2-26-86/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-86

Tsiviilasi

G.V hagi C.E ja V.Z vastu pärimisõigusega

seonduvates nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Anton Vettšinkin

Kostja I C.E (isikukood XXX)

Kostja II V.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.01.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta G.V määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud G.V kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. G.V (hageja) esitas 04.01.2026 Harju Maakohtule hagi C.E (kostja I) ja V.Z (kostja II)

vastu.

Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja Q 08.01.2004. Tema pärandvara hulka kuulus mh 1/2

korterist aadressil XXX, Tallinn. Hageja on pärandaja bioloogiline tütar ja seadusjärgne

esimese järjekorra pärija.

Pärimismenetlus algatati alles 16.08.2007. Hagejat pärimismenetlusest ei teavitatud ega

notarisse ei kutsutud. Kostja I esitas notarile avalduse, milles märkis, et pärandajal oli kaks

last, jättes hageja nimetamata. Valeandmete alusel väljastas notar pärimistunnistuse, millega

kogu pärandvara osa (1/2 korterist) vormistati kostja I nimele ning hiljem anti omand üle

kostjale II. Hageja jäi ilma nii pärimisõigusest kui ka võimalusest pärandvara kasutada.

Kostjad on kasutanud vara aastatel 2004–2025 ilma hageja nõusolekuta. Pärimismenetlus

toimus ning pärimistunnistus anti välja oluliste seaduserikkumiste ja valeandmete alusel.

Hageja palub tunnistada kehtetuks pärimistunnistus pärimisasjas nr 6693-07; tunnistada

hageja Q esimese järjekorra pärijaks; kanda 1/2 korterist aadressil XXX, Tallinn tagasi

pärandvara hulka; tunnistada kehtetuks vara üleminek kostjale II, mis põhines kehtetul

pärimistunnistusel; mõista kostjatelt välja hüvitis pärandvara ebaseadusliku kasutamise eest

ajavahemikul 2004–2025 ning mittevaraline (moraalne) kahju summas, mille määrab kohus;

algatada notar Mare Milleri tegevuse suhtes järelevalvemenetlus.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga

ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada.

2.1. Alates 01.01.2009 kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 180 esimese lause kohaselt

kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse

rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 3 lg 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral

ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Hagi kohaselt suri pärandaja

08.01.2004. Seega tuleb lugeda pärandi avanemise päevaks 08.01.2004 ning pärimisele tuleb

kohaldada 08.01.2004 kehtinud õigust.

Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks esitada

pärandi avanemise kohta notarile avaldus, mille notar tõestab. Avaldus tuleb esitada PärS §-s

118 sätestatud tähtaja jooksul. PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118

sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta

pärandi vastu võtnuks. PärS § 117 lg 4 kohaselt kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva

seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama

asunud ega pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning

tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel

(paragrahvid 127-129).

Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või

sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule

või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla

lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. PärS § 118 lg 3

kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud

10 aastat.

Hagejal ei ole võimalik enam enda isa pärandit vastu võtta ning tema pärijaks saada. Hageja

ei ole tuginenud asjaolule, et esitas pärast isa surma notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

Hagi ja selle lisade kohaselt avati pärimisasja nr 6693-07 toimik 16.08.2007 ja Tallinna notar

Mare Milleri 16.08.2007 otsuse kohaselt määras notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest

loobumiseks tähtaja 15.11.2007. Selleks ajaks tuli hagejal esitada notarile avaldus, et ta võtab

pärandi vastu. Hageja ei ole seda teinud, kuigi hagejale anti võimalus osaleda tema isa

pärimismenetluses. Hagist ei nähtu ka seda, et hageja oleks asunud hiljemalt 15.11.2007

pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama. Juhul, kui ta oleks seda teinud,

oleks loetud, et ta on pärandi vastu võtnud. Samuti on pärandaja surmast möödunud 22 aastat.

Pärandit ei saa siinsel juhul vastu võtta või sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on

möödunud 10 aastat.

Seega, võttes arvesse, et hageja ei ole hiljemalt 15.11.2007 asunud pärandvara valdama,

kasutama või käsutama ega pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud ning pärandi avanemisest

on möödunud üle 10 aasta, on hageja õiguse pärandile kaotanud ning hagiavalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

2.2. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmiseks.

Maakohus käsitas ebaõigesti hagi pärandi vastuvõtmise taotlusena pärast seaduses sätestatud

tähtaegade möödumist ning kohaldas kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 117–118 sätteid. Hagi

ei ole suunatud pärandi vastuvõtmisele, vaid pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamisele,

pärimisõiguse rikkumise tuvastamisele, pärandvara koosseisu taastamisele ning õigusvastasest

notaritoimingust tulenevate tagajärgede kõrvaldamisele. Hagi aluseks on asjaolu, et

pärimistunnistus anti välja valeandmete alusel pärijate ringi kohta olukorras, kus seadusjärgne

pärija oli notarile teada, kuid hageja jäeti pärimismenetlusest teavitamata. Isikut ei saa lugeda

pärimisõigusest ilma jäänuks menetluses, millest teda ei teavitatud ja milles tal puudus

võimalus oma õigusi teostada. Maakohus andis asjale sisulise hinnangu menetlusse võtmise

staadiumis, kuigi asja lahendamine eeldab notaritoimingu õiguspärasuse kontrollimist, poolte

väidete ja vastuväidete hindamist ning tõendite uurimist.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5. Hageja esitas 20.01.2026 täiendava seisukoha, milles tõi välja, et hageja ei ole kunagi

pärandist loobunud ning selleks puuduvad mistahes tahteavaldused ja toimingud. Pelgalt

asjaolu, et hageja ei ole varasemalt pärimistoiminguid teostanud, ei saa olla käsitatav

pärandist loobumisena. Hageja ei teadnud objektiivselt oma pärimisõigusest ega saanud seda

realiseerida. Hageja elas kogu aeg Eestis, mitte Venemaal. Hageja sai alles 2024. aastal teada

pärandi avanemisest ja oma õiguste rikkumisest, seega ei saanud tähtajad tema suhtes alata

enne 2024. aastat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse

põhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

7. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt PärS §-st 180 kohaldub 08.01.2004 ehk pärandi

avanemise ajal kehtinud PärS. Sel ajal kehtinud PärS § 118 lg 3 nägi ette, et pärandit ei saa

vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.

Kohtupraktika kohaselt ei saa ühelgi juhul pärandit PärS § 118 lg 3 järgi enam vastu võtta ega

sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse

pärandile, kui ta ei ole pärandit 10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud (RKTKo

13.06.2008, 3-2-1-53-08, p 15). Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et hageja sai pärandi

avanemisest teada alles 2024. aastal.

Hageja väidab määruskaebuses, et tema huvi ei ole suunatud pärandi vastuvõtmisele, vaid

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamisele ja tema pärimisõiguse tuvastamisele. Nimetatud

nõuete eesmärk on sisuliselt siiski sama maakohtu leituga. Seda eesmärki ei ole võimalik

esitatud hagiga saavutada, kuna pärandi avanemisest on möödas enam kui 10 aastat ja hageja

on kaotanud õiguse pärandile. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS ei näinud ette ka

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalust, vaid sidus võimaliku pärija õiguste

teostamise lõpliku 10-aastase tähtajaga.

Kuna hageja on kaotanud õiguse pärandile, ei ole hagis esitatud asjaoludel perspektiivi ka

tema ülejäänud nõuetel (mõista kostjatelt välja hüvitis pärandvara ebaseadusliku kasutamise

eest ajavahemikul 2004–2025 ning mittevaralise kahju hüvitis), sest need põhinevad eeldusel,

et kostjal I puudus (kas osaliselt või tervikuna) pärimistunnistuses märgitud pärimisõigus.

Hageja palub hagis ühtlasi algatada pärimismenetlust läbi viinud notari suhtes

järelevalvemenetlus. Nimetatud nõue ei ole maakohtu pädevuses, kuna notarite tegevuse üle

teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium, notari distsiplinaarvastutus on reguleeritud

notari distsiplinaarvastutuse seaduses ning viidatud seaduse § 4 kohaselt on notarile

distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiits- ja Digiministeeriumil, Notarite Koja

aukohtul ning valdkonna eest vastutaval ministril. Seega tuleb nimetatud nõude menetlusse

võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus muudab selles osas

maakohtu põhjendusi.

8. Kokkuvõttes keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)