2-25-2383/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2383 Tsiviilasi Tsiviilasja hind U.V. hagi A.V. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: U.V. (isikukood XXX, e-post: Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-post: Kostja: A.V. (isikukood XXX, e-post: Kohtuistungi toimumise aeg 26. jaanuar 2026. a Protokollija istungisekretär Liisi Lokk RESOLUTSIOON 1. Lahutada U.V. ja A.V. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ida-Viru Maavalitsuses. 2. Jätta U.V. perekonnanimeks peale abielulahutust „U.V.“. 3. Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega U.V. hagi A.V. vastu ühisvara jagamiseks. 4. Jagada U.V. ja A.V. ühisvara järgnevalt: 4.1. Jätta U.V. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX-i (registriosa nr 3553450) eeldusel, et laenuleping nr L16330738 lõpetatakse ja U.V. sõlmib üksi uue laenulepingu võttes laenukohustused seoses kinnisasjaga ainuisikuliselt üle. 4.2. U.V. maksab Axxxxxx U.V.-le enamsaadud ühisvara eest hüvitise summas 50 000 eurot hiljemalt 25. veebruariks 2026. 4.3. Jätta liisingulepingust nr 202116539 tulenevad kohustused ainuisikuliselt U.V. kanda. 4.4. Jätta sõiduauto Volkswagen Transporter regisreerimismärgiga xxxxxx Axxxxxx U.V. ainuomandisse. 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6. Kohtuotsus kuulub ühisvara jagamise osas viivitamatult täitmisele. 1

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast jõustumist abielu lahutamise osas kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT 1. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. a Ida-Viru Maavalitsuses. Abielust on sündinud kaks last, Dxxxxxx U.V., sünd xxxxxxxxxx ja Pxxxxx U.V., sündxxxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud. 2. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 3. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud. Kostja on nõus abielu lahutama, kuna kooselu on lõppenud 3 aasta tagasi ja leppimisaeg tulemust ei andnud. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada. 4. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. U.V. ei soovinud oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „U.V.“. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 6. Kostja on oma 01.05.2025 vastuses võtnud hageja ühisvara jagamise nõude õigeks ka kohtuistungil jäänud selle juurde, mistõttu teeb kohus selle nõue osas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 7. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 8. PKS § 35 p 3 kohaselt lõppeb varaühisus kui abielu lahutatakse. Varaühisuse lõppemise peamiseks tagajärjeks on see, et pärast varaühisuse lõppemist ei omanda abikaasad enam PKS § 25 järgi esemeid ühisomandisse, st abikaasadel tekib varalahusus. 9. Seega arvestades, et kostja on võtnud hagi õigeks tuleb U.V. ja A.V. ühisvara jagada selliselt, et jätta U.V. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX-i (registriosa nr 3553450) eeldusel, et laenuleping nr L16330738 lõpetatakse ja U.V. sõlmib üksi uue laenulepingu võttes laenukohustused seoses kinnisasjaga ainuisikuliselt üle. U.V. maksab Axxxxxx U.V.-le enamsaadud ühisvara eest hüvitise summas 50 000 eurot hiljemalt 25. veebruariks 2026. 2

Liisingulepingust nr 202116539 tulenevad kohustused jäävad ainuisikuliselt U.V. kanda ja sõiduauto Volkswagen Transporter (reg. numbriga xxxxxx) jääb Axxxxxx U.V. ainuomandisse. 10. Kohus märgib, et ei saa lõpetada laenulepingut nr L16330738 ega jätta kinnistu soetamiseks võetud laenukohustust hageja kanda, kuivõrd kohus ei saa muuta kolmandate isikute vahel sõlmitud lepinguid. Pooltel tuleb laenulepingu lõpetamiseks või muutmiseks ise pöörduda panga poole. 11. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus ühisvara jagamise osas viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUD 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3