2-25-19879/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-25-19879

Tsiviilasi

Mariland Kaubanduse OÜ avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik):

Mariland Kaubanduse OÜ

(registrikood 14008424; asukoht XXX-i; e-post telefon:

51 83 041), seaduslik esindaja H.X

Ajutine haldur: Ly C.K (Osaühing Sentire MK, Väike-

Ameerika 8–203, Tallinn; e-post, telefon 6 481 156; 50

97 383)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Mariland Kaubanduse OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida ja kustutada Mariland Kaubanduse OÜ äriregistrist. Kohustada

ajutist haldurit likvideerima Mariland Kaubanduse OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast Mariland Kaubanduse OÜ

registrist kustutamist.

4. Määrata Mariland Kaubanduse OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige H.X

(isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX-i ; e-post xx;).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise halduri Ly C.K tasuks 2337 eurot 40 senti (sh käibemaks 452

eurot 40 senti).

7. Mõista ajutise halduri tasu 2337 eurot 40 senti (sh käibemaks) Mariland

Kaubanduse OÜ osanikult H.X-ilt . Tasu kanda Osaühingule Sentire MK (registrikood

10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile ja pärast jõustumist Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse

võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg

kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates

(PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mariland Kaubanduse OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 20. novembril 2025 avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõutu ning ei suuda

rahuldada äriühingu nõudeid. Võlgnikul on kohustusi kokku 62 197 eurot 84 senti. Võlgnikul

vara puudub.

Kohus nimetas 24. novembri 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Ly C.K (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

2. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu.

Aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 70 114 eurot 83 senti,

samas, kui vara vaid 3 eurot 58 senti. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile

teadaolevalt puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on esialgsetel andmetel muu asjaolu

pankrotiseaduse mõttes, s.o äriühingu asutamine osakapitali sissemakset tegemata, millega on

raske majandustegevust alustada ning valesti deklareeritud käibed ja tuludeklaratsioonid,

mille tulemusena määras Maksu- ja Tolliamet võlgnikule suures summas täiendavaid makse,

mille koheseks tasumiseks puuduvad võlgnikul vabad vahendid. Andmeid vara tagasivõitmise

ja tagasinõudmise kohta ajutine pankrotihaldur esialgsetel andmetel ei ole tuvastanud.

H.X kui võlgniku seaduslik esindaja võttis koos elukaaslasega, kes on samuti võlgnikuga

seotud isik, lepinguga vabatahtliku vastutuse maksuvõla tasumise kohustuse täitmise eest

Maksu- ja Tolliameti ees. Maksu- ja Tolliamti kasuks on seatud hüpoteek H.X-ile kuuluvale

kinnistule.

Nähtuvalt võlgniku arvelduskonto väljavõtetest on võlgniku kontolt tehtud H.X-ile hulgaliselt

ülekandeid. H.X kui juhatuse liige on võlgniku lähikondne. Kui kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti, siis vajab täpsemat kontrollimist ülekannete alusdokumendid.

3. Maakohus määras 2. jaanuari 2026. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

4. Kohus tegi 26. jaanuaril 2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus

teatas 6. veebruaril 2026, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Käesolevalt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille

arvelt kohustusi täita. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 70 114 eurot 83 senti. Võlgniku

majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks.

Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik

on püsivalt maksejõuetu.

7. Ajutine haldur on aruandes analüüsinud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid,

leides, et maksejõuetuse põhjuseks on äriühingu asutamine osakapitali sissemaksete tegemata,

millega on raske majandustegevust alustada ning valesti deklareeritud käibed ja

tuludeklaratsioonid, mille tulemusena määras Maksu- ja Tolliamet võlgnikule juurde suure

summa täiendavaid makse, mille koheseks tasumiseks puuduvad võlgnikul vabad finantsid.

Seega on maksejõuetuse põhjuseks esialgsetel andmetel muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

Maksejõuetusteenistus oma 6. veebruari 2026 vastuses leidis, et võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks ei olnud muu asjaolu, vaid juhatuse liikme raske juhtimisviga maksude

deklareerimata ja tasumata jätmisel, lootes sellisest saavutada turul eelis rikkudes ausa

konkurentsi tingimusi.

Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme rasket juhtimisviga olemasolevate andmete põhjal ei

ole võimalik kindlaks tuvastada. Oletuslik on Maksejõuetusteenistuse seisukoht, et võlgniku

juhatuse liige lootis maksude deklareerimata jätmisel saavutada turul eelis rikkudes ausa

konkurentsi tingimusi. Kohtu hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuid

välistada ei saa ka juhatuse liikme juhtimisviga.

8. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi.

Kohus lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt

maksnud.

Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku

pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

9. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja.

Kohus tegi 26. jaanuaril 2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 6.

veebruari 2026. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

10. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).

11. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta

registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide

hoidja andmed.

Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi,

elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel,

kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel.

ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige.

ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende

õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud

huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda,

võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala

jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule

avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.

Menetluskulude jaotus

12. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).

13. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1885 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga 145

eurot. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud

ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 13 tundi on

vajalik ja põhjendatud.

14. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177 eurot 20

senti (PankrS § 23 lg 3).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

Osaühingule Sentire MK, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Osaühing Sentire

MK käibemaksukohustuslane (nr EE101022741). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). Alates 1. juulist 2025 on

käibemaksumäär 24%.

15. PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata,

lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on

ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise

kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei

õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

Kuivõrd ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat

tasutud, on põhjendatud ajutise halduri tasu 2337 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) välja

mõista võlgniku osanikult H.X-ilt, kes ei täitnud sissemakse tegemise kohustust.

16. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik