2-25-17415/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17415

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T. B. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7176,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht XXX)

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: T. B. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja

XXX AS 02.07.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev:

-

põhivõlgnevus 1039,98 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 149,30 eurot;

-

viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

alates 17.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 1039,98 euro tasumiseni.

3. Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja

XXX OÜ vahel 02.07.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenev:

-

põhivõlgnevus 2000 eurot;

-

intress 124,73 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 852,16 eurot;

-

sissenõudekulude hüvitis 50 eurot.

-

viivis 18% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 17.10.2025 kuni

põhivõlgnevuse 2000 euro tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata alljärgnevalt:

-

väikelaenulepingust nr XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 112,95

eurot osas;

2-25-17415

-

väikelaenulepingust nr XXX tuleneva edasiulatuva viivise osas, milles hageja

palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist viivisemääraga 19,9% aastas;

-

krediidikontolepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2,99 euro osas;

-

krediidikontolepingust nr XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 1,28

euro osas;

-

krediidikontolepingust nr XXX edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus

mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt summas 2002,99

eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud ulatuses 65,23% ulatuses kostja kanda ja 34,77% ulatuses

hageja kanda.

8. Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu

summas 512,06 eurot.

9. Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi T. B. vastu võla nõudes.

2-25-17415

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS 02.07.2021 väikelaenulepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja laenu summas 3939 eurot. Lepingu tingimuste p 3.2 kohaselt

arvestab laenuandja laenu väljamaksmisel laenusummast maha lepingutasu. Seega sai

kostja laenu enda kontole summas 3860,22 eurot (3939-78,78).

Lepingu nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt on krediidi

kulukuse määraks 24,48% aastas ja krediidi kogukulu 5421,25 eurot. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 3939 eurot, intressimäära 19,9%

aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.07.2024, osamaksete arvu 36 kuud,

laenulepingu sõlmimise tasu 78,78 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot.

Krediidiandja on kostja sissetulekuid analüüsinud Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt

oli taotluse esitamise hetkel kostja viimase 3 kuu keskmine sissetulek 505 eurot ja 12 kuu

keskmine 488 eurot. Taotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 520 eurot,

muud finantskohustused puudusid. Otsuse tegemisel lähtus XXX kostja poolt taotluses

esitatud ja Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud.

Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 505 eurot kuus ja muud finantskohustused

puudusid, jäi kostjale kätte peale laenu väljastamist 356,60 eurot igapäevasteks

majandamiskuludeks (505- 148,40 = 356,60). Seega jäi kostjale kätte 70% tema

igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis XXX

AS 30.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 22.06.2023.

29.06.2023 saatis XXX AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja ei ole krediidiandjat

teavitanud oma kontaktandmete muutusest, luges krediidiandja saadetud teated

kättesaaduks 5 kalendripäeva möödumisel teate postitamisest vastavalt lepingu tingimuste

punktile 11.2. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.06.2023 oli kostjal tagastamata

10.03.2024, 10.04.2024, 10.05.2024 ja 10.06.2024 maksed.

3. Lisaks eelnevale sõlmisid kostja ja XXX OÜ 02.07.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu

nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 2000 eurot

Lepingu nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt on krediidi

kulukuse määraks 19,70% aastas ja krediidi kogukulu 2788,30 eurot. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2000 eurot, intressimäära 18%

aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 0,00 eurot.

Krediidiandja on kostja sissetulekuid ja kohustusi analüüsinud kontoväljavõtte alusel.

Taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 520 eurot. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi XXX OÜ päringud Maksehäireregistritesse. Otsuse tegemisel

lähtus XXX OÜ kostja poolt taotluses esitatud ja pangakonto väljavõtte alusel saadud

andmetest. Kostjale jäi kätte peale laenu väljastamist 245,96 eurot reservi (sissetulek

514,22 eurot – igakuised väljaminekud 48,26 eurot – elamiskulud 150 eurot – taotletava

laenu osamakse 70 eurot).

2-25-17415

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu XXX OÜ

saatis 20.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 03.06.2023. Ülesütlemise hoiatus on kostjale

saadetud e-posti teel kostja lepingujärgsele e-posti aadressile. Kostja ei ole krediidiandjat

teavitanud oma kontaktandmete muutusest, seega luges krediidiandja teate kättesaaduks 1

kalendripäeva möödumisel teate saatmisest.

04.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise

seisuga 04.06.2023.a oli kostjal tagastamata 20.03.2023, 20.04.2023, 20.05.2023 maksed.

4. 29.06.2023 loovutas XXX AS ja 06.06.2023 loovutas XXX OÜ kostja vastase nõude

hagejale.

5. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt:

-

laenulepingust nr XXX:



põhivõlgnevuse 2160,76 eurot (laen 3939 eurot - 1778,24 eurot laekumised

põhiosa katteks);



intressi 150,01 eurot (kostjal on intressivõlgnevus 1. osamaksest, s.o 10.08.2021

summas 4,36 eurot ja alates 20. osamaksest, s.o 10.03.2023 kuni ülesütlemiseni

29.06.2023, kokku summas 150,01 eurot (4,36 + 35,83 + 33,99 + 32,12 + 30,21 +

13,50);



laenuhaldustasu 6 eurot (10.03.2023 – 10.06.2023 osamaksete laenuhaldustasud,

s.o. 4 x 1,50);



sissenõudekulu 50 eurot (26.07.2023, 21.08.2023 ja 11.09.2023 saadetud kirjade

eest);



viivist 988,39 eurot (põhivõla summalt 2160,76 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

16.10.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 19,9% aastas);



edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt, s.o 2160,76 eurolt kuni sellekohase

tasumiseni alates 17.10.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 19,9% aastas.

-

laenulepingust nr XXX:



põhivõlgnevuse 2002,99 eurot (laen 2000 eurot + kasutatud limiit 01.05.2023

seisuga 1,99 eurot + kasutatud limiit kuu jooksul 1 eurot);



intressi 124,73 eurot (27,30 + 30,37 + 30,02 + 37,04);



sissenõudekulu 50 eurot (30.06.2023, 28.08.2023 ja 18.09.2023 saadetud kirjade

eest;



viivist 853,44 eurot (põhivõla summalt 2002,99 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o 05.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

16.10.2025 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 18%

aastas);



edasiulatuvat viivist põhinõudelt, s.o 2002,99 eurolt kuni sellekohase tasumiseni

alates 17.10.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras, s.o 18%

aastas.

2-25-17415

6. Hageja esitas alternatiivse nõude laenulepingu nr XXX kohta, kui kohus leiab, et hageja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingu nr XXX kohaselt sai kostja laenu enda kontole summas 3860,22 eurot (laen 3939

eurot -78,78 eurot lepingutasu).

Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.08.2021 – 10.07.2024, seega on

käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete tähtaeg

saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 10.07.2024.

Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 2820,24 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa

summas 1039,98 eurot (3860,22 – 2820,24 = 1039,98). Eeltoodu tõttu leiab hageja, et

kostjalt tuleb välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral

lepingust tulenev põhiosa jääk 1039,98 eurot ja viivis lepingu lõppemisele järgnevat

päevast, s.o 11.07.2024 kuni põhiosa 1039,98 eurot tasumiseni lepingujärgse

viivisemääraga 19,9% aastas, s.o 0,0553% päevas.

Kohtu seisukoht

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

8. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 05.01.2026. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas

tagaseljaotsusega.

9. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes laenulepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõutaval viisil. Seetõttu rahuldab kohus viidatud lepingu alusel esitatud alternatiivse

nõude osaliselt, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on hagejal

õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Laenulepingu nr XXX alusel esitatud nõuded kuuluvad samuti osalisele rahuldamisele.

Hagiavaldusest ei nähtu kasutatud limiidi tasude summades 1,99 eurot ja 1 eurot õiguslik

alus, mistõttu ei ole need nõuded õiguslikult põhjendatud. Sellest tulenevalt on osaliselt

põhjendamatu ka sissenõutavaks muutunud viivise ning edasiulatuva viivise nõue.

Kohtu põhjendused

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid:

-

kostja ja XXX AS 02.07.2021 väikelaenulepingu nr XXX;

-

kostja ja XXX OÜ 02.07.2021 tähtajatu krediidikontolepingu nr XXX.

2-25-17415

Kostja pidi tasuma krediidiandjatele laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepinguid seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

Kohtu hinnangul vastavad viidatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

11. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

laenulepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja

kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda

esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

2-25-17415

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

12. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

14. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, põhiosa jääk 1039,98 eurot ja viivis lepingu

lõppemisele järgnevat päevast, s.o 11.07.2024 kuni põhiosa 1039,98 eurot tasumiseni

lepingujärgse viivisemääraga 19,9% aastas, s.o 0,0553% päevas.

Hageja märkis, et kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.08.2021 – 10.07.2024,

seega on käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete

tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 10.07.2024. Sellest tulenevalt

loeb kohus, et leping nr XXX lõppes tähtaja saabumisega, s.o 10.07.2024, mitte

ülesütlemisega.

15. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

2-25-17415

Hageja väidete kohaselt sai kostja lepingu nr XXX kohaselt laenu enda kontole summas

3860,22 eurot (laen 3939 eurot -78,78 eurot lepingutasu). Antud lepingu alusel on kostja

tagasimakseid teinud kokku summas 2820,24 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa

katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa summas 1039,98 eurot (3860,22 –

2820,24). Seega tasumata põhivõlgnevus on 1039,98 eurot.

16. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada

VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingu nr

XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivist

viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1 ls 2.

Leping lõppes tähtaja saabumisega – 10.07.2024. Hageja nõuab viivise väljamõistmist

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.07.2024 lepingus

kokkulepitud viivisemääras 19,9% aastas.

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt:

-

01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%;

-

01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%;

-

alates 01.07.2025: 10,15%

Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 149,30 eurot (viivis

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 11.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

(16.10.2025, k.a) kogu võlgnevuse summalt, st 1039,98 eurot). Kohus mõistab

edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata

jäägilt alates hagiavalduse esitamisest järgmisest päevast kuni põhivõlgnevuse 1039,98

euro tasumiseni.

17. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ja rahuldab laenulepingu nr XXX

alusel esitatud alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

-

põhivõlgnevuse 1039,98 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 149,30 eurot;

-

edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata

jäägilt alates hagiavalduse esitamisest järgmisest päevast, s.o 17.10.2025 kuni

põhivõlgnevuse 1039,98 euro tasumiseni.

Viidatud lepingust tulenevad nõude jäävad rahuldamata alljärgnevas ulatuses:

-

sissenõutavaks muutunud viivise 112,95 eurot (hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 262,25 eurot, mis on arvestatud viivisemääraga

19,9% aastas – 149,30 eurot);

-

edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat

viivist viivisemääraga 19,9% aastas.

18. Hageja palus mõista kostjalt laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas

2002,99 eurot, mis koosneb laenusummast 2000 eurot, kasutatud limiidist seisuga

01.05.2023 summas 1,99 eurot ning kasutatud limiidist kuu jooksul summas 1 euro.

2-25-17415

Hagiavaldusest ei nähtu kasutatud limiidi tasude summades 1,99 eurot ja 1 eurot õiguslik

alus, mistõttu ei ole need nõuded õiguslikult põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt laenulepingu nr XXX alusel välja 2000 eurot. Lisaks kuuluvad

rahuldamisele intressinõue summas 124,73 eurot ning sissenõudekulude hüvitamise nõue

summas 50 eurot.

Hageja nõudis viivist summas 853,44 eurot, mis on arvutatud põhivõla summalt 2002,99

eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 05.06.2023 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 16.10.2025, lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras,

s.o 18% aastas, ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt summas 2002,99 eurot kuni

sellekohase tasumiseni alates 17.10.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses

viivisemääras, s.o 18% aastas.

Kuna sissenõutavaks muutunud viivis 853,44 eurot on arvutatud põhivõla summalt

2002,99 eurolt, on sissenõutavaks muutunud viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Viivise

põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 852,16 eurot. Samal

põhjusel on osaliselt põhjendamatu ka edasiulatuva viivise nõue. Edasiulatuv viivis

kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevuselt summas 2000 eurot.

19. Kohus rahuldab krediidikontolepingu nr XXX alusel esitatud nõuded osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja:

-

põhivõlgnevuse 2000 eurot;

-

intressi 124,73 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 852,16 eurot;

-

sissenõudekulude hüvitise 50 eurot.

-

edasiulatuva viivise 18% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates hagiavalduse

esitamisest järgmisest päevast, s.o 17.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 2000 euro

tasumiseni.

Krediidikontolepingu nr XXX alusel esitatud nõuded jäävad rahuldamata alljärgnevalt:

-

põhivõlgnevus 2,99 eurot (2002,99-2000);

-

sissenõutavaks muutunud viivis 1,28 eurot (853,44-852,16);

-

edasiulatuva viivise nõue, milles hageja palus mõista viivise välja põhivõlgnevuselt

summas 2002,99 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-25-17415

Hageja esitas hagi hinnaga 7176,94 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hagihinnale 4681,73 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 34,77% ja kostja kanda 65,23%

menetluskuludest.

22. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

23. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1341 eurot (riigilõiv 665 eurot ja

õigusabikulu 676 eurot) ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt,

arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud

tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei

eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

120 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 512,06 eurot (785*65,23%) ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

24. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik