2-25-121640/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-121640

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi R D vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1237,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood:

12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond,

e-posti aadress: info@pzu.ee

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa, e-posti aadress:

kadri.ojamaa@4ps.ee

Kostja: R D, isikukood: xxxx, kehtiv elu- ja viibimiskoht

teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R Dilt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks kahju 1106,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 18,16 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras alates 31.10.2025 põhinõudelt 1106,60 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud R Di kanda.

4. Välja mõista R Dilt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks menetluskulud 580 eurot

ning menetluskuludelt 580 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni..

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-121640 AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi

R D vastu kahju hüvitamise nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte toimetatud 16.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtajaks, so 30.01.2026 hagile vastust esitanud.

Tsiviilasjas on Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluses kostjale edastanud menetlusdokumendid

järgnevalt (15.10.2025 määrus):

11.09.2025 aadressil xxxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

16.09.2025 aadressil xxxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

18.09.2025 aadressil xxxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

22.09.2025 aadressil xxxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

08.10.2025 aadressil xxxx - Tagastatud - e-postile vastus puudub

08.10.2025 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxx – puudub vastus, xxxx – puudub vastus.

Varasemas menetluses info, et võlgnik ei ela aadressil xxxx. Võlgniku ema kinnitas 25.09.2025, et

võlgnik ei ela aadressil xxxx. Ema võlgniku aadressi ei tea. Vastuseks Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud

08.10.2025, et antud hetkel Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed R D võimaliku elu-, asu-

või viibimiskoha ega kontaktandmete kohta.

Viru Maakohus edastas kostjale menetlusdokumendid (hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise

kohtumäärus) järgnevalt:

-05.11.2025 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub;

-07.11.2025 postiaadressile: xxxx, tagastatud märkega: kostja ei viibinud kohal;

-02.12.2025 postiaadressile: xxxx, tagastatud märkega: ei ela/asu aadressil.

Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest muudesse riiklikkudesse registritesse. Kohtu

puudub lisainformatsioon isiku tegeliku elu- või asukoha kohta. Töötamise registri andmetel ei ole

kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente kostjale tööandja

vahendusel kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike

Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 esimese lause kohaselt

on kindlustusandjal õigus nõuda tagasi kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju üksnes

käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal

õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus

pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. VÕS § 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1106,60, sissenõutavaks muutunud viivis 18,16 eurot ning

edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (1106,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 31.10.2025 kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1

alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 1106,60 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 18,16 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates 31.10.2025 põhinõudelt 1106,60 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 580 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud

300 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite

kogumine, PPA-le 15.10.2025 päringu koostamine, 30.10.2025 hagiavalduse koostamine (sh lisade

1, 3 ja 8 tõlkimine) ja kohtule esitamine – 2 tundi (150 eurot*2), kokku 300 eurot. Kohus on

seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 580 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda

ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik