3-25-4627/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4627

Haldusasi

E.C kaebus hüvitada teisele inimesele koostatud

süüdistusakti kaebajale edastamisega tekitatud

mittevaraline kahju

Menetlusosalised

Kaebaja E.C

Vastustaja prokuratuur

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin

Martisen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 määruse

peale.

2. Jätta E.C määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.01.2026

määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused ringkonnakohtu

põhjendustega.

Selgitused

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Riigi õigusabi puudutavas osas on määrus

lõplik (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinni peetav E.C esitas 16.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles väitis, et ta sai prokuratuuri süüdistusakti, milles oli rasvases kirjas toodud tema nimi.

Süüdistus puudutas kuritegude toimepanemist süüdistatava laste vastu. Kaebajal on 10-

aastane laps ning ta sai šoki ja närvivapustuse. Hiljem mõistis ta, et süüdistus puudutab teist

inimest (teine isikukood). Aga teksti läbilugemine tekitas väga tugevat moraalset ja hingelist

kahju. Kaebaja pöördus prokuratuuri poole, kes palus vabandust ja soovitas kaebajal

pöörduda psühhiaatri ja psühholoogi poole. Kaebaja palus kohtul otsustada riigiorganite süü

3-25-4627

üle ja teha kaalutletud otsus probleemi kohta ning määrata kohtu äranägemisel hüvitis

kaebajale tekitatud moraalse kahju eest.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 14.01.2026 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Teisele inimesele koostatud süüdistusakti saamine ei saanud olla sedavõrd intensiivselt

kaebaja õiguseid riivav, et tingiks kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Prokuratuur on

20.06.2025 vastuses kaebajalt vabandust palunud. Tallinna Vangla ei saanud ümbrikul oleva

nime alusel vältida kaebajale süüdistusakti kättetoimetamist. Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt

on kaebajale võimaldatud nii psühhiaatri kui ka psühholoogi vastuvõtte. 07.08.2025

haigusjuhu kokkuvõtte kohaselt oli kaebaja psüühiliselt kompenseeritud ja tal ei esinenud

akuutseid psüühikahälbeid, teisisõnu oli tema tervis sel hetkel korras ja stabiilne ning

puudusid tõsised või ägedad vaimse tervise probleemid. Seega puudub praeguses asjas alus

rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel riigiorganite tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

3. E.C esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 14.01.2026 määruse

peale.

Kaebaja tervisele on tekitatud väga tugev psüühiline kahju ja kaebus prokuratuuri peale tuleb

menetlusse võtta. Välja tuleb selgitada seaduse rikkumise asjaolud ja määrata ekspertiis

kaebaja psüühikahäire hindamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne, arvestades et

kaebaja on 15.01.2026 teavitanud määruskaebuse esitamise ja selleks määruse tõlke saamise

soovist (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel,

mistõttu ei olnud alust kaaluda HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamist.

6. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 226 lg 3 esimene lause sätestab, et prokuratuur

edastab süüdistusakti ja KrMS § 226 lg-s 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja

kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-st

4 ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 50 lg-st

2 peab vangla andma prokuratuurist saabunud kirja kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata

kätte suletud ümbrikus. Süüdistusakti kättetoimetamine valele inimesele on õigusvastane.

Siinsel juhul on võimalik, et kaebajani jõudis teise inimese kohta käiv süüdistusakt

prokuratuuri ja/või vangla õigusvastase tegevuse tõttu. Kohus luges kaebusest õigesti välja, et

kaebaja tahteks on taotleda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

7. Prokuratuuri poolt süüdistusakti edastamine süüdistatavale on kriminaalmenetluse toiming.

Kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamise alused ning kord on sätestatud KrMS-s. HKMS

§ 4 lg 1 kohaselt ei kuulu prokuratuuri toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse.

Juhul kui prokuratuur on kriminaalmenetluses tekitanud isikule kahju, saab selle hüvitamist

nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel ning korras,

s.o mitte halduskohtu kaudu.

8. Vangla poolt kinnipeetavale vanglasse saadetud kirja kätteandmine on haldustoiming.

VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel

2(3)

3-25-4627

või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Tallinna Vangla vastas 30.12.2025 halduskohtule, et kaebaja ei ole

kaebuses toodud sündmustega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, ning

vastupidist pole tõendanud ka kaebaja. Seega ei olnud kahjunõue vangla vastu HKMS § 47 lg

1 alusel lubatav.

9. Kuna kaebus tuli eespooltoodud põhjustel tagastada HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel

sõltumata sisulisest hinnangust kahjunõude eduväljavaadete kohta, ei ole vajadust määrata

kaebajale siinse asja ajamiseks riigi õigusabi korras esindajat (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p

5).

10. Halduskohtu määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid määruse põhjendused tuleb asendada

käesoleva määruse põhjendustega (HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)