3-26-355/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-355

Määruse kuupäev

9. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

jälitustegevusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 8. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses jälitustegevusega. Kaebuse kohaselt tema süüditunnistamiseks asitõendeid kas pole,

neid on varjatud või tõde moonutatud ja tõendeid fabritseeritud. Kaebajal ei võimaldatud

kriminaalasja nr 1-24-1715 raames jälitustoimingutega tutvuda. Seeläbi on kaebaja inimõigusi

rikutud ja põhjustatud kahju 88 000 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist ja riigi õigusabi.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda

3. Kaebajal on etteheited kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlusele, muu hulgas selle

materjaliks väidetavalt oleva jälitusteabega tutvumise mittevõimaldamisele.

Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju

3-26-355

hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Esitatud

kaebuse pinnalt on raske mõista, kelle vastu soovib kaebaja kahjunõuet esitada ning kelle

toiminguid ta peab kahju tekitavaks ehk kas prokuratuuri või kohtu või mõlema. Asja

lahendamiseks pädeva kohtu hindamisel ei ole see aga oluline, sest süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud menetluskorrast tuleb lähtuda nii juhul, kui

kahju võimalikuks tekitajaks oli prokuratuur, kui ka siis, kui selleks olid kohtud (vt Riigikohtu

erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). Kriminaalasja nr 1-24-1715

menetlus on praeguseks lõppenud ning 2. jaanuaril 2026 jõustus kaebajat süüdimõistev

kohtuotsus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud

kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st

1 ja 3, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st 4.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

6. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena

või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja

sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse

osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse

lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X-i taotluse riigi

õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub

halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise,

sh prokuratuurile kahjunõude esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, siis ei edasta

halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel

vastavalt kuuluvusele.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider