2-25-21272/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-21272

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N Ti vastu võlgnevuse

182,04 euro, intressi 23,10 euro, sissenõudmiskulude 30

euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

316,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja K U

Kostja N T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista N Tilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 182,04

eurot, intress 23,10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 39,69 eurot.

3. Välja mõista N Tilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 23% põhinõudelt (182,04

eurolt) aastas alates 9. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud N Ti kanda.

2. Välja mõista N Tilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud

riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb N Til tasuda Aktiva Finance Group

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Esialgne võlausaldaja AS xxx ja N T (kostja) sõlmisid 13.06.2024 järelmaksulepingu nr xxx,

mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 197,35 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 47,93% aastas ja intressimäär 23% aastas. Esialgne võlausaldaja saatis 05.12.2024

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.12.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS xxx loovutas 30.12.2024

nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt on

toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks summas 15,31 eurot, seega on

tasumata põhiosa summas 182,04 eurot.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (47,93%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei

saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

kohustust tagasi maksta. Esialgne võlausaldaja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamise

aluseks kostja taotluses esitatud andmed ning tegi päringud maksehäireregistritesse. VÕS § 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1

ega ole tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 338

eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulud summas 338 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)