2-25-1233/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1233

Tsiviilasi

N.T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: N.T (isikukood XXX; elukoht: XXX-i, xxxx,

XXX; e-post: XXX)

Usaldusisik: W.T

(isikukood

XXX,

Mittetulundusühing

Majandamisnõustaja, rk 80292324 e-post: XXX, tel 5237415)

Puudutatud võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

2. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

4. Kohtutäitur A.Q (isikukood XXX)

5. Kohtutäitur I.D (isikukood XXX)

6. Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170)

7. Elisa Eesti AS (registrikood 10178070)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.02.2025, 08.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N.T (ik XXX) võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Võlausaldaja

(registrikood/

isikukood)

Põhinõue

(eurodes)

Kõrval-

nõue

(eurodes)

Kohus-

tuse

kogu-

summa

(eurodes)

Kohus-

tuse

tasumise

sagedus

(kalendri-

kuu,

kindel kp)

Kohustuse täitmise periood

/ osamaksete arv /

osamakse suurus

Kohus-

tuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhi-

kohustuse

täitmise

ulatus %

B2 Impact

OÜ1

(11542046)

1466,72

1403,33

2870,05

1605,45

1927,07

3532,52

3072,17

3330,40

6402,57

12. kp

juuli 2026 – juuni 2030

48 kuud / 47,84 eurot

2296,32

24 / 80

Aktiva Finance

Group OÜ2

(10746479)

352,27

346,33

665,15

307,83

389,64

2061,22

359,83

344,21

640,15

282,83

99,56

1726,58

712,10

690,54

1305,30

590,66

489,20

3787,80

12. kp

juuli 2026 – juuni 2030

48 kuud / 34,36 eurot

1649,28

44 / 80

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital3

901,99

328,94

825,13

298,73

3269,08

1727,12

627,67

6505,66

12. kp

juuli 2026 – juuni 2030

48 kuud / 74,46 eurot

3574,08

40 / 80

(11919806)

3236,58

4467,51

4392,94

8860,45

Kohtutäitur

A.Q

XXX

431,96

512,07

219,60

762,50

176,90

2530,03

431,96

512,07

219,60

762,50

176,90

2530,03

12. kp

juuli 2026 – juuni 2030

48 kuud / 27,66 eurot

1327,68

Kohtutäitur I.D

XXX

176,90

176,90

384,30

176,90

915,00

176,90

176,90

384,30

176,90

915,00

12. kp

juuli 2026 – juuni 2030

48 kuud / 10,79 eurot

517,92

Elva

Vallavalitsus5

(77000170)

606,05

606,05

12. kp

jaan. 2026 - juuni 2026 /

6 kuud x 50,51 eurot

303,06

50%

KOKKU

13449,86

9652,04

23101,90

6 kuud / 50,51

48 kuud / 195,11 eurot

9668,34

1 Võlanõude aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 25.10.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-

123378 ja 29.10.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-125276.

2 Võlanõude aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.05.2020 kohtumäärused tsiviilasjades nr 2-20-

112464, nr 2-20-112941, 19.10.2021 kohtumäärus nr 2-21-128864, 31.12.2021 kohtumäärus nr 2-21-140399 ja

14.11.2024 kohtumäärus nr 2-24-127563.

3 Võlanõude aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.10.2021 kohtumäärused tsiviilasjades nr 2-21-

127739 ja nr 2-21-127740 ja Tartu Maakohtu 08.11.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-14644.

Täitemenetluse kulud täiteasjades 084/2019/5242, 084/2019/5215, 084/2021/7793, 084/2021/7792,

084/2021/779, 084/2024/7163.

5 Täitemenetluse kulud täiteasjades 182/2021/1198, 182/2021/1199, 182/2021/1908, 182/2022/56.

6 Elva Vallavalitsuse nõudest (lasteaiatasu) tasub võlgnik poole.

2. Jätta ümberkujundamise kavast välja Elisa Eesti AS (rk 10069659) nõue 361,67 eurot.

3. Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava

kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku

kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümberkujundatuks.

4. Kohustada N.T-d kavaga tasumiseks määratud osamakseid tasuma kavas märgitud

perioodil kalendrikuu 12. kuupäevaks. Kava täitmise tähtaeg on 12. juuni 2030.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik W.T.

6. Kohustada usaldusisikut nõustama ja abistama N.T-d võlgade ümberkujundamise

menetluses kavas märgitud maksete tegemiseks vajalike pangakontode ja viitenumbrite

väljaselgitamisel.

7. N.T on kohustatud esitama usaldusisikule aruanded enda varalise seisundi ja

ümberkujundamise kava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 20.06.2026 ja

järgnevad aruanded 20.06.2027, 20.06.2028, 20.06.2029 ja 20.06.2030.

8. Lõpetada Tartu Maakohtu 06.03.2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud

täitemenetluste peatamine võlgniku vara suhtes. Kava kinnitamise järel võib jätkata

peatatud täitemenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti

(FIMS § 32 lg 2).

9. Tühistada Tartu Maakohtu 06.03.2025 määrusega käesolevas asjas kehtestatud

käsutuskeeld. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu

tühistamise kohta PankrS § 21 lõike 1 ja 4 alusel.

10. Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kuni võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseni 1375,00 eurot (käibemaksu ei lisandu). Sellest 575 eurot mõista välja N.T-

lt (ik XXX) MTÜ Majandamisnõustaja kasuks (rk 80292324) ja 800 eurot maksta välja

kohtu deposiidikontolt MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole nr

EE231010220103421013 (SEB Pank).

11. N.T on kohustatud usaldusisiku tasu maksma MTÜ Majandamisnõustaja

arvelduskontole nr EE231010220103421013 (SEB Pank) 5 võrdse osamaksena, s.o 115

eurot kuus: 16.02.2026, 12.03.2026, 12.04.2026, 12.05.2026 ja 12.06.2026.

12. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate

menetluskulud nende endi kanda.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja puudutatud võlausaldajatele.

14. Määrus teha avalikult teatavaks. Avaldada võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1).

15. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg

1).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.T esitas kohtule 23.01.2025 maksejõuetusavalduse. Kohus kuulas enne avalduse

menetlusse võtmist võlgniku ära 20.02.2025 toimunud kohtuistungil. Tartu Maakohus võttis

06.03.2025 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas N.T usaldusisikuks W.T.

Sama kohtumäärusega peatas kohus N.T vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas temale

kuuluva vara võõrandamise, sh väljaspool täitemenetlust, kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Võlgnik on tasunud

ettemaksuna kohtu deposiidikontole 800 eurot usaldusisiku tasu ja kulude katteks.

2. Tartu Maakohus algatas 08.10.2025 määrusega N.T võlgade ümberkujundamise menetluse.

Usaldusisik esitas 15.12.2025 kohtule kinnitamiseks võlgniku võlgade ümberkujundamise kava

(edaspidi ka kava). Kavaga taotletakse puudutatud võlausaldajate tagatiseta rahaliste

kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, kohustuste

vähendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Lepingud ümberkujundatavate

kohustuste osas lõpevad ümberkujundamise kava kinnitamisel FIMS § 22 lõike 1 alusel.

Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga

eelnevalt ümber kujundatuks. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõime ja

pankrotivõrdlusega. Võlgniku sissetulekutest (1207 eurot) on arestitav 125 eurot. Kava täitmise

tähtaeg on 12. juuni 2030.

Krediidiandjate nõuete aluseks on maksekäsud, nõuded sisaldavad suures ulatuses

kõrvalnõudeid. Võlgniku maksevõime võimaldab tasuda nelja aasta jooksul 80 % põhinõuetest,

mis on oluliselt (2-3 korda) rohkem, kui krediidiandjatel oleks võimalik saada võlgniku

pankroti korral.

Kohtutäiturite nõuded on vähendatud proportsionaalselt iga täitedokumendi nõude

vähendamise ulatusele (KTS § 32 lg 5). Kuigi kohtutäiturid ei märkinud nõudes sisalduva

käibemaksu määra, on nõuete lõppsumma korrigeeritud 01.07.2025 kehtima hakanud määraga.

Elisa Eesti AS teatas 07.03.2025 vastusena usaldusisiku päringule, et Elisa Eesti ei esita

nõudeid kliendi suhtes seoses maksejõuetusavalduse menetlemisega (dtl 156). Vastusena

usaldusisiku täiendavale järelepärimisele selgitas Elisa Eesti AS, et kliendil oli 07.03.2025

seisuga võlg, mille kohta inkasso oli andmed esitanud. Oli ka tasumata arve sideteenuste eest,

kuid eeldati, et klient selle tasub, sest oli varemgi hilinenud tasumisega. 14.07.2025 seisuga on

kliendil tasumata neli maksetähtaja ületanud arvet ja kogu võlas olev summa on 361,67 eurot

(dtl 157).

3. N.T võlgade ümberkujundamise kavale esitasid tähtaegselt vastuväite Aktiva Finance

Group OÜ ja AS PlusPlus Capital. Aktiva Finance Group OÜ ei pea põhjendatuks nõuete

rahuldamise ulatust (44%) ja leiab, et kava täitmine nelja-aastane tähtaeg on liiga pikk.

PlusPlus Capital AS ei nõustu kavas väljatoodud põhinõuete summaga ja leiab, et kõiki

võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt.

Nõusolekust kavaga teatasid B2 Impact OÜ (dtl 143), kohtutäitur I.D (dtl 144) ja Elva

Vallavalitsus (dtl 145). Seisukohta ei avaldanud kohtutäitur A.Q .

KOHTU SEISUKOHT

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 21 lg 1 kohaselt võimaldatakse võlgade

ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse

täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade

ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama

nõude puhul.

5. FIMS § 20 lg 3 sätestab, et usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel

ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta,

mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa

hinnata. Usaldusisik selgitas välja võlgniku kohustused ja esitas kohtule võlgniku vara- ja

võlanimekirja, koostas võlgniku võlgade ümberkujundamise kava ja esitas kava

võlausaldajatele, kellel oli võimalus esitada kavale seisukohti ja tõendeid.

6. Aktsiaselts PlusPlus Capital leiab, et võlausaldaja põhinõude hulka tuleb lugeda ka

võlgnikult välja mõistetud menetluskulu, mitte ainult riigilõiv (dtl 146). Usaldusisiku

hinnangul ei ole menetluskulude lisamine põhinõudele põhjendatud ja tegemist on

kõrvalnõudega. Kohus märgib, et Aktsiaselts PlusPlus Capital ega usaldusisik ei ole

vaidlustanud kavas toodud nõude kogusummat, vaid üksnes menetluskulude jagunemist põhi-

või kõrvalnõudeks.

Kohus leiab, et menetluskulud on iseseisev rahaline kohustus, mis tuleneb menetluse

läbiviimisest ja tegemist ei ole lepingust vms tuleneva põhi- ega kõrvalnõudega. Seadus eristab

hagi esemeks olevaid nõudeid ja menetluskulusid (TsMS § 133, § 173, § 174) . Maksekäsu

kiirmenetluses eristab seadus selgelt menetluskulusid võlanõudest (TsMS § 484 lg 2 p 3, TsMS

§ 4842). Samuti näeb TsMS § 172 lg 9 ette, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses,

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude, mitte põhivõla hulka.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude

näol ei ole tegemist põhivõlaga (tsiviilasjas nr 2-21-127739 20 eurot, nr 2-21-127740 65 eurot

ja nr 2-21-14644 422,50 eurot).

7. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamise kavast tuleb välja jätta Elisa Eesti AS

nõue, kavas märgitud Elisa (Creditrefom) ja usaldusisiku tasunõue. Võlausaldaja on

07.03.2025 teatanud usaldusisikule, et ei esita nõudeid käesolevas menetluses. Hiljem on

võlausaldaja teatanud, et kliendil on tasumata maksetähtaja ületanud arved summas 361,67

eurot. Kohus selgitab, et FIMS § 21 lg 3 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses

ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku

kohustusi. Lisaks saab FIMS § 22 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust

tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse

esitamist. Võlausaldaja e-kirja teel edastatud vastuses puuduvad kliendi andmed (sh nimi),

viited lepingule ja nõude alusele. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS nõue on täielikult tõendamata.

Juhul kui Elisa Eesti AS-l on võlgniku vastu nõue, tuleb võlgnikul nõue tasuda väljaspool

käesolevat menetlust.

Kohus selgitab, et kavaga ei ole võimalik ümber kujundada usaldusisiku tasu. Usaldusisiku

tasu määrab kohus kindlaks kava kinnitamisel ja mõistab tasu välja võlgnikult. Võlgnik

kohustub tasu maksma lähtudes kohtumääruses toodud summadele (vt ka usaldusisiku tasu

allpool).

8. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. N.T

võlgade ümberkujundamise kavaga ei nõustu kaks võlausaldajat (Aktsiaselts PlusPlus Capital

ja Aktiva Finance OÜ), kellel on võlgniku vastu nõudeid kokku summas 12 648,32 eurot.

Kavaga kujundatakse ümber nõudeid kogusummas 23 101,90 eurot. Seega moodustavad

kavaga mittenõustunud võlausaldajate nõuded enam kui poole ümberkujundatavatest pandiga

tagamata nõuetest ning kava kinnitamise eeldused FIMS § 26 lõigete 1 ja 2 alusel ei ole

täidetud.

9. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas

ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja

õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste

kaalumisel tuleb kohtul hinnata muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada

vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava

alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta

võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas.

Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust

lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal.

10. Usaldusisik on kava koostamisel arvestanud võlgniku maksevõime ja pankrotivõrdlusega.

Võlgniku sissetulek on 1207 eurot, millest arestitav on 125 eurot. Võlgniku maksevõime

võimaldab nelja aasta jooksul tasuda 80% põhinõuetest, mis on oluliselt (2-3 korda) rohkem,

kui krediidiandjatel oleks võimalik saada võlgniku pankroti korral. Võlgnik tasub kava alusel

krediidiandjatele 48 kuu jooksul igakuiselt 195,11 eurot, kokku 9365,28 (48 x 195,11 eurot).

Kohus märgib, et käesolevas asjas on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikul puudub muu vara

peale sissetuleku, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid (dtl 64-66). Võlgniku

suhtes pankrotimenetluse algatamise korral tuleks kuni pankrotimenetluse lõppemiseni kogu

võlgniku töötasu, millest on maha arvatud täitemenetluse seadustiku § 132 alusel mittearestitav

summa, arvata pankrotivarasse. Arvestades pankrotiseaduses sätestatud menetlustähtaegu

prognoosib kohus pankrotimenetluse kestuseks minimaalselt 6 kuud. Võttes arvesse

usaldusisiku poolt tuvastatud andmeid laekuks võlgniku pankrotimenetluse ajal pankrotivarasse

750 eurot (6x125). Laekunud raha arvelt tasutakse pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1

p 4, § 150). Seega ei ole ette näha, et pankrotimenetluse ajal laekunud vahenditest oleks

võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele.

Võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral, kohalduks pärast

pankrotimenetluse lõppemist FIMS § 47 lõiked 3 ja 4. Võlgniku töötasu loetakse usaldusisikule

loovutatuks. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele ei saa sissenõuet pöörata.

Lisaks võib võlgnik endale jätta täiendava 25% sissetulekust, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Võlgniku 125 euro suuruse mittearestitava osa korral, tuleks

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks eraldada pärast pankrotimenetluse lõppemisest kuni

kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni 2812,50 eurot (30 x 93,75 eurot). Eeltoodust

lähtudes nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamise menetluses saavad

võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui alternatiivse

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus kinnitab võlgniku

võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 26 lg 3 alusel. Kohus leiab, et kõiki sarnasel alusel

tekkinud nõuetega võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Võlgnik tasub esimese kuue kuu

jooksul alates kava kinnitamisest Elva Vallavalitsusele lasteaiatasu ja usaldusisiku tasu. Alates

2026. a tasutakse 48 kuu jooksul ümberkujundatud nõuded, mille aluseks on

tarbijakrediidilepingud ja maksekäsud ja viidatud nõuete sissenõudmisest tekkinud

kohtutäiturite tasunõuded. Kohus märgib võlausaldajate nõuete suurused ja tasumisele

kuuluvad summad kohtumääruse resolutsioonis. Võlgnikul tuleb asuda kava täitma

vastavalt kohtumääruse resolutsioonis märgitule.

11. FIMS § 22 lg 1 kohaselt võib ümberkujundamiskavaga ette näha, et võlgniku poolt enne

maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb

võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse

esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed,

mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise

tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber

kujundada.

12. FIMS § 32 lg 2 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma

panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt

täitmata ulatuses.

13. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FIMS § 35 lg 4).

14. Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtumääruse resolutsioonis määratud tähtajaks (FIMS §

35 lg 3). Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava

täitmise kohta ka muul ajal (FIMS § 35 lg 5). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või

usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve

teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6).

Usaldusisiku tasu

15. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

16. Usaldusisik on esitanud kohtule tasuarvestuse. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul

ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi. Usaldusisik palub määrata tasu kokku 1375 eurot, sh

5,5 tunni eest määraga 90€/tund (495 eurot) ja 8 tunni eest määraga 110€/tund (880 eurot).

Tasu kanda MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole.

17. Tasu määramisel võtab kohus arvesse käesoleva menetluse võlausaldajate ja

ümberkujundatavate nõuete arvu. Usaldusisik on kujundanud seisukoha võlausaldajate

vastuväitele ja kontrollinud nõuete põhjendatust. Kohus leiab, et usaldusisiku toimingud ja

neile kulunud aeg on põhjendatud ja rahuldab tasutaotluse. Tasu summas 800 eurot kuulub

väljamaksmisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole kantud vahendite arvelt. Tasu summas

575 eurot (1375-800) mõistab kohus välja võlgnikult ja määrab selle tasumise osamaksetena 5

kuu jooksul (veebr 2026 kuni juuni 2026).

Menetluskulud

18. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ja võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses nende endi kanda.

19. Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik