3-25-2820/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2820

Haldusasi

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease

Koguduse kaebus tühistada kaitseministri ja/või Eesti

Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi

korraldus või muu haldusakt, millega otsustati Jüri

Vilmsi (1889-1918) säilmete väljakaevamine

Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi

maakonnas, keelata Eesti Sõjamuuseumil – kindral

Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE

SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja nendega seotud

isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult

Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere

Andrease kogudus, lepinguline esindaja v.adv Indrek

Kukk

Vastustaja – Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri

muuseum, volitatud esindaja Hellar Lill

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease koguduse (edaspidi

nimetatud ka kui kaebaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) ja Eesti

Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi, (edaspidi nimetatud ka kui vastustaja

või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) vahel 06.02.2026 sõlmitud

kompromiss järgnevas sõnastuses:

1.1.

Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum (vastustaja) võtab õigeks,

et vaidlustatud haldusakt, s.o vastustaja direktori 21.08.2025 käskkiri nr 1-

6/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“, oli õigusvastane, kuna

vastustaja ei olnud kaebajat kaasanud haldusmenetlusse, ei olnud kaebajat ära

kuulanud ja ei olnud arvestanud kaebaja menetlusõiguste riivega;

1.2.

Vastustaja kohustub tulevikus kaasama Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Pilistvere Andrease Koguduse (kaebaja) Pilistvere kalmistuga seotud sõjahaudade

kaitse seadusest tulenevatesse haldusmenetlustesse ning arvestama otsustamisel

kaebaja õiguspäraste huvidega. Sellise haldusmenetluse läbiviimisel kohustub

vastustaja tagama kaebajale järgmised menetluslikud õigused:

a. vastustaja teavitab kaebajat seaduses sätestatud korras sellise menetluse

alustamisest;

b. vastustaja edastab kaebajale sellises menetluses tehtava otsuse eelnõu ja

seotud materjalid (haldusasja toimik) ning annab kaebajale ärakuulamisõiguse

teostamiseks tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, mis ei ole lühem

kui 30 päeva, arvates eelnõu ja sellega seotud materjalide edastamisest

kaebajale;

c.

menetluse tulemusena antav haldusakt antakse kõrvaltingimusega (HMS § 53

lg 1), mille kohaselt haldusakt hakkab kehtima alates 30 päeva möödumisest

haldusakti kättetoimetamisest kaebajale;

d. juhul kui kompromissi punktides 1.2.b ja 1.2.c nimetatud 30 päevane tähtaeg

toob kaasa teiste menetlusosaliste õiguste ja huvide rikkumise või vastuolu

avalike huvidega, on vastustajal õigus nimetatud tähtaega lühendada,

põhjendades kaebajale tähtaja lühendamise vajadust ning tagades kaebajale

mõistliku võimaluse otsuse eelnõu kohta seisukohtade ja vastuväidete

esitamiseks.

1.3.

Vastustaja kohustub hüvitama kaebaja õigusabikulud summas 5000 eurot.

1.4.

Käesoleva kompromissi punktis 1.3 nimetamata osas jäävad poolte

kohtukulud poolte enda kanda.

1.5.

Kompromissi sõlmimisega loevad pooled kõik omavahelised vaidlused, mis

on tingitud Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi direktori 21.08.2025

käskkirjast nr 1-6/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“

lõpetatuks.

1.6.

Kompromissi sõlmimine ei piira kaebaja õigust menetlusosalisena

vaidlustada tulevikus toimuda võivates haldusmenetlustes vastustaja otsuseid,

esitada vastustaja läbiviidavates menetlustes seisukohti või taotlusi.

2. Lõpetada haldusasja 3-25-2820 menetlus.

3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.08.2025 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere

Andrease Koguduse kaebus tühistada kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral

Laidoneri muuseumi korraldus või muu haldusakt, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889-1918)

säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas, keelata

Eesti Sõjamuuseumil – kindral Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL

Jüri Vilmsi (1889-1918) ja nendega seotud isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere

kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse

esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. Kaebaja soovis EÕK korras peatada kaitseministri

ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi korralduse või muu haldusakti

täitmine, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889-1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere

kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas ja keelata Eesti Sõjamuuseumil – kindral

Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja

2(5)

nendega seotud isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas

Viljandi maakonnas.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse EÕK kohaldamiseks 22.08.2025 antud

määrusega ja peatas kolmekümneks päevaks kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral

Laidoneri muuseumi korralduse või muu haldusakti täitmise, millega otsustati Jüri Vilmsi

(1889-1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi

maakonnas ning keelata kolmekümneks päevaks Eesti Sõjamuuseumil – kindral Laidoneri

muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja nendega seotud

isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 16.09.2025 määrusega kaebuse ja tühistas 22.08.2025

määrusega haldusasjas nr 3-25-2820 kohaldatud EÕK. Kohus leidis, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.09.2025 määrusega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Pilistvere Andrease Koguduse määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 16.09.2025

määruse resolutsiooni p 1 ning saatis kaebus samale halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus tühistas ka Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse

resolutsiooni p 2 ning tegi asjas uue määruse, millega pikendas Tallinna Halduskohtu

28.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud EÕK abinõu kehtivust ajani, mil möödub

15 päeva antud määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Ringkonnakohus leidis, et kaebeõiguse

puudumine ei ole ilmselge ning kaebeõigust tuleks menetluse käigus põhjalikumalt kontrollida.

5. Tallinna Halduskohus tegi 29.09.2025 kohtunõude menetlusosalistele. Kohus märkis, et

olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohtu määrus on Riigikohtus vaidlustatav, võib määruse

jõustumine võtta aega veel mõned kuud, kui Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse, siis

veel kauem. Samas, kui vastustaja näeb, et asjas on võimalik jõuda kõiki osapooli rahuldava

lahenduseni ning ei kavatse Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrust vaidlustada, ei ole

vajalik asja lahendamisega viivitada. Kohus tegi ettepaneku korraldada asja arutamiseks

kohtuistung, et arutada kokkuleppele jõudmise võimalusi. Kohtuistungi toimumise päevadena

pakub kohus ajavahemikku 13‒15. oktoober. Vastustajal tuli informeerida sellest, kas

vastustaja kavatseb Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse vaidlustada. Kohtunõue tuli

täita hiljemalt 02.10.2025.

6. Kaebaja vastas kohtunõudele 01.10.2025 ja tõi välja, et ei näe, milles kompromiss seisneda

võiks. Kaebaja seisukohast on väljakaevamine vastuvõetamatu ning ka vastustaja pole nõus

järeleandmis tegema.

7. Vastustaja teavitas 02.10.2025 vastuses, et vastustaja ei soovi vaidlustada Tallinna

Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrust. Vastustaja leidis, et halduskohus tuvastas kaebeõiguse

puudumise õigesti ning kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu

halduskohtu määruses toodud põhjustel.

8. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 03.10.2025 antud määrusega menetlusse ja määras

vastustajaks Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi.

9. 13.10.2025 käskkirjaga „Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori

21.08.2025 käskkirja nr 1-6/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“ kehtetuks

tunnistamine“ tunnistas vastustaja vaidlusaluse käskkirja kehtetuks.

10. Kaebaja esitas 26.11.2025 menetlusse muu hulgas kompromissettepaneku, millega

vastustaja ei nõustunud.

11. Kaebaja esitas 29.12.2025 menetlusse uue kompromissettepaneku, millega vastustaja

samuti ei nõustunud. Vastustaja pakkus välja omapoolse kompromisslahenduse.

3(5)

12. Tallinna Halduskohus tegi pooltele 29.01.2026 uue kohtunõude. 29.01.2026 kohtunõudes

määras kohus kompromissi esitamise tähtpäevaks 06.02.2026. Kaebaja ja vastustaja pidasid

läbirääkimisi, jõudsid vaidluses kompromissini ning taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist

ning menetluse lõpetamist.

13. Menetlusosalised edastasid kohtule 09.02.2026 menetlusosaliste vahel 06.02.2026 sõlmitud

kompromissi koos taotlusega menetluse lõpetamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi

(kompromiss) alljärgnevatel tingimustel: a) vastustaja võtab õigeks, et vaidlustatud haldusakt

oli õigusvastane, kuna vastustaja ei olnud kaebajat kaasanud haldusmenetlusse, ei olnud

kaebajat ära kuulanud ja ei olnud arvestanud kaebaja menetlusõiguste riivega; b) vastustaja

kohustub tulevikus kaasama kaebaja Pilistvere kalmistuga seotud sõjahaudade kaitse seadusest

tulenevatesse haldusmenetlustesse ning arvestama otsustamisel kaebaja õiguspäraste huvidega.

Sellise haldusmenetluse läbiviimisel kohustub vastustaja tagama kaebajale järgmised

menetluslikud õigused; c) vastustaja teavitab kaebajat seaduses sätestatud korras sellise

menetluse alustamisest; d) vastustaja edastab kaebajale sellises menetluses tehtava otsuse

eelnõu ja seotud materjalid (haldusasja toimik) ning annab kaebajale ärakuulamisõiguse

teostamiseks tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, mis ei ole lühem kui 30 päeva,

arvates eelnõu ja sellega seotud materjalide edastamisest kaebajale; e) menetluse tulemusena

antav haldusakt antakse kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 1), mille kohaselt haldusakt hakkab

kehtima alates 30 päeva möödumisest haldusakti kättetoimetamisest kaebajale; f) vastustaja

kohustub hüvitama kaebaja õigusabikulud summas 5000 eurot kaebajale; g) kompromissis

nimetamata osas jäävad poolte kohtukulud poolte enda kanda; h) kompromissi sõlmimisega

loevad pooled kõik omavahelised vaidlused, mis on tingitud Eesti sõjamuuseum - kindral

Laidoneri muuseumi direktori 21.08.2025 käskkirjast nr 1-6/11/2025 „Sõjahauas olevate

säilmete identifitseerimine“ lõpetatuks; i) kompromissi sõlmimine ei piira kaebaja õigust

menetlusosalisena vaidlustada tulevikus toimuda võivates haldusmenetlustes vastustaja

otsuseid, esitada vastustaja läbiviidavates menetlustes seisukohti või taotlusi.

14. Pooled kinnitavad, et neil ei ole peale kompromissis nimetatud kohustuste täitmist

teineteise suhtes muid nõudeid, sh menetluskulude nõudeid.

15. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud käesoleva kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja

asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest HKMS § 43 lg 1 ja HKMS § 152 alusel ning ei pea

kompromissi kinnitamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku

õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see

on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

Sõlmitud kompromissiga on nõustunud kõik menetlusosalised, kompromiss pole seadusega

vastuolus ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav. Pooled

on kokku leppinud menetluskulude jaotuses.

17. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

18. HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse

pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse

esitamisel riigilõivu 40 eurot, seega puudub alus tasutud riigilõivu tagastada.

19. Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus

4(5)

menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

5(5)