Legislator Case Law & Legislation
2-20-5602/50 AI generated

2-20-5602/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-5602/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

Legislator headnote

AI generated

2-20-5602/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

Keywords

AI generated
voluntary unemployment defect of consent reapplication for disability benefits vocational rehabilitation revival of benefit claim limited work availability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

V.A (end. Zavjalova) kohustustest vabastamise

menetlus

Tsiviilasja number

2-20-5602

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik: V.A (ik XXX; elukoht: xxxxxx-

xxxxxxxxxxx, XXX, xxxx XXX ; e-post:xxxxx)

võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.A (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded V.A

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada V.A kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada V.A usaldusisiku kohustustest V.A kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade V.A

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.05.2020. a määrusega välja V.A (end. Zavjalova) pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks L.V. Tartu Maakohtu 29.03.2021 määrusega lõpetati V.A

pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Määrus jõustus

15.04.2021. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas,

1. oktoobril ja 1. aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 25.märtsil.

Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 15 083,20 eurot (II

rahuldamisjärgu nõuded).

2. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 11.10.2021, 31.03.2022, 30.09.2022, 28.03.2023,

01.10.2023, 01.04.2024, 23.10.2024, 22.04.2025 ja lõpparuande 23.10.2025.

3. Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel. Alates 2023.a sügisest töötuna

registreeritud, läbis koolituse ning alates 2023.a novembrist töötas hooldustöötajana

ettevõttes xxxxxxxxxx. Alates 2025.a algusest töötab hooldustöötajana

xxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, peretoetus,

töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, toimetulekutoetus, tulumaksutagastus

ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule teinud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

5. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(15.04.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui

kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud

aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

6. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

V.A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel. Alates 2023.a sügisest töötuna

registreeritud, läbis koolituse ning alates 2023.a novembrist töötas hooldustöötajana

2/4

ettevõttes xxxxxxxxxx. Alates 2025.a algusest töötab hooldustöötajana

xxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

8. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks

varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või

sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.

9. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötasu, ajutise

töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, toimetulekutoetus, tulumaksutagastus ning lähedaste

rahaline abi. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi

usaldusisikule teinud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel reeglina

saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid

mõnel korral seoses õigeaegselt laekumata jäänud töötasu laekumisega tagantjärgi.

Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses tsiviilasjas 2-17-13018 toonud välja, et

pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende

kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla

need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites.

Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku

kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi

alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses

välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et

võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on väljamaksete tegemata

jätmisega rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku

kohustuste, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses.

Lähtudes ringkonnakohtu juhisest on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

loovutuskohustust.

10. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Lisaks märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud,

kuid rahuldamata jäänud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja

materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure

ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui

menetluses tunnustatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte

kontrolli. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS § 4034

lg 7 olnud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ning muid

3/4

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).

11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse

rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse

rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest

vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on

hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta

võlausaldajate nõuded rahuldamata või jätta süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata.

Võlgnik on korduvalt lubanud, et teeb võlausaldajatele väljamakseid, kuid see ei ole erinevatel

põhjustel osutunud võimalikuks. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173

tulenevaid kohustusi.

12. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist, arvestades, et võlgnik on oma kohustusi

täitnud ning käesolevaks ajaks on menetlus kestnud pea viis aastat. Riigikohus on 30.10.2019.

a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V.A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

13. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3)

võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

14. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka V.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

15. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on

kohtule esitatud 23.10.2025. Kuna kohus lõpetab V.A kohustustest vabastamise menetluse,

tuleb V.A vabastada ka usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

4/4