3-26-357/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-357

Määruse kuupäev

10. veebruar 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

kriminaalmenetluses kohaldatud piirangutega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse jõudis 9. veebruaril 2026 Tartu Vanglast X-i 8. veebruari 2026. a

kaebus, milles X taotleb talle suhtluskeeldude määramise ja nii pikalt hoidmisega tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitist 68 000 eurot. Kaebaja viitab kriminaalasjale nr 1-24-1715.

Kaebaja väitel ütles ta kohtuistungil šokiseisundis olles, et ta ei soovi keeldude eemaldamist.

Prokurör ei oleks neid ka maha võtnud. Kaebaja sõnul on ta nii enne kui ka pärast kohtuistungit

korduvalt soovinud keeldu maha saada. Prokurör ei ole kõiki kaebaja kirjutatud dokumente

kohtusse saatnud ning on tõde varjanud. Suhtluskeelud olid tänu valesüüdistustele peal 4.

oktoobrist 2023 kuni 29. märtsini 2024 ning 11. aprillist 2024 kuni 8. jaanuarini 2026. Kaebaja

suhtlus kõikide lähedastega peale isa on seetõttu lõppenud. Kaebaja väitel hävitas prokurör

süütu inimese elu.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1

sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses.

3-26-357

Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

3. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saada hüvitist tema suhtes vahistuses

suhtlemispiirangute rakendamise ja nende ülemäärase kestusega tekitatud kahju eest.

Vanglavälise suhtlemise piirangu kohaldamise otsustab prokuratuur või maakohus

kriminaalmenetluse raames (kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 ja vangistusseaduse §

102). Seega taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

Halduskohus ei ole pädev lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid,

sest seadus näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra. Süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses

(SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja

lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud.

Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des

14–21. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju

hüvitamise nõudega (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9).

Kaebaja on viidanud kaebuses kriminaalasjale nr 1-24-1715, mille menetlus on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt praeguseks lõppenud – kaebajat süüdimõistev kohtuotsus jõustus

Riigikohtu 2. jaanuari 2026. a otsusega. Kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude

seoses nimetatud kriminaalmenetluses suhtlemist piiravate meetmete kohaldamisega, tuleb tal

esitada hüvitistaotlus prokuratuurile kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates

(SKHS § 21 lg 4).

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen