Legislator Case Law & Legislation
2-25-123900/7 AI generated

2-25-123900/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-123900/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J. S.-ilt Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks 05. aprillist 2021 kuni 31. Välja mõista J. S.-ilt Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks menetluskulud 245 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-123900/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista J. S.-ilt Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks 05. aprillist 2021 kuni 31. Välja mõista J. S.-ilt Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks menetluskulud 245 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-123900

Tsiviilasi

Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS hagi J. S.-i vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

927,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood

10854476; asukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Rain Korjus; e-posti aadress:

XXX

Kostja: J. S., isikukood XXX; elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. S.-ilt Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks 05. aprillist 2021 kuni 31.

detsembrini 2023 osutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest põhivõlgnevus

717,17 eurot, seisuga 31.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 137,45 eurot ning edasiulatuv

viivis põhivõlgnevuselt (717,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud J. S.-i kanda.

4. Välja mõista J. S.-ilt Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks menetluskulud 245 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-123900 Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS hagi J.

S.-i vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte toimetatud isiklikult 19.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

02.02.2026, ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg

1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista 05. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 osutatud veevarustuse

ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest põhivõlgnevus 717,17 eurot, seisuga 31.10.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 137,45 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (717,17 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2025 kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1

alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 05. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2023

osutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest põhivõlgnevus 717,17 eurot, seisuga

31.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 137,45 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt

(717,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 245 eurot. Teisi menetluskulusid hageja

märkinud ei ole. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas

hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud

riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot menetluskulu.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik