

esindab vangla halduskohtumenetluses Eesti Vabariiki. Käesolev vaidlus on seotud vangla

ülesannetega. HKMS § 109 lg 3 kohaselt ei mõisteta riigi esindajalt Eesti Vabariigi kasuks välja

neid menetluskulusid, mis on tekkinud riigi või riigi haldusorgani osalemisest kohtus

menetlusosalisena. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui temalt ei saa ekspertiisitasu kui

menetluskulu hiljem välja mõista kohtulahendiga, ei ole põhjendatud ka temalt menetluskulude

ettemaksu nõudmine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Halduskohus otsustas korraldada ekspertiisi kohtu algatusel ja kohustas Viru Vanglat tasuma

eksperdiarvamuse eeldatavate kulude eest ette 108,5 eurot. Viru Vangla on seisukohal, et temalt

kui Eesti Vabariigi esindajalt ei ole põhjendatud ekspertiistasu ettemaksu küsimine.

Ringkonnakohus nõustub Viru Vanglaga.

6. HKMS § 102 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks eksperdikulud. HKMS § 105 lg 1 lause

3 kohaselt kui asja läbivaatamise kulud tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette

võrdselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnevale tuginedes tuleb pooltel tasuda

kulud ette võrdselt. Samas aga tuleb nõustuda Viru Vanglaga, et antud asjas ei ole põhjendatud

Viru Vanglalt ekspertiisarvamuse kulude eest ettemaksu küsimine, kuna Viru Vangla esindab

kohtuasjas Eesti Vabariiki. HKMS § 109 lg 3 esimese lause kohaselt saab kohus mõista poolelt,

kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud

menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus

menetlusosalisena. Kuna kohus ei saaks Viru Vanglalt kui Eesti Vabariigi esindajalt asjas

lahendi tegemisel menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks välja mõista, ei ole põhjendatud ka

ettemaksu küsimine.

7. Ringkonnakohus selgitab ka, et ekspertiisi korraldamiseks ei ole halduskohtumenetluses

vajalik ilmtingimata eksperdikulude ette tasumine. HKMS § 106 kohaselt kohaldatakse

eksperdikuludele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 151-161 sätestatut. TsMS § 153

lg 1 järgi makstakse eksperdile tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides.

Tartu Ringkonnakohus on 9. detsembril 2014 haldusasjas nr 3-08-2411 märkinud järgmist:

„Ringkonnakohus selgitab, et eksperdile tasutakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2005. a määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest

osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale.“ Eksperdile makstav tasu kuulub asja

läbivaatamise kulude hulka (HKMS § 102 p 1), mis tuleb vastavalt HKMS § 105 lg 1 ls-le 3

juhul, kui need kulutused tehakse kohtu algatusel, tasuda poolte poolt võrdselt ette. Arvestades

siiski halduskohtulikku uurimispõhimõtet, samuti menetlusosaliste ebavõrdset seisundit

halduskohtumenetluses, ning TsMS § 148 lg 1 ls-s 1 kohtule antud võimalust määrata asja

läbivaatamise kulude ettetasumise teistsuguselt kui ainult menetlusosalise poolt ettetasumise

korras, peab ringkonnakohus võimalikuks praeguses asjas menetlusosalistelt asja läbivaatamise

kulude ettetasumist mitte nõuda, vaid määrata eksperdile makstav tasu pärast ekspertarvamuse

esitamist ning eksperditasu suuruse selgumist riigieelarvevahenditest vastavalt HKMS §-le 106

ja TsMS § 153 lg-le 1. Siinjuures võtab ringkonnakohus arvesse ka menetlusökonoomia ja

efektiivse õiguskaitse põhimõtet.“ (määruse p 5).

Samuti viitas ringkonnakohus samas määruses, et vastavalt HKMS §-le 108 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. „Seega võib ringkonnakohus asjas otsuse

tegemisel mõista algselt riigieelarvevahenditest eksperdile tasutud summa kui asja menetluskulu

välja sellelt menetlusosaliselt, kelle kahjuks ringkonnakohus otsuse teeb.“ (samas). Tartu

Ringkonnakohtu 6. märtsi 2015. a määrusega samas asjas määrati eksperdile tasu maksjaks Eesti

Vabariik ning hiljem selles asjas tehtud otsusega (21. mail 2015) mõisteti Eesti Vabariigi kasuks

ekspertiisitasu välja kohtumenetluse pooltelt vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonidele.

8. Eelnevalt viidatud määruses kohaldatud regulatsioon kehtib põhiosas ka praegusel ajal ja

seetõttu on eeltoodud seisukohtadest võimalik lähtuda ka käesolevas asjas. Sellise lähenemisega

langeb ära ebamõistlik olukord, kus eksperdikulu peaks ette tasuma riik.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

määruse osas, millega halduskohus kohustas Viru Vanglat tasuma eksperdiarvamuse eeldatavate

kulude eest ette 108,5 eurot. Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)