3-25-3906/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3906

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses talle pesemiseks sobimatu

vahendi väljastamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. novembri

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse

Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 5000 eurot

väljamõistmiseks, kuna vangla väljastas kaebajale pesemiseks sobimatu vahendi. Vangla

antud pesemisvahend oli mingi kemikaal, mitte dušigeel ja tekitas kaebaja nahale kipituse ja

põletikulised laigud (lööbe). Vangla kahjustas kaebaja tervist, langetas tema elukvaliteeti,

põhjustas talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vangla ei pidanud kaebaja kahju

hüvitamise taotluse lahendamisel kinni menetlustähtajast. Kaebaja palub vanglale esitatud

nõue menetlusse võtta ja lahendada sisuliselt. Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist ja riigi

õigusabi korras esindaja määramist.

2. Tartu Halduskohus jättis 18. novembri 2025. a määrusega X.X.-i taotluse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), lõpetas haldusasja

menetluse (resolutsiooni punkt 2) ja jättis X.X.-i riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni punkt 3).

2.1. Halduskohus selgitas, et tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-le 2, mis on

eriregulatsioon halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 esimese lause ees, oleks

kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja

möödumist. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 7. mail 2024 ning selle

lahendamise kahekuuline tähtaeg möödus 8. juulil 2024. Kaebaja esitas kaebuse

halduskohtule 2. novembril 2025, s.t hilinenult.

2.2. Tartu Vangla lahendas 21. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/326-3 kaebaja 7. mail

2024. a esitatud kahju hüvitamise taotluse olulise hilinemisega. Arvestades kaebaja isikut ja

kõiki asjaolusid, ei ole vastustaja vastuse ootamine mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamisel. Kaebaja ei ületanud kaebetähtaega lühiajaliselt, vaid ligikaudu aasta ja neli

kuud, esitades kaebuse halduskohtule nii RVastS § 18 lg-s 2 kui ka HKMS § 47 lg-tes 2 ja 3

sätestatud tähtaegu ületades. Kaebajal on märkimisväärne halduskohtumenetluses osalemise

kogemus, mistõttu ta pidi mõistma tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja rikkumisega

kaasnevaid tagajärgi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 2024. aastal Tartu

Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluses. 2025. aastal

on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus ligi 130 kohtuasja. Kuna kaebaja on esitanud suures

osas hüvitamiskaebusi, võib eeldada, et ta on kahjunõuete menetlemise korrast teadlik. Kohus

on kaebajale varasemalt ka selgitanud, et olukorras, kus vangla ei ole tema kaebuse

asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt lahendanud, tuleb kohustuslik

kohtueelne menetlus lugeda läbituks ning kaebuse tähtaegsuse hindamisel juhinduda RVastS

§ 18 lg-st 2. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest

või kaebetähtaja arvestamisest. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada

suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebaja hoolsuskohustust kaebetähtaegade

järgimise üle ei vähenda asjaolu, et ta on algatanud ülemääraselt palju vaidlusi. Kaebaja ei ole

olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata.

2.3. Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

2.4. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna ulatusliku halduskohtusse pöördumise kogemuse kaudu on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja

advokaadi abi. Kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip.

3. X.X. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määruse peale.

Kaebaja leiab, et tema kaebeõigust üritatakse välja suretada. Kaebaja jääb enda kaebuse

juurde ja palub kohtul see sisuliselt lahendada. Esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Kaebus tuleb võtta menetlusse ja kui rahalist hüvitist ei pea kohus põhjendatuks, siis tuleb

asjas tuvastada õigusvastasus. Asjas peab saabuma õigusselgus ja riivet ei saa pidada

väheintensiivseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes

asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab

Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2, millega

halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja

lõpetas haldusasja menetluse. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et halduskohus jättis tema

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus kaebaja taotluse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks õiguspäraselt rahuldamata. Halduskohus põhjendas ja selgitas

piisavalt, mis asjaoludel ja kuidas ta sellise otsustuseni jõudis. Kaebaja ei ole määruskaebuses

välja toonud argumente, miks ta hilines kaebuse esitamisega halduskohtule. Halduskohus

viitas õigesti RVastS § 18 lg-le 2 ja HKMS § 47 lg-le 3, mida tuleb järgida kui haldusorgan ei

lahenda tähtaegselt kahju hüvitamise taotlust. Kuna antud juhul vangla kaebaja kahju

hüvitamise taotlust õigeaegselt ei lahendanud ega teavitanud ka kaebajat otsuse tegemise

viivitusest, siis tuli kaebus esitada halduskohtule 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise

taotluse lahendamise tähtaja möödumist. Kaebaja nimetatud tähtaega ei järginud ja esitas

kaebuse halduskohtule arvestatava hilinemisega. Määruskaebus ei sisalda kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise aluseks olevaid asjaolusid ja nende põhistust. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtul võimalik järeldada, et kaebajal esinenuks mõjuv põhjus kaebuse esitamise

tähtaja järgimata jätmiseks. Ka ringkonnakohtule endale ei nähtu selliseid põhjuseid, mille

esinemisel oleks alust kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Arvestades asjaolu, et kaebaja on

kohtutele esitanud hulgaliselt kaebusi ning seetõttu omab piisavat kogemust

halduskohtumenetluses osalemiseks, ei saanud kaebuse esitamisele sätestatud tähtajad olla

teadmata ega üllatuslikud. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmisel lõpetas

halduskohus haldusasja menetluse õigesti HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

6. Eeltoodu alusel ei anna määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.

novembri 2025. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)