3-26-87/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-87

Haldusasi

X.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 09.01.2026 kirja

nr 2.1-1/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks

ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks

algatada järelevalvemenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.I

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Irina

Meldjuk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.I määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-87.

2. Tagastada X.I määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 212-215.

3. Jätta X.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-87 muutmata.

4. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-87

1. X.I (kaebaja) esitas 19.12.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) sekkumistaotluse,

milles kirjeldas, et Gibraltaril asuv Xapo Bank Limited on esitanud kaebajale tema USA

dollarites arvelduskonto kohta erinevate tehingusummade ja lõppjääkidega pangakonto

väljavõtteid sama ajaperioodi (01.12.2024˗01.12.2025) kohta. Kaebaja kontojäägi erinevus on

5277 USA dollarit. Kaebaja ei saa pangaväljavõtteid usaldusväärselt õiguslikel, finantsilistel

ega raamatupidamislikel eesmärkidel kasutada. Kaebaja palus, et AKI uuriks Xapo Bank

Limited tegevust seoses kaebaja isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, täpsuse ja

läbipaistvusega ning algataks piiriülese Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) alase koostöö pädeva

järelevalveasutusega Gibraltaril. Samuti palus kaebaja kohustada krediidiasutust selgitama

väljavõtete vahelisi erinevusi ning parandama ebatäpsed isikuandmed vastavalt IKÜM-ile.

2. AKI jättis 09.01.2026 kirjaga nr 2.1-1/25/1933-4140-3 kaebaja kaebuse läbi vaatamata.

AKI pädevuses on järelevalve teostamine isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete

täitmise üle. Esitatud kaebus puudutab finantsandmete töötlemise õiguspärasust (Gibraltaril

asuva pangakonto väljavõtete õiguspärasust). Kuigi ka finantsandmed (kontojäägid, tehingud,

väljavõtted) sisaldavad isikuandmeid, ei ole nende sisu õigsuse kontrollimine

andmekaitsealane, vaid pigem finantsalane või lepinguline küsimus. AKI ei saa hinnata, kas

kontojääk on õige või vale, kas tehinguid on valesti kajastatud või kas raha on kontolt

kadunud või kinni peetud õigustatult. Selline uurimine eeldaks AKI-lt pangandusjärelevalve

volitusi, mida AKI-l ei ole. Finantsvaidluste lahendamine kuulub finantsjärelevalve ja kohtute

pädevusse. Kuna pangakonto väljavõtete õigsuse kontrollimine ei ole AKI pädevuses, ei saa

AKI kaebust menetleda ega Gibraltaril asuva panga tegevusse sekkuda.

3. Kaebaja esitas 12.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 09.01.2026 kirja nr 2.1-

1/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ja AKI kohustamiseks algatada

järelevalvemenetlus kaebaja 19.12.2025 sekkumistaotluse alusel. AKI leiab ekslikult, et

tegemist on finantsalase või lepingulise küsimusega, mis ei kuulu AKI pädevusse.

Pangaväljavõtted sisaldavad kaebaja isikuandmeid ning sama perioodi kohta mitme

vastuolulise pangakonto väljavõtte esitamine rikub kaebaja õigusi. Andmete vastuolulise

esitamise korral on tegemist isikuandmete täpsuse ja läbipaistvuse rikkumisega (IKÜM art 5

lg 1 punktid a ja d).

4. Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. AKI on õiguspäraselt jätnud kaebaja 19.12.2025

esitatud kaebuse läbi vaatamata. Tegemist ei ole AKI pädevusse kuuluva kaebuse

lahendamisega. Ehkki kaebaja esitatud pangakonto väljavõtted sisaldavad finantsandmeid kui

kaebaja isikuandmeid, kajastades kontojääke, kaebaja tehtud tehinguid, millest on võimalik

näha kaebaja finantskäitumist ja hinnata tema majanduslikku seisundit, ei vaidlusta kaebaja

selliste isikuandmete üldist töötlemist, vaid konkreetsete pangakonto väljavõtete õigsust.

Seega seostub kaebaja esitatud järelevalvemenetluse algatamise taotlus ja kohtule esitatud

kaebus eelkõige krediidiasutuse poolt makseteenuse- ja süsteemi, vääringute konverteerimise

jms küsimustega, mis on tehnilist laadi küsimused pangaprotsessidest. Seetõttu on tegemist

finantsalase küsimusega. AKI ei saa hinnata kaebaja kontojäägi ega tehingute õigsust. Need

küsimused kuuluvad finantsjärelevalve pädevusse, mitte AKI pädevusse. Sellest tulenevalt

jättis AKI kaebaja kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) §

15 lg 4).

2(5)

3-26-87

Kaebusega kaitstava õiguse riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, tal on õigus nõuda, et

järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13, 14 ja

17). Kohtul on võimalik üksnes kontrollida, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamise

otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest ja kas AKI jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse

läbi vaatamata. Kuna AKI jättis kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, ei oleks kohtul

kaebuse sisulise läbivaatamise käigus alust kohustada AKI-t kaebaja taotluse alusel Gibraltaril

asuva krediidiasutuse suhtes järelevalvemenetlust algatama. Seega puudutaks kaebuse sisuline

lahendamine üksnes kaebaja menetluslikke õigusi. Kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda

järelevalve menetluse algatamist ja AKI on õiguspäraselt kaebaja taotluse jätnud läbi

vaatamata, puudub praegusel juhul alus kaebaja õiguste intensiivset riivet sedastada. Kaebajal

on võimalik enda õiguste kaitseks välisriigis asuva krediidiasutuse tegevuse suhtes esitada

soovi korral kaebus selle välisriigi vastavatele pädevatele asutustele otse, vaidlustada

ettenähtud korras nende asutuste otsustusi või esitada nõudeõiguse olemasolul nõudeid

vastavale krediidiasutusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja palub 23.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 01.02.2026) tühistada Tallinna

Halduskohtu 19.01.2026 määrus. Tegemist ei ole finantsalase või lepingulise vaidlusega.

Kaebaja vaidlustab isikuandmete töötlemise viisi ehk asjaolu, et sama konto ja sama

ajavahemiku osas on väljastatud mitu omavahel vastuolus olevat konto väljavõtet. Konto

väljavõtted sisaldavad isikuandmeid. Isikuandmeid on töödeldud ebatäpselt ja läbipaistmatult.

Vaidlus kuulub IKÜM-i kohaldamisalasse ning puudutab IKÜM art 5 lg 1 p-de a ja d ning art

15 kohaldamist. AKI oleks pidanud hindama, kas isikuandmete töötlemine vastab IKÜM-i

nõuetele ja kontrollima, kas konto väljavõtete andmete muutmine on olnud läbipaistev,

dokumenteeritud ja jälgitav, ning algatama vajadusel järelevalvemenetluse. HKMS § 121 lg 2

p 21 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. AKI pädevuse piirid on õiguslikult vaieldavad.

Pangakonto väljavõtted on ametlikud dokumendid, mida kasutatakse maksunduses,

raamatupidamises ja õiguslikes suhetes. Andmete hilisem muutmine kahjustab usaldust ning

tuvastatud rahaline erinevus on märkimisväärne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Kaebaja on esitanud koos 01.02.2026 määruskaebuse täiendusega kuvatõmmised

kaardimaksetest (digitaalse toimiku leheküljed 212˗215), et tõendada Euroopa Liidu

territooriumil eurodes toimunud tehinguid ja isikuandmete töötlemist. Ringkonnakohus jätab

esitatud tõendid HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde võtmata, kuna need ei oma

määruskaebuse lahendamisel tähtsust.

8. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 21. Tegemist on

kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene

intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr

3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise

3(5)

3-26-87

korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes

õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 22–

23).

9. Kaebaja tõi AKI-le esitatud kaebuses välja, et Gibraltaril asuv Xapo Bank Limited on

esitanud talle erinevate tehingusummade ja lõppjääkidega pangakonto väljavõtteid sama

ajavahemiku kohta. Kaebaja palus, et AKI uuriks, kas panga poolt kaebaja isikuandmete

töötlemine oli seaduslik, täpne ja läbipaistev ning algataks piiriülese IKÜM-alase koostöö

pädeva järelevalveasutusega Gibraltaril.

10. Ringkonnakohus jagab AKI ja halduskohtu seisukohta, et sellise vaidluse lahendamine ei

ole AKI pädevuses. Vaidlust ei ole, et AKI pädevuses on järelevalve teostamine isikuandmete

töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ning kaebaja pangakonto väljavõtted sisaldavad

kaebaja isikuandmeid. Samas ei vaidlusta kaebaja isikuandmete üldist töötlemist, vaid seda, et

kaebaja hinnangul on Xapo Bank Limited talle esitanud sama perioodi kohta erinevate

tehinguandmete ja lõppjääkidega pangakonto väljavõtted. Pangakonto väljavõtetel esitatud

väidetavalt vastuoluliste finantsandmete (tehingud, kontojäägid) kontrollimine eeldab

finantsjärelevalve pädevust, mida AKI-l ei ole. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebus

seondub eelkõige krediidiasutuse makseteenuse- ja süsteemi, vääringute konverteerimise jms

ehk tehnilist laadi küsimusetega pangaprotsessidest. Kui haldusorganile esitatud taotluse

lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata

(HMS § 15 lg 4). Kuna AKI-l ei ole finantsjärelevalvealast pädevust, jättis AKI kaebaja

kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata ja kohtule esitatud kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

11. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse

meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad

järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks (nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15;

23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). AKI-l on järelevalvemenetluse alustamisel ja

järelevalvemeetme kohaldamisel kaalutlusõigus. Kohus saab kaebust lahendades kontrollida

üksnes seda, kas vastutaja on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Seejuures tuleb

arvestada, et kaebajal on õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsustamist järelevalvemenetluse

alustamise üle vaid juhul, kui järelevalvemenetluse läbiviimine tema õigusi ka tegelikult

kaitseb. Praegusel juhul ei nähtu kohtule asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vastustaja on

järelevalvemenetluse algatamata jätmisel kaalutlusõigust rikkunud. Kohus saaks kohustada

vastustajat üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalvemenetluse

algatamist, mitte järelevalvemenetlust algatama. Arvestades kaebuse asjaolusid ning AKI

13.01.2026 esitatud materjale, ei ole alust pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet

intensiivseks. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada mõne

kaaluka õigushüve kahjustamist. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et erinevate

kontojääkide esitamine kahjustab usaldust. Kaebajal on õigus pöörduda nõudega otse

krediidiasutuse enda poole, samuti esitada kaebus välisriigi vastavale pädevale asutusele. AKI

09.01.2026 kirjast nähtub, et kaebaja ongi eelnevalt pöördunud nii krediidiasutuse, Gibraltari

Finantsteenuste Järelevalvekomisjoni kui ka Gibraltari Rahvusvahelise Tarbijakaitseameti

poole.

12. Eelneva põhjal on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026

määrus muutmata.

4(5)

3-26-87

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)