2-25-3700/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3700

Tsiviilasi

K. A. M. hagi A. M. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3870 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. A. M. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.

H. (isikukood XXX)

Kostja: A. M. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

20.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. M.lt K. A. M. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 1.

jaanuarist 2025 kuni 9. märtsini 2025 kokku summas 658,97 eurot.

3. Välja mõista A. M.lt K. A. M. elatis ajavahemiku eest alates 10. märtsist 2025 kuni

10. veebruarini 2026 kokku summas 2034,35 eurot.

4. Kohtuotsuse punktides 2 ja 3 nimetatud elatis kokku summas 2693,32 eurot (658,97

+ 2034,35) kanda K. H.u arvelduskontole nr XXX hiljemalt 1. septembriks 2026,

märkides selgituseks „K. A. M. elatise võlgnevus“.

5. Välja mõista A. M.lt K. A. M. kasuks igakuine elatis alates 11. veebruarist 2026 kuni

K. A. M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg-tele 3 ja 4.

6. Kohtuotsuse punktis 5 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks. Elatis 2026. aasta veebruarikuu eest

(11.02.2026-28.02.2026) tuleb maksta koos 2026. aasta märtsikuu elatisega. Elatis

tuleb kanda K. H.u arvelduskontole nr XXX selgitusega „K. A. M. elatis“, näidates

makse selgituses ära kuu ja aasta.

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K. A. M. esitas 10. märtsil 2025 oma isa A. M. vastu hagi, millega nõudis elatist 430 eurot

kuus alates 1. jaanuarist 2025. Avalduse kohaselt on lapse igakuised kulud kokku 842,24

eurot. Lapse ema on olnud alates 2024. aasta veebruarist töötu ning tema majanduslik olukord

on keeruline. Lapse isa elab seevastu üksi ja tal ei ole laenukohustusi. Lapse isa ei ole lapse

kasvatamisse ega ülalpidamisse piisavalt panustanud ning täidab ülalpidamiskohustust ainult

meeldetuletamise peale.

2. Oma 19. mai 2025 vastuses hagile leidis kostja, et nõue on vastuoluline, kuna pole aru

saada, kuidas see on arvutatud. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud võimetekohaselt

vabatahtlikult. Hagiavalduses toodud mitmed kulud on ülepaisutatud. Kostja majanduslik

olukord on raske ning ta on tulnud toime vaid ema ja sõprade laenude toel. Ta on teinud

mitteerialast tööd ja leidnud ka vähesel määral erialast tööd filmi- ja televisiooni võtteplatsil.

Ta pakub kompromissina, et tasub lapsele 105 eurot elatist kuus ning majandusliku olukorra

paranedes hakkaks ta maksma seadusjärgset miinimumelatist.

3. 20. jaanuari 2026 istungil täpsustas hageja lapse ülalpidamiskulusid ning leidis, et need on

kokku 743,24 eurot kuus. Kostja hinnangul on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud 550,70

eurot. Hageja ja kostja olid üksmeelel, et laps viibib isa juures aastas keskmiselt vähem kui

seitse päeva kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsetoetus laekub emale. Isa nõustus hagejaga

toidu-, transpordi-, tervishoiu-, hügieeni- ja koolikohustuse täitmise kulude põhjendatud

suuruse osas, kuid pidas ülepaisutatuks eluaseme- side-, riiete ja jalanõude ning muid kulusid

(taskuraha, treeningud, juuksur jms). Ema kinnitas, et isa on tasunud talle lapse

treeningukulude eest 240 eurot. Isa selgitas, et on XXX erialal ja XXX erialal. Kuigi ta ei ole

kumbagi eriala lõpetanud on ta mõlemate õpingute käigus omandatud teadmisi saanud

kasutada töös filmi- ja televisiooni võtteplatsil ning sündmuste korraldamisel. Oma tööelu

kestel on isa umbes 20 aastat tegelenud helisalvestamisega filmi- ja televõtteplatsidel. Ta oma

erialal kogunud ja tunnustatud spetsialist, kuid Eesti filmi- ja teleturg on kehvas seisus.

Samuti piirab isa hinnangul tema erialase töö võimalusi tegevus Eesti filmi- ja helivaldkonna

kõneisikuna, mistõttu produtsendid suhtuvad temasse negatiivse eelarvamusega. Tal on

tuhandetes eurodes võlgnevusi - peamiselt oma emale, aga ka sõpradele ja tehnikarendi eest.

Isa praeguseks tööks on helitehnika remont, mille alaseid teadmisi ta alles ühe sõbra laboris

omandab.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine

laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme

ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises.

7. PKS § 101 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil.

8. K. A. M. on kostja aleealine laps. Laps elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus

elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud

lapse õigust saada ülalpidamist.

9. Hageja on palunud välja mõista igakuise elatise 430 eurot kuus. Ema on pidanud lapse

põhjendatud ülalpidamiskuluks 743,24 eurot kuus. Sellest summast on võimalik 80 eurot

kanda lapsetoetuse arvel. Ülejäänud summa 663,24 eurot võrdsel jagunemisel mõlema

vanema vahel kujuneks kummagi vanema osaks 331,62 eurot. Olukorras, kus mõlema vanema

varaline seis on nende kinnitusel raske, on põhjendatud piirata lapse kulusid sellises mahus, et

mõlema vanema panus lapse ülalpidamisse vastaks miinimumelatise summale, milleks on

praegu 301,74. Lapse ülalpidamiskuluks kujuneks sel juhul koos lapsetoetusega 683,48 eurot.

Ema esitatud kuludest on võimalik vajadusel piirata lapse sidekulusid. Miinimumelatise

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste üksikasjalik tõendamine

kohtumenetluses vajalik (RKTKo 13.06.2025 2-23-8691, p 20.1).

10. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud

kohtuasjas on kostja kinnitanud, et tema töövõime ei ole piiratud ning et tal ei ole teisi lapsi

peale hageja. Elatise väljamõistmisel tuleb lisaks olemasolevale sissetulekule hinnata ka

kohustud vanema, kes ei ole täielikult töövõimetu, võimalust saada sissetulekut ning maksta

sellest elatist (RKTKo 12.03.2007 3-2-1-118-12 p 14).

11. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel.

12. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Nii hageja kui ka kostja kinnitusel elab hageja

püsivalt koos oma emaga. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.

13. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Kuna kostja on kohustatud maksma elatist ainult ühele lapsele, ei kuulu

see säte antud vaidluses kohaldamisele.

14. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi 1. jaanuarist

2025 kuni 9. märtsini 2025 eest. Kuna kostja on rõhutanud, et ta on varasemalt elatist tasunud

(dtl 52), siis ei saa hageja ootus saada elatist, olla talle üllatuslik. Tagasiulatuv nõue on

esitatud veidi enam kui kahekuulise perioodi eest, millest tulenevalt ei saa sellist nõuet pidada

kostjale põhjendamatult koormavaks.

Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli PKS § 101 alusel hageja

suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega

(PKS § 101 lg 5). Alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis

301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. Seega hageja

tagasiulatuva elatise suurus alates 1. jaanuarist 2025 kuni 9. märtsini 2025 on 658,97 eurot

(287,72 eurot x 2 kuud + 83,53 eurot (9 päeva eest märtsikuus)). Hageja elatise suurus alates

hagi esitamisest, s.o alates 10. märtsist 2025 kuni lahendi tegemiseni, s.o kuni 10. veebruarini

2026 moodustab kokku 3329,35 eurot ning see kujuneb alljärgnevalt: alates 10. märtsist 2025

kuni 31. märtsini 2025 elatis 204,19 eurot (22 päeva eest) ning alates 1. aprillist 2025 kuni 10.

veebruarini 2026 elatis 3125,16 eurot (301,74 eurot x 10 kuud + 107,76 eurot (10 päeva eest

veebruarikuus)). Kostja tasus alates hagi esitamisest elatist kokku 1295 eurot. Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks elatis ajavahemiku eest alates 10. märtsist 2025 kuni 10.

veebruarini 2026 kokku 2034,35 eurot (3329,35 – 1295 eurot).

15. Alates 11. veebruarist 2026 kuni K. A. M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks elatise summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest

vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.

16. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja

nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud K. A. M. elatise summa kandma iga kuu 1.

kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Elatis 2026. aasta veebruarikuu eest

(11.02.2026-28.02.2026) tuleb maksta koos 2026. aasta märtsikuu elatisega.

17. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik