2-24-118038/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-118038

Tsiviilasi

Osaühing Elme Metall hagi H-W T vastu võla nõudes

Hagi hind

3523,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Elme Metall, rk 10776322, asukoht: Kopli

103/38, Tallinn, lepinguline esindaja Anton Filjaev

Kostja: H-W T, ik xxxx, elukohad hagiavalduses: xxxx ja xxxx;

tegelik elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühing Elme Metall 12.11.2025 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista kostjalt H-W T hageja Osaühing Elme Metall kasuks 01.03.2018 sõlmitud

äriruumi üürilepingust tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 2131,58 eurot ja

09.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 585,12 eurot.

4. Välja mõista kostjalt H-W T hageja Osaühing Elme Metall kasuks edaspidine

lepingujärgne viivis määraga 0,05% päevas põhinõude (2131,58 euro) tasumata jäägilt

alates 10.02.2026 kuni põhinõude 2131,58 euro kohase täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja Osaühing Elme Metall sissenõudmiskulude nõue 880 eurot.

6. Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja H-W T kanda ning 28% ulatuses hageja

Osaühing Elme Metall kanda ning välja mõista H-W Tilt hageja Osaühing Elme Metall

kasuks menetluskulude katteks 1292,40 eurot.

7. Välja mõista kostjalt H-W T hageja Osaühing Elme Metall kasuks viivis

menetluskuludelt (1292,40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

määras.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a. resolutsiooni punkt 1) on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 §

633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. OÜ Elme Metall esitas 14.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 02.12.2024 Harju Maakohtule hagi H-W T vastu

võlgnevuse nõudes. 06.01.2025 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja

lahendamiseks Viru Maakohtule. 10.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja

andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. 11.03.2025 esitatud hagi täienduses

kõrvaldas hageja üksnes osaliselt puuduseid. 24.03.2025 kohtumäärustega jättis kohus esitatud

hagi teistkordselt käiguta ja andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis.

07.04.2025 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, kõrvaldamata ühtegi osundatud puudust.

08.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus esitatud vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

07.11.2025 määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja otsuse ajaks

09.02.2026. 12.11.2025 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele.

2. 12.11.2025 vastuväites märgib hageja, et kuigi poolte vahel ei ole vaidlust võla olemasolu üle,

ei ole kohus teinud tagaseljaotsust, vaid on jätkanud menetlust, esitanud hagile otsitud ja

ebamääraseid pretensioone ning teinud juba seitse erinevat määrust. Selline menetlusviis jätab

hagejale mulje, et kohus ei tegutse neutraalse arbiitrina, vaid pigem kostja kaitsjana, ning muudab

hageja jaoks võla sissenõudmise põhjendamatult keeruliseks. Niisugune menetluspraktika

kahjustab kohtu autoriteeti ja toob lõpuks lisakulud just kostjale, kes on ise võlga tunnistanud.

Hageja heidab kohtule ette tagaseljaotsuse taotluse tähelepanuta jätmist, leiab, et viide hagi

puudustele on ekslik ja hilinenud, määruse vihjed on ebaselged ja sisuliselt väärad, nõude arvestus

on esitatud ja kontrollitav ning puudub alus võla summa kahtluse alla seada.

Hageja nõuded

3. Esitatud hagiavalduse ja 11.03.2025 täienduse kohaselt andis OÜ Elme Metall 01.03.2018 H-W

Tile üürile xxxx asuva äriruumina garaaži ja seadmed autoteenindusettevõtte pidamiseks

üürilepingu alusel, mille punkti 2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale üüri ja kommunaalteenuste

eest 7 tööpäeva jooksul arve kättesaamisest arvates.

3.1. Lepingu punkti 2.7 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,05% päevas võlgnevuse

summalt makseviivituse korral. 01.11.2023 leppisid pooled kokku üüri tõstmises 90 euroni kuus +

käibemaks alates 01.01.2024.

3.2. Kostja on lepingut rikkunud, jättes alates 2023. aasta novembrist üüri ja kõrvalkulude eest

väljastatud arved osaliselt tasumata. Lisaks sellele, 01.12.2023 põhjustas kostja hooletusest

tulekahju: tema poolt tööks jäetud hooldamata kompressor süttis põlema, mille tagajärjel süttisid

läheduses asuvad kaltsud, elektrijuhtmed ja iseehitatud puidust kuut. Päästeamet kustutas

tulekahju ning koostas juhtumi kohta vastava akti. Kostja oli üürilepingu p 3.1.7 kohaselt

kohustatud võtma tarvitusele abinõud tulekahju tagajärgede ning tekkinud kahjude

kõrvaldamiseks, kuid kostja rikkus seda kohustust, mistõttu hageja pidi omal kulul tegema

garaažihoones taastamistöid, sh elektrimagistraali defekteerimist, läbi põlenud elektri- ja

valvesüsteemi kaablite asendamist ja taastamist. Tulekahjust tekkinud kahju, sealhulgas remondi-

ja muude kulude näol, ulatus üle 1100 euro. Kostja väljastas kostjale kahju hüvitamiseks arved ja

muud kuludokumendid (dtl 73-74, 78 -82, 88 - 90).

3.3. Kostja on võlga korduvalt tunnistanud ja lubanud selle tasuda (dtl 93 - 96). Pärast

maksekäsuavalduse esitamist maksis kostja 09.08.2024 ainult 458,53 eurot, millest esimene osa

läks VÕS § 88 lg 8 alusel viivise katteks ja ülejäänud osa põhivõla katteks (dtl 63).

3.4. Hagi esitamise seisuga 02.12.2024 on kostja üüri ja kõrvalkulude võlg 3134,15 eurot (dtl 63).

3.5. Kuna lepingus sätestatud viivise määr on äärmisel madal - 0,05% päevas (18% aastas), mis

on 5-10 korda väiksem võrreldes keskmise viivise määraga 0,2-0,5% päevas, - nõuab hageja VÕS

§ 1131 lg 1 alusel 40-euroseid sissenõudmiskuluhüvitisi „iga üksiku rahalise kohustuse“ ja „iga

osamaksega viivitamise eest“, mis vastab nii VÕS komm § 1131 p 6 tõlgendusele kui ka nt Saksa

BGB § 288 V analoogse sätte sealsele rakenduspraktikale, mille kohaselt võib

sissenõudmiskuluhüvitis nõuda mitmel korral iga iseseisva nõude, sh iga osa- või korduvmakse

viivitamise eest. Vastavalt võla arvestusele on käesolevas hagis esitatud kokku 22 erinevat

iseseisvat nõuet:

1. 2023 novembri üür 98,40 eurot;

2. oktoobri valvetasu 7,20 eurot;

3. oktoobri pürgitasu 2,40 eurot;

4. oktoobri elekter 168,88 eurot;

5. detsembri üür 98,40 eurot;

6. novembri valvetasu 9,60 eurot;

7. novembri prügitasu 2,40 eurot;

8. novembri lumekorist 3,48 eurot;

9. novembri elekter 131,39 eurot;

10. pulberkustuti hind 104 eurot;

11. detsembri prügi 2,40 eurot;

12. detsembri elekter 1,28 eurot;

13. detsembri valvetasu 9,60 eurot;

14. detsembri lumekoristus 6,60 eurot;

15. remonditööd I 661,20 eurot;

16. remonditööd II 660 eurot;

17. 2024. jaanuari üür 109,80 eurot;

18. veebruari üür 109,80 eurot;

19. jaanuari valvetasu 9,76 eurot;

20. jaanuari prügitasu 2,44 eurot;

21. jaanuari lumekoristus 6,34 eurot;

22. remonditööd III 158,60 eurot.

Igale iseseisvale nõudele lisandub sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 880 euro ulatuses (40 eurot *

22 nõuet).

3.6. Kokkuvõtvalt nõuab hageja üüri, kõrvalteenuste ja tulekahju tagajärgede likvideerimise

kulude hüvitamist 2131,58 eurot, viivist 02.12.2024 seisuga 122,57 eurot, sissenõudmiskulu 880

eurot, kokku 3134,15 eurot, ning nn tulevikuviivist 0,05% päevas 2131,58 euro suuruselt

põhivõlalt alates 02.12.2024 kuni nõude rahuldamiseni.

3.7. Hagiavalduse esitamisele eelnenud maksukäsumenetluses ei õnnestunud kohtutäituril

dokumente kostjale kätte toimetada. Kohtutäitur määras hagejale edutu kättetoimetamiskatse eest

tasu 48,80 eurot (käibemaksuga) (dtl 108), mis kuulub menetluskulude hulka. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda ning välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

4. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.10.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 30 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest. Kostja kirjaliku vastust

hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

6. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

7. OÜ Elme Metall ja H-W Ti vahel on 01.03.2018 sõlmitud äriruumi üürileping nr. xxxx, millega

hageja andis kostja kasutusse garaažiboksi nr. xxxx linn (dtl 52 – 59). Lepingu punkti 2.1 kohaselt

maksab üürnik üüri 82 eurot kuus. Punkti 2.2. kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale

täiendavalt kõigi tootmispinnaga seotud kõrvalkulud, so. elekter, prügivedu, valveteenus ja

talvisel perioodil teehooldus, vastavalt kehtivatele tariifidele. Lepingu punkti 2.3. kohaselt

lisandub tasudele käibemaks. Alates 01.01.2024 suurendas üürileandja üüri 90 euroni kuus.

Hageja on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud alates 10.04.2024 (dtl 101). Kostja ei ole

ülesütlemist vaidlustanud.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Poolte vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 271 sätestatud üürilepingule.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud

kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude

eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse

kõrvaldamisega.

9. Seega kuulus lepingu kohaselt igakuiselt tasumisele üür ning kõrvalkulud. Lepingu punkti 2.6.

kohaselt väljastas üürileandja üürnikule arve järgmise kuu üüri kohta Kostja ei ole oma lepingulisi

kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Kostja on jätnud osaliselt tasumata alates 2023. aasta novembrist üüri ja kõrvalkulude eest

väljastatud arved, millele lisandub lepingujärgne viivis 0,05% päevas vastavalt lepingu punktile

4.1 (kohtu märkus: hagis ekslikult p 2.7) (vt. ka dtl 63):

Kuupäev

Arve number

Arve summa

Maksetähtaeg

08.11.2023

191840

276,88 eurot

15.11.2023

08.12.2023

193278

245,27 eurot

15.12.2023

09.01.2024

194249

109,80 eurot

16.01.2024

31.12.2023

194302

19,88 eurot

14.01.2024

08.02.2024

195676

128,34 eurot

15.02.2024

KOKKU

780,17 eurot

Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 01.12.2023 hooletusest tulekahju, millega tekitatud kahju

tuli lepingu 3.1.7 kohaselt kostjal hagejale hüvitada. Kahju hüvitamiseks esitati kostjale järgmised

arved, millele lisandub lepingujärgne viivis 0,05% päevas:

Kuupäev

Arve number

Arve summa

Maksetähtaeg

15.12.2023

193607

104 eurot

22.12.2023

31.12.2023

194314

661,20 eurot

14.01.2024

31.12.2023

194315

660 eurot

14.01.2024

31.05.2024

201407

158,60 eurot

07.06.2024

KOKKU

1583,80 eurot

11. Kokkuvõttes esitas hageja kostjale arveid summas 2363,97 eurot. Hagile lisatud konto

väljavõtte kohaselt (dtl 91) tasus kostja 07.02.2024 19,88 eurot ning 09.08.2024 lisaks 458,53

eurot (109,80 + 104 + 116,39 + 128,34). Hageja esitatud arvestuse kohaselt oli 07.02.2024 seisuga

tasumata viivised summas 38,64 eurot ning lugedes kostja 07.02.2024 makse VÕS § 88 lg 8 alusel

tasutuks viiviste katteks, jäi viiviste jäägiks 07.02.2024 seisuga 18,76 eurot. Nimetatud summale

lisanduvad perioodil 08.02.2024 (või alates arve maksetähtajale järgnevast päevast) arvestatud

viivised kuni 09.08.2024 summas 207,38 eurot. Seega saab 09.08.2024 maksest (458,53 eurost)

arvestada tasumata viiviste katteks 226,14 eurot (18,76 + 207,38) ning põhinõude katteks 232,39

eurot ehk 08.11.2023 arve nr. 191840 eest on tasutud 232,39 eurot ning arve tasumata jäägiks on

44,49 eurot (276,88 – 232,39).

12. Arvestades eeltoodut on kostja poolt tasumata põhivõlgnevus, mis koosneb tasumata üürist,

kõrvalkuludest ning tulekahjuga tekitatud kahjust, kokku 2131,58 eurot (2363,97 – 232,39), mis

on kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõlalt (2131,58 eurolt) arvestatud viivised

perioodil 10.08.2024 kuni hagi esitamiseni 02.12.2024 summas 122,57 eurot. Kohus on

kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma

rahalist kohustust rikkunud. Seega on kostjalt viivise väljanõudmine põhjendatud. Tulenevalt

TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise määraga 0,05%

päevas tasumata põhivõlalt 2131,58 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 03.12.2024 –

09.02.2026 (k.a) 434 päeva eest, mis on summas 462,55 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.02.2026

seisuga kokku summas 585,12 eurot (122,57 + 462,55).

14. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 10.02.2026 edasiulatuv viivis määraga 0,05% päevas

tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla 2131,58 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust

ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1546,46 eurot (2131,58 – 585,12).

15. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 880 eurot, arvestades igale iseseisvale

nõudele sissenõudmiskulu 40 eurot (22 x 40 eurot) VÕS § 1131 lg 1 alusel ning põhjendades seda

lepingus kokku lepitud äärmiselt madala viivise määraga.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude

nõue ei kuulu rahuldamisele.

VÕS § 1131 lg 1 kohaldatakse üksnes juhul kui lepingu mõlemad pooled on majandus- või

kutsetegevuses tegutsevad isikud ehk sätet kohaldatakse üksnes ettevõtjatevahelisele võlasuhtele.

Käesoleval juhul on hagi esitatud füüsilise isiku vastu, samuti on lepingu üürnikuna allkirjastanud

kostja füüsilise isikuna. Ka lepingu alusel tehtud maksed on tasutud kostja isiklikult

arveldusarvelt.

Tegemist võib olla küll äriruumi üürimisega (garaaži ei saa ka kuidagi eluruumiks pidada), kuid

see ei tee automaatselt võlgnikku ettevõtjaks. Ka eraisikud üürivad mitteeluruumiks olevaid

garaaže. Lepingu lisaks olevas aktis nimetatud töökorras olevaid seadmeid (elektriarvesti,

liikumisandur, võti, tulekustuti, elektrikilp, valgustid ja metalltala) ei saa seostada just

autoteenindusettevõtte toimimiseks vajalike seadmetena. Lepingu sõlmimise ajal ei omanud kostja

ka ühtegi äriühingut, mistõttu ei saanud hageja ka eeldada, et kostja sõlmib lepingu ettevõtjana.

Üürilepingust ei nähtu ka tingimust, et garaaž on kostjale üüritud justnimelt

autoteenindusettevõtte pidamiseks, nagu hageja väidab. Kahtluse korral tuleb eeldada, et füüsiline

isik sõlmib lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust.

Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui oleksid täidetud VÕS § 1131 lg 1

kohaldamise eeldused, ei oleks põhjendatud arvestada iga arvel oleva toimingu (rea) eest eraldi

sissenõudmiskulusid. Iga üüriarve ehk rahalise kohustuse tasumise tähtaeg oli lepinguga kindlaks

määratud (vt. lepingu p. 2.6). Sissenõudmiskulude hüvitist ei saa nõuda mitte iga sissenõudmiseks

tehtava toimingu eest, vaid kõigi konkreetsete kohustuste sissenõudmiseks tehtud toimingute eest

kokku (VÕS kommenteeritud väljaanne, lk 576-577, punkt 6 a)).

Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja seisukohta, et sissenõudmiskulud on põhjendatud seetõttu, et

lepingujärgne viivis määraga 0,05% päevas on äärmiselt madal ning keskmine viivise määr on

0,2% – 0,5% päevas. Viimatinimetatud määras viivis oleks aastamääraga 73% - 182,5% aastas,

mida ei saa ühelgi juhul mõistlikuks pidada.

Kokkuvõtteks ei saa hageja poolt esile toodud asjaolude ning tõendite pinnalt teha järeldust, et

kostja sõlmis üürilepingu ettevõtjana. Seega jääb hageja nõue sissenõudmiskulude

väljanõudmiseks täielikult rahuldamata. Kohus ei pea käesoleval juhul asjakohaseks hageja viiteid

Saksa BGB rakenduspraktikale ja ei arvesta nendega.

16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

18. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 3134,15

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 880 eurot ehk ~28% ulatuses.

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

19. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 455 eurot,

õigusabikulud 2779 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ning viivise menetluskuludelt. Summad ei

sisalda käibemaksu.

20. Hageja on esitanud hagi hinnaga 3523,16 eurot eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv

summas 455 eurot. Hageja tasus riigilõivu 533,70 eurot ehk 78,70 eurot rohkem. Kohus on

seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele summas

327,60 eurot (72% 455 eurost).

Enamtasutud riigilõivu (78,70 euro) tagastamiseks tuleb hagejal esitada vastav nõuetekohane

taotlus (TsMS § 150 lg 4). Kohus on eelmärgitut selgitanud hagejale ka 10.03.2025

kohtumääruses. Riigilõiv tagastatakse vastava taotluse esitamisel käesoleva lahendi jõustumisel

nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohus leiab, et kohtutäituri

tasu on TsMS § 144 lg 5¹ alusel põhjendatud kulu ning kuulub samuti kostja poolt hüvitamisele

vastavalt menetluskulude jaotisele summas 28,80 eurot (72% 40 eurost).

22. Hageja 06.11.2025 esitatud kulude nimekirja (dtl 190-191) kohaselt on hageja õigusabikulud

esindusele 2779,83 eurot, ajaliselt 21,4 tundi, tunnitasu määraga 130 eurot tund (käibemaksuta).

23. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

24. Kohus osundab, et lepingulise esindaja tunnitasu - 130 eurot (käibemaksuta) - on kooskõlas

väljakujunenud kohtupraktikaga.

25. Kohus leiab, et ajakulu hageja esinduseks on hagi asjaolusid ja koostatud dokumente

arvestades ülemäärane.

Käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt

eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole

pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei

ole põhjendatud. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele

parandada/täiendada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega esindaja suutma lihtsa nõudega

hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Kohus möönab, et käesolevas asjas on

kohus teinud mitmeid määruseid, kuid suuresti on need tingitud hageja enda tegevusest erinevate

taotluste, järelepärimiste ja vastuväidete esitamisel kohtu tegevusele. Sealhulgas ei saa pidada

ülemäärasteks määruseid, millega kohus hagi esitamist nõudis, hagi alluvusel õigele kohtule

edastas, hagi menetlusse võttis või kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte toimetas.

26. Ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik vähendada 10 tunnini. Menetlustoimingud on

nimekirjas detailselt välja toodud. Kohus ei pea otstarbekas neid kulusid iga rea kaupa analüüsida.

Hageja positsiooni primaarses menetlusdokumendis – hagiavalduses – on sisulist osa üksnes kaks

lehekülge ning lisade komplekteerimine ei saa ka võtta aega nimekirjas märgitud 10 tundi, sh

võlgnevuse arvestuse koostamine. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 lk sisulise

menetlusdokumendi koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal, mida hageja

esindaja kindlasti ka on, kulub aega ca 40-45 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt

dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni

kujundamisele. Seega peab kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi.

13.01.2025 -24.01.2025 toimingud seoses riigilõivu võlaga (kokku 65 min) võivad olla küll

hageja jaoks vajalikud, kuid seda kulu ei pea vastaspool hüvitama.

Hageja esitatud 07.04.2025 vastuväide jäid rahuldamata, seega nimetatud toimingu kulu

väljamõistmine teiselt poolelt ei ole samuti põhjendatud.

Hagiavalduse puuduste kõrvaldamisel (s.h. määruste analüüsimisel) peab kohus esinduse

professionaalsust silmas pidades põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Ülemäärane on olnud hagi

versiooni võrdluse koostamine.

Kõigi ülejäänud tegevuste, s.h. erinevate arvukate kliendiga nõupidamiste, kliendile selgitamiste,

kirjavahetuste, aruannete esitamise, kohtuga suhtlemise ajakulusid tuleb koondada. Tegemist on

administratiivse sisuga toimingutega, mis peaksid olema hõlmatud ja leiavad väljundi esindaja

poolt nõudpidamistele, selgitustele, päringutele jne ajateljel järgnevalt mõne koostatud

menetlusdokumendi ajakulus. Eelnimetatud toimingute järgselt on hageja kohtule esitanud üknes

mõnerealisi taotlusi. Eeltoodust tulenevalt markeerib kohus kõigi ülejäänud toimingute koond

ajakuluna kokku 3 tundi.

Seega kogu õigusabikulude põhjendatud ajakulu on 10 tundi ja kuulub menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamisena kostja poolt hüvitamisele summas 936 eurot

(72% x 10 h x 130 eurot).

27. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 1292,40 eurot (327,60 eurot +

28,80 eurot + 936 eurot ).

28. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Vastuväite lahendamine

31. Hageja on esitanud 12.11.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Menetlusökonoomiselt kohus

leiab, et vastuväite lahendamine on võimalik lahendada ka lõpplahendis.

Kohus leiab, et vastuväited ei kuulu rahuldamisele. Vastuväites ei ole TsMS § 333 lg 1 tähenduses

märgitud, millist konkreetset menetlussätet on kohus rikkunud või milles seisneb viga menetluse

juhtimisel.

Hageja peamine vastuväide kohtule on selles, et kohus otsustas lahendada asja sisuliselt kirjalikus

menetluses.

Nagu ka hageja ise õigesti märgib on tagaseljaotsuse tegemine kohtu diskretsioon. Tegemist ei ole

hageja ebavõrdse kohtlemisega. Puudused hagis, millele kohus juhtis hageja tähelepanu korduvalt,

ei olnud küll sellisteks puudusteks, mis annaks aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda ehk

nagu hageja ütles „hagi tagastada“, kuid olid olulised hageja nõuete lahendamise seisukohalt.

Nõude ebaselgus raskendab menetluse ökonoomset pidamist, aga ei ole aluseks hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks. Asja sisuline lahendamine võimaldab kohtul hinnata ka hagile lisatud

tõendeid, millele hageja järjepidevalt oma nõude põhjendamisel viitab, s.h. hageja esitatud

viivisearvestust, mis esitati üknes hagi lisana.

Ebaõige on ka hageja seisukoht, et kohtul puudub alus nõude kalkulatsiooni kontrollida. Kohtul

puudub küll alus viivise määra ilma vastava taotluseta vähendada, kuid kohtul tuleb omal

algatusel kontrollida hageja nõude õiguslikku põhjendatust hageja iga nõude arvestuse osas ja

sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule (vt. Riigikohtu 15.01.2014 lahend nr 3-2-1-

170-13, p. 16).

Õigeksvõttu TsMS § 440 tähenduses ei ole kostja menetluses esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik