3-25-4551/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4551

Haldusasi

X.X. (X.X.) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses

haldusasjaga nr 3-25-1473

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. detsembri

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2025. a määruse

peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 11. detsembri 2025. a määrusega RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata X.X. taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-25-

1473 võrsunud vaidluse lahendamiseks.

Tartu Halduskohus selgitas, et taotlejal ei ole võimalik EIK-i poole pöörduda. Möödunud on

neli kuud viimasest siseriiklikust otsusest haldusasjas nr 3-25-1473, mistõttu ei ole kaebus

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav.

Lisaks leidis halduskohus, et asjaolud ei luba järeldada, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-

1473 menetluses pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes

siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus tagastas pädevuse puudumise tõttu

kaebuse, osutades sellele, et kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.

2. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebaja riigi õigusabi taotlus.

Kaebaja selgitab, et EIÕK art 35 järgi on EIK-i pöördumise tähtajaks kuus kuud, mitte neli

kuud, nagu märkis halduskohus. Kaebaja hinnangul on kohtute tegevus vastuolus Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel 2006. aasta 13. detsembril vastu võetud ja Eesti

Vabariigi poolt ratifitseeritud Puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).

4. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kuna

kaebaja soovis esindajat, et pöörduda EIK-i, kuid kaebus EIK-le ei oleks nõuetele vastav

(RÕS § 37 lg 3).

5. Haldusasjas nr 3-25-1473 lõppes siseriiklik kohtumenetlus Riigikohtu 11. augusti 2025.

a määrusega, millega Riigikohus otsustas jätta kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

Seega on õige, et kaebaja on ammendanud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid

haldusasjas nr 3-25-1473. EIK-i poole kaebusega pöördumiseks ette nähtud neljakuuline

tähtaeg möödus seega halduskohtu määruse tegemise päeval. Siinkohal eksib kaebaja, nagu

näeks EIÕK art 35 lg 1 ette kuuekuulise, mitte neljakuulise tähtaja EIK-i poole

pöördumiseks. Kuuekuuline tähtaega oli ette nähtud konventsiooni varasemas redaktsioonis.

Konventsiooni on hilisemate protokollidega muudetud ning EIÕK kehtiv sõnastus1 ei

võimalda pöörduda kaebusega EIK-i poole hiljem kui nelja kuu jooksul pärast siseriiklike

õiguskaitsevahendite ammendumist.

Kaebaja taotleb riigi õigusabi, et esitada kaebus EIK-le, kuid kohtutele äratuntavalt ei

vastaks kaebaja kaebus nõuetele ja EIK ei võtaks kaebust vastu. Ringkonnakohtu hinnangul

ei vii vaidlus õigusabi määramise üle ja määruskaebuse sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks

soodsa lahendini.

6. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev vaidlus on ainult selle üle, kas kaebaja taotlus riigi

õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks rahuldada või jätta rahuldamata. Ühegi kaebaja

tõstatatud probleemi sisulist menetlust käesoleva haldusasja raames ei toimu. Asjakohatud

on kaebaja viited Puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetele. Kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmine ei äratuntavalt seostatav kaebaja erivajadustega. Kaebaja

esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja suudab arusaadavalt selgitada, mida ta

kohtult taotleb ning oma taotlusi ka põhjendada. Seetõttu ei saa järeldada, et riigi õigusabi

taotlust rahuldamata jättes oleks halduskohus asetanud kaebaja teiste isikutega võrreldes

ebasoodsamasse positsiooni või ebaproportsionaalselt takistanud kaebaja juurdepääsu

õigusemõistmisele. Ka määruskaebuses ei seosta kaebaja viiteid Puuetega inimeste õiguste

konventsioonile enda tegeliku olukorra ja praeguse vaidlusega.

7. Halduskohtumenetluses määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, Seetõttu jätab

ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Terviktekst kättesaadav võrguleheküljel

https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/convention_est