3-25-4093/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Orion ja X.X. Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4093

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju

hüvitamiseks seoses töölt eemaldamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.

novembri 2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. novembri 2025. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetavana Tartu Vanglas viibiv kaebaja esitas pärast edutut kohtueelset menetlust

Tartu Halduskohtule kaebuse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu

Vangla kaebajale kahju sellega ei võimaldanud avavanglasse paigutatud kaebajal lahkuda

vanglast tööl käimiseks kahe nädala jooksul, s.o 14. kuni 28. augustini 2025. Vangla peatas

põhjendamatult kaebaja loa liikuda väljaspool vanglat, kuna kaebaja kohta 12. ja 14. augustil

2025 koostatud ettekanded ei olnud sedavõrd tõsised.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus 17. novembri 2025. a määrusega tagastas kaebuse (resolutsiooni p 1)

ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuna kaebaja

taotletav hüvitis jääb alla HKMS § 133 lg-s 1 nimetatud piiri.

Lisaks on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal lubati 1. augusti 2025. a käskkirja nr

6-2/2-25/148 alusel soodustuse korras ilma järelevalveta liikuda väljaspool Tartu Vangla

territooriumi seoses töötamisega. Kaebajal oli keelatud omada tubakatooteid, v.a oma

isiklikke vanglast kaasa võetud sigarette. Samuti oli tal keelatud töölt vanglasse saabudes

kaasa tuua esemeid, mida neil ei olnud kaasas tööle minnes. 12. augustil 2025, lahkus kaebaja

töölt 15 minutit varem ja 14. augustil töölt naasmisel läbiotsimisel leiti kaebajal suust kaks

mokatubaka patja. 15. augusti 2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/451 peatas vastustaja 12. ja 15.

augusti intsidentide kohta distsiplinaarmenetluste läbi viimise ajaks kaebaja järelevalveta

väljaspool vanglat soodustuse korras liikumiseks väljastatud load. VangS § 22 lg 2 järgi võib

soodustusi kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud

heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning

järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Nendel asjaoludel oli vanglal õigus

soodustuse korras antud luba peatada ning kaebaja töölt ajutiselt kõrvaldada. Seega jäi

kaebajal töötasu saamata ennekõike enda käitumisest tingitult.

Kokkuvõttes on põhjendatud kaebuse tagastamine vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määrus tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2).

6. Kaebaja ei vaidle määruskaebuses vastu halduskohtu järeldustele, et kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse edulootus kasin.

Ringkonnakohus selgitab siiski täiendavalt, et peab asjakohaseks hinnata kaebusega kaitstava

riive intensiivsust varalise kahju hüvitamise nõude puhul analoogia korras HKMS § 133 lg 1

järgi. Kui taotletava hüvitise summa ei ületa 1000 eurot, võib eeldada riives vähest

intensiivsust. Sellisel juhul on kaebaja võimalus see eeldus ümber lükata, selgitades, miks

kaebuse lahendamine on tema jaoks eriliselt oluline. Praegusel juhul taotleb kaebaja saamata

jäänud tulu hüvitamist. Ta ei ole kahju hüvitamise taotluses vastustajale ega kaebuses

halduskohtule esile toonud asjaolusid, mis osutavad sellele, et kaebus võiks lisaks hüvitise

saamisele veel muul moel teenida kaebaja õiguste kaitse eesmärki. Seetõttu on asjakohane

lähtuda hüvitisena taotletava summast, pidades silmas, et see ei ole ilmselt ülepaisutatud.

7. Teiseks nõustub ringkonnakohus, et 12. ja 14. augusti 2025. a intsidentide tõttu oli

vastustajal õigus otsustada kaebaja suhtes soodustuste kohaldamise peatamine. Kaebaja ei

vaidle vastu, et ta mõlema intsidendi käigus rikkus vangla kodukorda. Seetõttu on raske näha,

et vanglale oleks etteheidetav otsus peatada kaebaja õigus liikuda iseseisvalt saatjata

väljaspool vangla territooriumi, kui eesmärgiks oli vältida uusi rikkumisi.

Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et töötasu saamata jäämine ei oleks eeldatavalt

hüvitatav ka juhul, kui soodustuse peatamise otsus osutuks õigusvastaseks. Nimelt on

vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Seda eesmärki teenib ka VangS § 22 lg 1 p-s 2

nimetatud soodustuse kohaldamine. VangS § 22 lg 1 ega muu säte ei nimeta soodustuse

kohaldamise ega eraldi ka töötamise eesmärgina kinnipeetava poolt tulu teenimise

võimaldamist. Vastupidi, VangS § 41 lg-s 1 seostatakse väljaspool vanglat töötamise

võimaldamine sellega, et töötamine on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkide ja

kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Seega teenivad nii väljaspool vanglat töötamise kui

ka soodustusena väljaspool vanglat järelevalveta liikumise võimaldamine eelkõige eesmärki

suunata kaebaja õiguskuulekale käitumisele. Töötamise korral on kinnipeetaval küll õigus

töötasule, kuid töötasu saamise õigus ei teki vangla poolt soodustuse kohaldamisest, vaid

tööandjale töösoorituse tegemisest. Vastavalt ei ole otsusta vangla soodustuse kohaldamist

peatades kinnipeetava töötasu üle. Sel põhjusel ei ole kaebaja töötasust ilma jäämine

soodustuse peatamise otsuse vahetu tagajärg. Eeltoodu osutab, et soodustuse kohaldamise või

kohaldamise peatamise otsuse regulatsioon ei ole suunatud kaitsma kaebaja õigust teenida

töötasu. Ainuüksi avavanglas viibimine ei anna kaebajale subjektiivset õigust ega isegi mitte

õiguspärast ootust teenida töötasu. See viib järeldusele, et vastustaja 15. augusti 2025. a otsus

kaebajale soodustuste kohaldamise peatamise kohta ei ole kaebaja poolt töötasu kaotamisega

õiguslikuks põhjuseks. Vastavalt ei kuuluks saamata jäänud töötasu vastustajalt kaebaja

kasuks väljamõistmisele ka juhul, kui vastustaja eksinuks soodustuse kohaldamise peatamise

otsuse tegemisel.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 17. novembri 2025. a määrus õiguspärane ning

halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja

selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)