Legislator Case Law & Legislation
2-24-12181/24 AI generated

2-24-12181/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-12181/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-12181/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2026.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12181

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

A nõude osas 2 589,48 eurot

B nõude osas 2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X

Hagejate lepinguline esindaja: Katrin Kiisk (e-post

xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX, e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.01.2026

Resolutsioon

1. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles kumbki hageja on taotlenud elatise väljamõistmist

enamas ulatuses kui PKS § 101-järgses muutuvas summas.

2. Mitte võtta kostja 02.02.2026 esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuivõrd need on

esitatud hilinenult, ning lugeda need tagastatuks. Jätta tähelepanuta samas esitatud uued

väited.

3. Rahuldada hagi osaliselt.

4. Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest 207,27 eurot A kasuks.

5. Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest 356,72 eurot B kasuks.

6. Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse A kasuks alates 01.03.2026 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 261,69 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot) - 40,05 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

7. Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse B kasuks alates 01.03.2026 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 264,88 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot) - 36,86 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

8. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 6 ja 7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks X kontole nr XXXXXXXX

selgitusega „elatis“.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõuded

1. Kostja on hagejate isa, lapsed elavad emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ja stabiilselt

ülalpidamist. Hageja I igakuised vajadused on 753,42 eurot kuus (sh eluase 282,18 eurot, toit

150,34 eurot, transport 15 eurot, sidekulud 42,15 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 15

eurot, kool 24,67 eurot, huviringid 45 eurot, riided-jalanõud 88,52 eurot, elektroonika 22,95 eurot,

meelelahutus ja taskuraha 40,75 eurot, majapidamisvahendid 16,86 eurot) ning hageja II vajadused

766,64 eurot kuus (sh eluase 282,18 eurot, toit 126,45 eurot, transport 15 eurot, sidekulud 18,96

eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, lasteaed ja eelkool 143,87 eurot, riided-

jalanõud 95,54 eurot, elektroonika 6,25 eurot, meelelahutus ja taskuraha 39,34 eurot,

majapidamisvahendid 14,05 eurot).

Hagejad taotlesid:

-

välja mõista kostjalt igakuine elatis hageja I kasuks alates 13.08.2024 kuni lapse täisealiseks

saamiseni 336,71 eurot kuus (376,71 eurot (lapse vajaduspõhine elatis) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

tarbijahinnaindeksi ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

-

välja mõista kostjalt igakuine elatis hageja II kasuks alates 13.08.2024 kuni lapse täisealiseks

saamiseni 343,32 eurot kuus (383,32 eurot (lapse vajaduspõhine elatis) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

tarbijahinnaindeksi ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

2

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud ülalpidamist elatise tasumisega ja vahetult. Kostjal

ei ole majanduslikult võimalik enamas ulatuses elatist tasuda. Kostja netosissetulek on ca 1 100

eurot kuus, suuremat palka ei ole võimeline teenima. Kostjal on põhiharidus, varasemalt töötas ta

ehitajana, käesoleval ajal tehasetöölisena, omandanud on keevitaja eriala. Hagejate väidetud

vajadused on üle paisutatud. Lisaks makstavale elatisrahale kulub raha ka siis, kui lapsed viibivad

kostja juures – enamasti kahel nädalavahetusel kuus. Kostja püüab külastuste ajal teha lastega

sisukaid tegevusi ja käia nendega ka väljas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Nõuete vähendamine

3. Hagejad avaldasid 02.12.2025, et vähendavad oma nõudeid alates hagi esitamisest PKS § 101-

järgse muutuva summani. Hagejad täpsustasid 30.01.2026 kohtuistungil, et on soovinud võtta oma

nõuded osaliselt tagasi, osas, milles need olid suuremad kui PKS § 101 järgi arvestatud summa.

Kostja hagi osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus jätab TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata hagejate

nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks osas, milles hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist

enamas ulatuses kui PKS § 101 järgses muutuvas määras. Kohus menetleb nõudeid:

-

välja mõista kostjalt hageja I kasuks igakuine elatis alates 13.08.2024 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot

kuus;

-

välja mõista kostjalt hageja II kasuks igakuine elatis alates 13.08.2024 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot

kuus.

Kostja 02.02.2026 menetlusdokument

4. Kostja esitas 02.02.2026 menetlusdokumendi kolme lisaga, milles märkis, et soovib esitada

täiendavad seisukohad ja tõendid enne kohtulahendi tegemist. Selgitust, miks asjaolud ja tõendid

on esitatud pärast sisulise arutamise lõpetamist, dokumendis märgitud ei ole.

TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda

enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või

vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas

menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse

lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi

asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s

331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 401 lg 2 järgi pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist

küsib kohus menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. TsMS § 401 lg 4 järgi

kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab

taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329

või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist

või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus määras 11.11.2025 määrusega, et eelmenetlus asjas lõpeb 02.12.2025 ning hilisemalt uusi

asjaolusid ega tõendeid menetluses esitada ei saa. Kohus lõpetas 30.01.2026 kohtuistungil asja

sisulise arutamise. Pooltel taotluseid sisulise arutamise täiendamiseks ei olnud.

Kohus leiab, et hilinemisega esitatu menetlemine ei võimaldaks kohtuotsust teha selleks määratud

ajal, so põhjustaks asja lahendamise viibimise. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kui kohus lahendab asja

kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hilinemisega

3

esitatu menetlemiseks tuleks asja arutamine uuendada. Hilinemist põhjendatud ei ole. Seetõttu

kohus ei menetle kostja 02.02.2026 menetlusdokumendis esitatud uusi väiteid ega tõendeid. Kohus

jätab uued väited tähelepanuta ning keeldub uute tõendite asja juurde võtmisest ning tagastab need

kostjale.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

5. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja

on hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

6. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma ema juures.

7. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

8. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

9. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest

100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

10. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Lapsevanemad selgitasid kohtuistungil, et harilikult viibivad lapsed isa

juures kahel nädalavahetusel kuus üle nädala selliselt, et lähevad isa juurde reede õhtul ja tulevad

tagasi pühapäeva õhtul. Selline korraldus on toimunud kogu perioodi vältel alates hagi esitamisest.

Jõulud ja aastavahetus on vanemate vahel ära jagatud üle aasta. 2025.a. juunis ja augustis toimus

suhtlemine vastavalt tavapärasele korraldusele, juulis jäi hagejal I nädalavahetus isaga ära, sest ta

oli laagris, hageja II oli isa juures ühe korra juba alates neljapäevast, so 1 päeva tavalisest rohkem.

2025.a. oktoobris olid lapsed isa juures 2 päeva tavalisest rohkem, so läksid isa juurde ühel nädalal

juba kolmapäevast. Lähtudes nimetatud selgitustest ei viibi hagejad kostja juures aasta keskmisena

vähemalt seitse ööpäeva kuus.

11. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

12. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema hageja puhul:

4

-

alates 13.08.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

13. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

14. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Kohus leiab, et selliseks asjaoluks ei saa olla

ainuüksi kostja väidetavalt ebapiisav sissetulek.

15. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse

täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit

jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja

toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku

teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Kostja on

tööealine täieliku töövõimega isik. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb vajadusel otsida lisatöö.

Asjassepuutuvad ei ole vastuväited seoses hagejate vajaduste väidetud ulatusega, sest nõuded on

esitatud üksnes PKS § 101-järgses määras, so seadusest tulenevas minimaalses määras.

16. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 13.08.2024-

28.02.2026 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 5 509,52 eurot

((287,72:31x19p) + (287,72x7k) + (301,74x11k)).

17. Kohtule on esitatud andmed elatisemaksete kohta kuni 30.01.2026. Nähtuvalt konto väljavõttest

(dtl 167) tasus kostja 02.09.2024-06.11.2025 viitega mõlemale hagejale makseid kogusummas 7

536,95 eurot. Kohtuistungil kinnitasid hagejad, et kostja on tasunud täiendavalt 07.12.2025.a. 550

eurot ja 08.01.2026.a. samuti 550 eurot. Kokku tasus kostja seega 8 636,95 eurot, so võrdsel

jagamisel kummalegi hagejale 4 318,48 eurot.

18. Nähtuvalt konto väljavõttest tasus kostja täiendavalt viitega hagejale I 190 eurot (02.09.2024) ja

viitega hagejale II 100 eurot (03.04.2025, 04.05.2025).

19. Täiendavalt kajastub konto väljavõttel 02.08.2024 makse 57,54 eurot selgitusega „A ja B elatisraha

juuli kuu eest 2024“. Kohus nõustub hagejatega, et nähtuvalt konto väljavõttelt tasub kostja elatist

igakuiselt eelmise kuu eest, mitte kalendrikuu eest ette. Vastavalt on kostja makseselgitustes ise

märkinud. 02.08.2024 on kostja tasunud veel viitega mõlemale hagejale 150 eurot, so 75 eurot

hageja kohta, millest asjassepuutuva perioodi katteks saab lugeda 47,50 eurot kummalegi

(75:30x19p).

20. Kostja on välja toonud, et ta on andnud hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kohus selgitas

11.11.2025 kohtumääruses, et kostjal tuleb välja tuua konkreetselt, mis kulutusi on ta seoses

kummagi hagejaga kandnud alates 13.08.2024. Kostja oma väiteid vastavas osas ei

konkretiseerinud.

21. Kohtuistungil selgitatu kohaselt on pooltel välja kujunenud püsiv regulaarne korraldus, mille

kohaselt viibivad lapsed kostjaga üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni, so 4 ööpäeva kuus.

Kohus leiab, et sellel ajal annab kostja ülalpidamist vahetult seoses kulutustega toidule. Hagejad

märkisid, et nende hinnanguline vajadus seoses toiduga on 150,34 eurot kuus (hageja I) ja 126,45

eurot kuus (hageja II) tuginedes RAKE uuringus toodud kummagi hageja vanusegrupi laste

keskmisele toidukulule, arvestades tarbijahinnaindeksi tõusu võrreldes uuringu valmimise ajaga

5

2020. aastal. Kohus nõustub hagejate käsitlusega nende vajaduse ulatuse osas. Kostja poolt

vahetult saadava ülalpidamise väärtus seoses toidukuluga on seega 20,05 eurot kuus hagejale I

(150,34:30x4) ning 16,86 eurot kuus hagejale II (126,45:30x4). Olukorras, kus kostja kohtub

lastega kahel nädalavahetusel kuus, leiab kohus, et kostja täidab endale langevat osa laste vaba aja

sisustamisel täies ulatuses vahetult. Kohus nõustub hagejatega, et mõistlik ja tavapärane vajadus

seoses meelelahutusega on hinnanguliselt 10 eurot lapse kohta ühel nädalavahetusel. Vastavalt

antava vahetu ülalpidamise väärtus kummalegi hagejale on 20 eurot kuus. Kohus asub seisukohale,

et hageja I saab kostjalt ülalpidamist vahetult 40,05 euro (20,05+20) väärtuses ning hageja II 36,86

euro (16,86+20) väärtuses kuus. Ulatuses, milles ülalpidamist on antud vahetult, ei pea kostja

andma täiendavalt ülalpidamist rahas.

22. Perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest saadud vahetu ülalpidamise väärtus kokku on 746,27 eurot

hagejale I ((40,05:31x19p) + (40,05x18k)) ja 686,82 eurot hagejale II ((36,86:31x19p) +

(36,86x18k)).

23. Perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest on hageja I saanud kostjalt kokku ülalpidamist 5 302,25 eurot

(4318,48 + 190 + 47,5 + 746,27) ning hageja II 5 152,80 eurot (4318,48 + 100 + 47,5 + 686,82).

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest

hageja I kasuks 207,27 eurot (5 509,52 - 5 302,25) ja hageja II kasuks 356,72 eurot (5 509,52 - 5

152,8).

25. Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

26. Alates 01.03.2026 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise PKS § 101-järgses

muutuvas määras, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus 40,05 eurot

kuus hageja I ja 36,86 eurot hageja II, so kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 261,69 eurot

(301,74 - 40,05) ja 264,88 eurot (301,74 - 36,86) kuus.

27. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

28. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

6