2-25-107681/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-107681

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4457,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Aap Kulik

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Bigbank AS-i hagi X vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks välja 11. detsembril 2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23031539 tulenev tagastamata krediidisumma

3688,75 eurot, sissenõudekulu 10 eurot, intress 154,05 eurot, lepingu haldustasu 11,96

eurot ning viivis 131,38 eurot.

3. Mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks välja viivis tagastamata krediidisummalt (3688,75

eurot) alates 11. juunist 2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

viivisemääraga 12,50% aastas.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks välja menetluskulu 490 eurot.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele.

Xle

toimetada tagaseljaotsus kätte

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda tagaseljaotsus

Xle avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas 12. märtsil 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 3867,15 euro saamiseks. Kohus tegi 14. märtsil

2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 27. mai 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli mh esitada nõuetekohaselt vormistatud

hagiavaldus.

Hageja esitas kohtule hagiavalduse 10. juunil 2025 ja täpsustas seda 1. juulil 2025. Hageja

palub mõista kostjalt välja poolte vahel 11. detsembril 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

CL-EEC-23031539 tuleneva tagastamata krediidisumma 3688,75 eurot, sissenõudmiskulu 10

eurot, intressi 154,05 eurot, haldustasu 11,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 131,38

eurot ning viivise alates 11. juunist 2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

12,50% tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16. oktoobril 2025. Seega on praeguseks

ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11. detsembril 2023

tarbijakrediidilepingu.

8. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Lepingu sõlmimise ajal 11. detsembril 2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse

määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 15,98% on seega väiksem, kui

lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega

VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku

olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto

väljavõtte alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu ning tegi päringu

Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 922 eurot

ning igakuisteks finantskohustusteks 99 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse

krediidilepingust nr CL-EEC-23031539 tulenevat tulevikukohustust 98,36 eurot ning

paralleelselt sõlmitud krediidilepingust tulenevat osamakset 124,37 eurot. Arvestades

sissetulekute keskmist suurust, moodus kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest

konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 34,89%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena

kasutusse 65,11% sissetulekutest ehk 600,27 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsed

majapidamiskulud: üür ja kommunaalid keskmiselt 108,48 eurot kuus; sideteenused 70,69 eurot

kuus; transport 19,47 eurot; toit 265,04 eurot kuus. Seega keskmiselt kulus kostjal

majapidamisele 463,68 eurot kuus. Järelikult oli kostja võimeline kandma järelejäänud

sissetulekutest majapidamiskulusid ning kostjale jäi veel täiendavaid vahendeid kulutuste

kandmiseks. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on ülalpeetav,

kostja ei ole abielus ja elab isiklikus korteris.

Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja

poolt (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

13. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

17. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

30. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada,

siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas

kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi

avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel

juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine

oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2 20

123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)