Legislator Case Law & Legislation
2-25-117057/9 AI generated

2-25-117057/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-117057/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, M Ki Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 249 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja

Legislator headnote

AI generated

2-25-117057/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, M Ki Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 249 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse aeg ja koht

09.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-117057

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M K vastu

Tsiviilasja hind

469,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M K (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, M Ki

(isikukood xxxx) vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 249 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras 0,065% päevas 151,50 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (249 eurot) tasumata

osalt määraga 0,065% päevas alates 09.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 97.50 eurot.

4. Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis menetluskulude eest 392 eurot.

6. Kohustada kostjat tasuma käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 5 väljamõistetud

menetluskulude hüvitise tasumata osalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus

sõltub tsiviilasja hinnast.

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

1 / 4

2-25-117057

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb

kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank,

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.10.2025 Harju Maakohtule hagi M Ki (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 12.03.2023

osamaksetega vara müügilepingu seadme “Huawei Watch GT3 Pro 46mm Classic, hall

nahkrihm” ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 299 eurot. Kokku lepiti tasumise

perioodis 8 kuud ning igakuise osamakse suuruses 31,125 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse 50 eurot.

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 13.03.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx

seadme “Huawei Watch GT3 Pro 46mm Classic, hall nahkrihm” ostmiseks, mille osamaksete

summa kokku on 299 eurot. Kokku lepiti tasumise perioodis 10 kuud ning igakuise osamakse

suuruses 24,90 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 50 eurot.

Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa

Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud

arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): arve nr 2038088344 – 24,90 eurot

maksetähtaeg 18.04.2023; arve nr 2038384197 – 24,90 eurot maksetähtaeg 18.05.2023; arve

nr 2038683311 – 24,90 eurot maksetähtaeg 18.06.2023; arve nr 2039010405 174,30 eurot

maksetähtaeg 18.07.2023. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 249 eurot.

Elisa Eesti AS saatis kostjale 16.06.2023 teatise lepingute lõpetamise kohta koos täiendava

tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 23.06.2023. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Elisa kostjaga sõlmitud lepingud üles

24.06.2023 ja loovutas 30.01.2025 kostja vastase nõude hagejale.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 249 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise lepingujärgses määras 0,065% päevas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

2-25-117057

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele hagi on kätte toimetatud (kätte toimetatud avalikult 22.01.2026 väljaandes Ametlikud

Teadaanded), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja

märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3), kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS §

444 lg.2).

Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Põhinõude ja viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, §

94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja

edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on

piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja

tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui

viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja

seda tõendanud ei ole.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot. Hageja on saatnud kostjale

kolm tasulist meeldetuletuskirja 17.03.2025 (dtl 68-71) 15 eurot, 07.04.2025 (dtl 72-75) 5

eurot, 28.04.2025 (dtl 76-79) 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulud kokku summas 25 eurot. Selles osas on sissenõudmiskulude hüvitise nõue

õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist hageja poolt tehtud muude toimingute

täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid, kuhu ja millal

2-25-117057

võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks

lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei

ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 5 euro ulatuses ja selles

osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Muus osas on sissenõudekulude hüvitamise nõue

õiguslikult põhjendatud VÕS § 1132 lg.1 ja lg.2 p.1 alusel.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus

rahuldab hagi 98% ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad

menetluskulud riigilõivust 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

kulust 20 eurot ja õigusabikulust 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja

ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohtu

hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks advokaadist esindaja puhul.

Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu

hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on

mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Maksekäsu avalduse

esitamise eest hüvitatakse 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on tasunud riigilõivu 140 eurot,

mis kuulub samuti hüvitamisele. Kostja menetluses toiminguid teinud ja kulusid kandnud ei

ole. Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 400 eurot ja kostja menetluskulude

suuruseks 0 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 392 eurot

(400x0,98) ja rahuldada hageja taotlus TsMS § 177 lg.4 kohaldamiseks.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik