4-25-2465/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi 4-25-2465

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.detsembril 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Cristhine Kõrge

Tõlk

Irina Demjanovskaja

Kaebuse esitanud isik

Valeri Postõka, isikukood, 37008140265, elukoht: xxx.

Vaidlustatud lahend

Viimsi Vallavalitsuse järelevalveosakonna 16.06.2025 otsus

väärteoasjas nr. 389025000010 Valeri Postõka karistamises

KOKS § 663 järgi.

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Valeri Postõka ja tema esindaja A. Š..

Kohtuväline

menetleja-

Viimsi

Vallavalitsuse

järelevalveosakonna esindaja A. S. .

LÕPPOSA

1. Jätta Valeri Postõka kaebus Viimsi Vallavalitsuse järelevalveosakonna 16.06.2025 otsusele

väärteoasjas nr: 389025000010 tema karistamises KOKS § 663 alusel rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Viimsi Vallavalitsuse

arvelduskontole nr EExxx Swedbank.

3. Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse isiku nimi/nimetus ja väärteoasja

number

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme

päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi

vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul

arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav

09.02.2026.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-135.

Asjaolud

1. Viimsi Vallavalitsuse 16.06.2025 otsusega väärteoasjas 389025000010 karistati V.

Postõkat KOKS § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

trahviühikut s.o 800 eurot. V. Postõkale heidetakse ette, et tema isikuna, kes on

lemmikloomapidaja ning peab oma elukohas aadressil xxx vald suurt saksa lambakoera

nimega S, rikkus Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirja nõudeid, kuna ei taganud

koera ohutut pidamist avalikus kohas ega viinud koera avalikku ruumi jalutusrihmaga. Koer

liikus 01.05.2025 vabalt ja jalutusrihmata Viimsi Metskond 83 ja Schüdlöffeli tee piirkonnas

ning ründas seal jalutanud isikut L. V. ja tema kahte puudlit, kes olid jalutusrihmaga kinni.

Juhtumit nägi pealt A. M., kes jalutas oma kolme koeraga L. koos. Juhtunu käigus sattusid

kõik viis jalutamas olnud koera paanikasse ning saksa lambakoer S jooksis täie hooga

rihmastatud koerte sekka. Rünnaku ajal proovis A. M. ründavat koera kaelarihmast haarata,

ent koer oli raske ja tugeva kehaehitusega ning teda ei õnnestunud peatada. L. V. võttis oma

punase puudli sülle ning üritas ründavat koera eemale tõrjuda. Tema beež puudel pääses

hirmu ja valu tõttu rihmast lahti ja põgenes metsa, kust leiti hiljem üles.

2. Punasele puudlile tekitatud vigastused: kaelal ja laudjal olid sügavad

hammustushaavad. Loom viidi veterinaarkliinikusse, kus talle tehti operatsioon. Ravi

kogukulu oli 373.20 eurot (arve alusel tõendatud).

3. Väärtegu on toime pandud hooletusest, kuna lemmikloomapidaja ei taganud, et suur ja

potentsiaalselt ohtlik koer oleks jalutamisel rihmastatud ega pääseks iseseisvalt avalikku

ruumi.

4. Vastavalt Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 4 lg 1 kohaselt tohib

lemmiklooma viia avalikku kohta jalutusrihmaga või kandmisvahendis, tagades kaaskodanike

ja loomade ohutuse, vajadusel tuleb rakendada lisameetmeid (nt suukorv, koonurihm). V.

Postõka ei ole neid nõudeid täitnud ega võtnud tarvitusele meetmeid rünnakute vältimiseks.

5. V. Postõka on toime pannud väärteo Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirja §

4 lg 1 rikkumise, kuna ta ei taganud avalikus kohas oma lemmiklooma ohutut pidamist ning ei

rakendanud piisavaid meetmeid (jalutusrihm ja vajadusel suukorv), et vältida rünnakut ja

sellega kaasnevaid vigastusi. Pani seega toime Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §

663 järgi sätestatud väärteo.

6.

28.06.2025 esitas V. Postõka ja tema esindaja A. Š. Harju Maakohtule kaebuse leides,

et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada koosseisu puudumise tõttu. Oma kaebuses

kaebaja selgitab, et V. Postõkale heidetakse ette tagajärjedelikti ehk etteheidetava väärteo

kirjelduses sisalduv tegevusetus eeldab tagajärje saabumist, s.o. varalise kahju tekkimist.

Antud asjas heidetakse ette, et varalise kahju tekitas V. Postõka hundikoer põhjustades L. V.

puudli vigastuste ravikulud summas 398 eurot.

7. Eluliselt on usutav, et viie väikse koera seast reageeris hundikoer just sellele koerale,

kes eraldus grupist, sest ei olnud rihma otsas. Loomale iseloomulikuks võib pidada asjaolu, et

teatud tingimustel võib loom, olgu suur või väike, käituda ettearvamatult. Seega, kui L. V.

soovis vältida mõlema oma puudli juhuslike kontakte teiste koertega, pidanuks mõlemad L.

V. puudlid olema jalutusrihma otsas.

8. Loomapidaja vastutab oma looma poolt tekitatud kahju eest, kuid loomapidaja

vastutuse võib välistada teise loomapidaja õigusvastane tegevus. Seega on ebaõige

väärteootsuse järeldus, et V. Postõka käitumise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kui delikt eeldab tagajärge aga tagajärje saabumine on kutsutud esile kannatanu enda

õigusvastase tegevusega, on menetlusaluse isiku tegevuse õigusvastasus välistatud.

9. Antud juhul seisneb kannatanu õigusvastane tegevus selles, et vähemalt üks tema

puudlitest ei olnud jalutusrihma otsas. Kui L. V. puudlid oleks olnud jalutusrihma otsas, oleks

tagajärg olnud välditav. Esiteks reageeris V. Postõka hundikoer väikeste koerte grupist

eraldunud puudlile sellega, et tõmbas ennast jalutusrihmast lahti. Teiseks oleks kaelarihm

võimaldanud L. V.l tõmmata puudlid enda varju.

10. Ükski asjaosaline ei kinnita, et hundikoer oleks üldse kedagi hammustanud. Samahästi

võisid need vigastused puudlil tekkida puud ja põõsaste okstest siis, kui puudel põgenes

hundikoera eest metsa. Lisatud fotod haavaõmblustest ei kinnita, et tegemist on koera

hammustusest tekkinud haavaga. Fotol olevate haavaõmbluste pinnalt järelduste tegemine

eeldab meditsiiniliste eriteadmiste olemasolu.

11. Väärteoprotokollis ei ole kajastatud oluline koosseisuline asjaolu - L. V. beeži puudli

vigastuste tekkemehhanism. Väärteoprotokollis märgitakse, et V. Postõka hundikoer ründas

L. V.t ja tema kahte puudlit, mille tagajärjel tekkisid punasel puudlil vigastused, kuid

vigastuste tekitamine ründega punasele puudlile on jäänud sisustamata. Samuti on jäänud

sisustamata hundikoera rünne L. V. suhtes ja selle puudli suhtes, kelle L. V. võttis sülle.

12. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune

isik on pannud toime väärteokoosseisule vastavas teo, tuleb väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1

p 1 alusel lõpetada.

13. V. Postõkale on määratud karistuseks rahatrahviks sanktsiooni keskosa määr ehk 100

trahviühikut s.o 800 eurot. Isegi kui lugeda, et etteheidetav väärtegu on täies mahus

tõendatud, millega V. Postõka ei nõustu, on karistus ikkagi ülemäära raske. Sanktsioon näeb

ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut varalise kahju põhjustamise või inimesele

tervisekahjustuse põhjustamise eest. Antud juhul pole ühelegi inimesele tervisekahjustust

tekkinud. Arvestades, kui rasked tervisekahjustused on võimalikud, kui koer hammustab

inimest, on varalise kahju 398 eurot tekitamine suhteliselt kerge tagajärg ja karistus peaks

jääma sanktsiooni alammäära ja keskosa vahele.

Menetlus kohtus

14. Kohtus jäi kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde. Kohtulikes vaidlustes

kaebaja esindaja selgitas, et V. Postõkat on karistatud alusetult selle eest, et ta koer ründas

L.V. koera. Tegelikult ka L. V. oma esialgses väärteo teates, et hundikoer ründas ühte tema

puudlitest, mille tagajärjel sai puudel kaks hammustuse haava ning vajas haavade õmblemist

narkoosi all. Ega kohtuistungil midagi enamat ilmsiks ei tulnud kui, et hundikoer ründas ühte

puudlit ja hammustas teda. Seda tuleb siiski paraku tunnistada. Tõenäoliselt oli 2 hammustust,

aga miks kaebaja üldse kohtusse pöördus, on asjaolu, et see puudel, kes eelduslikult sai

hundikoeralt hammustada, oli tegelikult rihmastamata. Ehk siis L. V. ise ei võtnud tarvitusele

abinõud võimaliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, aga kahju tekitamine on antud juhul

kohustuslik süüteokoosseisu asjaolu. L. V. ise oli hooletu, jättis tegemata toimingu, mida

nõuab loomapidamise eeskiri ja mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Š. P. ütluste kohaselt

reageeris hundikoer rihmastamata puudlile, eelduslikult beežile, kes eraldus koertest ja jooksis

alguses hundikoera suunas. Hundikoer reageeris sedasi, et hakkas puudlit taga ajama. Kaebaja

tugineb KrMS § 7 lg-le 3, mille kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata

kahtlus süüdistatava süüdiolekus süüdistatava kasuks. Kaebaja arvates on vähemalt tegemist

kõrvaldamata kahtlusega, et L. V. puudel oli rihmastatud. Selleks, et teha mingeid lõplikke

järeldusi tuleks prognoosida lahtise hundikoera võimalikku käitumist olukorras, kus beež

puudel oleks olnud rihmastatud. Samuti rõhutas kaebaja esindaja, et on ka vaidlustanud

karistust, mis kaebaja arvates on liiga suur igal juhul ja palutakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel lõpetada.

15. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus rahuldamata jätta. Menetleja hinnangul

on kaebaja selgitused kohtule vastuolulised. Ühelt poolt kaebaja kohtus justkui tunnistas oma

süüd ja vabandas, teiselt väidab, et tema ütlused on moonutatud ja talle kohtueelses

menetluses valesti tõlgitud. Kui esimesel kohtuistungil väitis kaebaja, et nende koer ei ole

üldse kedagi rünnanud siis kohtulike vaidluste ajaks nähtub tema esindaja selgitustest, et

kaebaja möönab tema koera ründamist ning puudlile tekitatud vigastused on saabunud saksa

lambakoera rünnaku tagajärjel. Kumb versioon on õige, on segane, kuid kohtuväline

menetleja on veendunud, et väärtegu on täielikult tõendatud kahe erapooletu tunnistaja

ütlustega. Kas oli L. V. puudel rihmastatud või mitte ei ole käesoleval juhul oluline. Põhjuslik

tagajärg on tekkinud ainult sellest, et rihmastamata saksa lambakoer jooksis puudli juurde ja

hammustas teda. L. V. kaitses oma koera, lüües ründavat saksa lambakoera on absoluutselt

loomulik reaktsioon igal koeraomanikul ning ka igal inimesel. Kui tema lähedast kuidagi

rünnatakse, siis ta võib kaitsta ennast ja oma lähedast iga võimaliku vahendiga. Ka siis, kui

kannatanu ühe koera rihmastatus oleks vaidlustatud, ei vabasta see menetlusalust isikut tema

enda kohustusest hoida samuti oma suur koer avalikus kohas pidevalt rihmastatult ja ohutult.

Omaniku väide, et koer „tõmbas end rihmast lahti“, kinnitab ebapiisavat kontrolli ning ei

välista vastutust. Eeskiri paneb vastutuse iga looma valdajale eraldi.

16. Määratud 100 trahviühikut on sanktsiooni keskmises vahemikus ning

proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi (suur koer avalikus ruumis kontrolli alt väljas),

ründe toimumist, avaliku korra ja ohutuse ohtu ning veterinaarabi vajadust. Puuduvad

kergendavad asjaolud – menetlusalune ei tunnistanud lõpuks oma süüd, püüdis vastutust üle

kanda avaldaja peale ega ole hüvitanud ka tekitatud materiaalset kahju.

17. Lõppkokkuvõttes asus kohtuväline menetleja seisukohale, et väärteo toimepanek on

tõendamist leidnud ning otsuse tühistamise asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja palus

jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning tekkinud

menetluskulud palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse esitaja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

18. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

19. Sisuliselt vaieldi kohtus asjaolu üle, kas kaebaja koer ei olnud rihmastatud ja selle

tulemusel sai ta rünnata tunnistaja beeži puudlit. Kaebaja etteheite kohaselt oli puudel

rihmastamata ja tänu sellele ka sai saksa lambakoer tekitada koerale vigastused. Kuigi kohtule

esitatud kaebuses kaebaja väitis, et tema saksa lambakoer oli rihmastatud, siis kohtuistungil

muutis ta oma positsiooni ning selgitas, et ka tema koer oli rihmastatud, kuid sattudes puudlite

haukumisest segadusse, rebis enda lahti ja tormas nende sekka.

20. Kaebaja V. Postõka selgitas kohtus, et 01.05.2025 jalutas ta koos abikaasa ja nende

koertega koos. Kannatanu abikaasa ütles talle, et kaks puudlit hüppasid metsast välja ja

rihmastamata puudel tormas nende poole ja oli korraga kaebaja saksa lambakoera kõrval.

Need puudlid on alati olnud kaklejad ja klähvijad. Kaebaja oli kindel, et tema koer oli

rihmastatud ja tõmbas koera enda poole, kuid karabiin murdus või oli see rikkis, kuid igal

juhul järgmisena nägi ta kuidas tema koer jookseb puudli poole, kes hakkas tagasi jooksma.

Puudli, kes oli L. V.le lähemal, võttis ta sülle. Kui teine puudel oleks ka rihmastatud olnud,

poleks õnnetust juhtunud, sest L. V. oleks saanud tõmmata teda enda poole. Saksa lambakoer

jooksis seltskonna poole, kus oli L. V. koos ühe mehega ning neil oli kaks või kolm

rihmastatud väikest koera. Kaebaja karjus, et ärge tehke nii, ärge lööge teda. Mingil hetkel

jõudis ka kaebaja kohale ning sai oma koera kalerihmast kinni. Puudel, kes oli algusest saati

rihmastamata, jooksis metsa. Kaebaja väidab, et tema saksa lambakoer ei rünnanud puudlit

ning millest viimasel vigastused tekkisid, kaebaja ei tea. Tema koer ainult urises.

21.

23.05.2025 koostatutud menetlusaluse isiku ülekuulamis protokolli osas leidis

menetlusalune isik, et see on vale. Menetleja on selle valesti eesti keelde tõlkinud. Seda, et on

valesti tõlgitud sai V. Postõka teada oma esindaja vahendusel, kes talle protokolli omakorda

eesti keelest vene keelde tõlkis ning kaebaja sai aru, et sellist juttu ta rääkinud ei ole.

22. Kaebaja selgitas, et tema koer on 7 aastane ja kõik aastad on ta jalutuskäikudel olnud

rihmastatud, seevastu L. V. jalutab alati rihmastamata koertega avalikus ruumis. Sel päeval

läks tema koera jalutusrihma karbiin katki või oli see halvasti kinnitatud, kaebaja ei teagi

täpselt, kuid tegemist oli tema hinnangul hooletu kinnitamisega.

23. Tunnistaja L. V. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et on väikeste puudlite omanik.

Koeri on tal kaks: üks aprikoosi värvi ja teine punane. Punase puudli karvastruktuur on

tumedam punane. Aprikoosikarv paistab pigem beež, ms võib varieeruda heledamast

tumedamini. Tegemist on näitusekoertega, kellega teeb trenne. Koertega jalutab ta

rihmastatult v.a kui on metsas või teab, et ümbruses ei ole teisi koeri. Tunnistaja selgitas, et

01.05.2025 juhtus sündmus metsast väljapääsu teel tunnistaja kodu juures. Ta tuli koertega

metsast. Metsas olid koerad rihmastamata. Temaga koos jalutas ka A. M. oma 3 koeraga.

Enne metsast väljumist üsna varakult rihmastasid nad koerad. Väljudes pöörates pea

paremeale nägi ta jalutamas meeste-ja naisterahvast koos saksa lambakoeraga, kellel oli

kaelas ainult kaelarihm. Neid nähes võttis koer ründehoiaku kükitades maadligi ning hakkas

siis hooga tunnistaja poole jooksma. Tunnistaja haaras punase puudli sülle ja tõmbas

aprikoospuudli enda poole astudes koerast ettepoole, et teda kaitsta. Maas oli veel kolm A. M.

koera, nende omanik proovis ka koertele ette seista. Saksa lambakoer tormas nende poole

üritades aprikoospuudlist kinni haarata, tunnistaja üritas koera jalaga eemale tõrjuda, A. M.

samal ajal oma kolme koera rihmast hoides püüdis saksa lambakoera kaelarihmast kinni

haarata ja teda eemale tõmmata. Midagi ei aidanud. Tunnistaja nägi, et saksa lambakoer

hammustas aprikoospuudlit saba piirkonnast, koeral oli valus, ta rabeles, tõmbas pea

kaelarihmast välja ja jooksis ära. Hammustamist nägi ka saksa lambakoera omanik. Kui ta

koera kätte sai märkas kohe koeral kolme verist hammustushaava ja lahtist nahka ning näha

olid ka konkreetselt hambajäljed.

24. Saksa labakoera omanik koerale ründe ajal mingeid käsklusi ei andnud. Mingeid

selgitusi ta ei jaganud. Samuti ei vabandanud. A. M. saatis ta majani ning maja ees saksa

lambakoera omanik üritas temaga rääkida, kuid tunnistaja oli nii endast väljas, et ütles talle, et

kustub politsei kui nad minema ei lähe.

25. Koheselt pöördus ta ka Loomade kiirabisse Mustamäel. Koerale tehti neli õmblust, üks

oli saba piirkonnas väga sügav ning veterinaarid muretsesid, et luu võib olla kahjustatud.

Praeguseks on koer küll terve, kuid hammustuskohtades sai karvastruktuur kahjustatud ning

näitustel käimiseks loom enam ei kõlba. Kindlustust tal koerale ei olnud. Ta saatis kaebajale

raviarevete kohta meili, kuid vastust ei saanud.

26. Kuigi kaebaja seisukoht oli, et L. V. koer oli 01.05.2025 rihmastamata, provotseeris

oma haukumisega saksa lambakoera, mille tulemusena viimane karabiini lõhkus ning

jalutavate koerakarja tormas, loeb kohus sellised ütlused ennast õigustavaks. L. V. ütlusi selle

kohta, et 01.05.2025 olid tema koerad metsast tulles rihmastatud kinnitab aga tunnistaja A.

M..

27. Tunnistaja A. M. selgitas kohtus, et tunneb kaebajat, kuna nad elavad kõrvuti, samuti

näeb teda, kui jalutab oma 3 koeraga. L. V.ga elab ta samuti lähestikku ning tihti nad

jalutavad koertega koos. Tunnistaja sõnul tulid nad 01.05.2025 metsast jalutuskäigult. Metsas

koerad rihmastatud ei olnud. Kuskil 10-25 m kaugusel nägid nad inimest tulemas ning

rihmastasid koerad. Kuigi inimene keeras üldse teerajalt kõrvale, jätsid nad koerad

rihmastatuks ning väljusid metsast, kus nägid jalutamas kaebajat oma abikaasaga, kaasas

saksa lambakoer ja hiina karvutu koer. Suur koer hakkas nende poole jooksma ja tema koos

karjus: „Stop“. Nad sattusid paanikasse, hakkasid karjuma, peremees hakkas saksa

lambakoera tagasi kutsuma. Tunnistaja koerad olid flex-rihmadega kinnitatud, suur koer

tormas nende juurde ja koerte vahel läks kakluseks. Suur koer haaras aprikoosikarvaga

puudlist ning hammustas teda selja tagaosast. Nad üritasid suurt koera ka jalgadega peatada.

Aprikoosikarvaga puudel rabeles ennast kaelarihmast lahti ja jooksis ära. Selleks et koer kätte

saada, pidid nad uuesti minema kuskil 150 m metsasügavusse. Koeral olid vigastused ning

koheselt tegid nad ka hammustustest pilti. Tunnistaja kinnitas, et kui kaebaja tema vaatevälja

ilmus, oli tema koer rihmastamata ning jooksis majade ümber vabalt ringi.

28. Kohus loeb A. M. ütlused usaldusväärseks. Tunnistaja ütlustest ilmneb selgelt, et nii

tema kui ka L. V. koerad olid metsast väljudes rihmastatud. Nad nägid vastu tulemas inimest

ning turvalisuse tagamiseks võtsid nad koerad rühma otsa – nii teevad nad alati avalikus

ruumis. Samuti kattuvad tunnistaja ütlused L. V. ütlustega, et saksa lambakoer liikus

rihmastamata ning hakkas koheselt nende poole jooksma rünnates aprikoosikarvaga puudlit.

29. Siinkohal viitas ka V. Postõka esindaja, et eestikeelses väärteoprotokollis on faktiline

viga, mis on jäänud kohtuvälise menetleja ametniku ja menetlusaluse isiku poolt märkamata.

Nimelt tekkisid väärteoprotokolli kohaselt vigastused punasel puudlil, kuigi fotodel on

vigastustega puudel beeži värvi. Korrektse tõlke korral oleks vea avastatud kas menetlusalune

isik või kohtuvälise menetleja ametnik.

30. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud eksimus asja lahendamisel sisulist tähtsust.

Eksimus kõrvaldati kohtumenetluses L. V. ütlustega, millest nähtub, et rünnati

aprikoosipuudlit, kelle karvkate on tavapäraselt beež ning võib varieeruda heledast tumedama

toonini. Ka väärteotoimikusse lisatud foto puudli vigastustest kinnitab üheselt, et tegemist on

tavavaatleja jaoks beežikarvalise puudliga. Seetõttu peab kohus kaebaja esindaja viitamist

nimetatud eksimusele pigem menetlusliku vea otsimiseks eesmärgiga kõrvale juhtida

tähelepanu asja sisulisest küljest.

31. Samuti viitas kaebaja esindaja, et asjast nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik ja

menetlusalune isik V. Postõka suhtlesid vene keeles aga menetlusaluse isiku ütlused on

protokollitud eesti keeles. Nimetatule viitas ka kaebaja, kes selgitas, et 23.05.2025

koostatutud menetlusaluse isiku ülekuulamis protokoll on vale. Menetleja on selle valesti eesti

keelde tõlkinud.

32. Kohus sellise käsitusega ei nõustu. Kui võrrelda V. Postõka 23.05.2025 antud ütlusi

kohtus räägituga, siis sisuliselt on need sarnased. Midagi uut oma seisukohatele kohtus

räägituga kaebaja ei lisanud ning ütluste erinevust kohus ei tuvastanud.

33. Kuigi V. Postõka on järjepidevalt eitanud, et tema koer oli rihmastamata, on ta sama

järjepidevalt kinnitanud, et L. V. koerad oli rihmastamata ning provotseerisid tema koera, kes

karbiini murdumise tagajärjel lahti pääses.

34. Kohtu hinnangul on kaebaja sellekohased ütlused ennast õigustavad. Kogenud

koeraomanikuna pidanuks kaebaja tagama igakülgselt, et koer ei pääseks lahti ning faktiliselt

on L. V. kui A. M. ütlustega tuvastatud, et kaebaja koer jooksis rihmastamata, seega asjaolud

miks koer oli rihmastamata ei ole olulised. Isegi olukorras kui rihma karabiin läheb

ootamatult katki tuleb koerajuhil võtta tarvidusele meetmed, et ta koer ei läheks ründama

kedagi teist – olgu see teine loom või inimene. Kahetsusväärselt kaebaja isikul ei õnnestunud

oma koera muul viisil teise koera rünnet takistada ning tagajärjeks olid vigastused koeral

millele oli vaja meditsiinilist sekkumist.

35. Kohtus andis ka ütlusi tunnistaja Š. P., kes on kaebaja abikaasa. Ta selgitas, et

01.05.2025 jalutas ta oma abikaasa ja koertega, kui korraga märkas nende ees puudlit. Nende

saksa lambakoer oli rihmastatud, kuid nähes puudlit hakkas ta täie hooga jooksma ning

tõmbas rihma katki. Rihma katki tõmbamist on ka varem juhtunud. Ta nägi, et koer jooksis

suunas kus oli L. V. ja A. M., kes karjusid ja röökisid, provotseerisid nende koera ning

hakkasid jalaga lööma. Tunnistaja nägi, et L. V. koer oli rihmastamata. Koera kiunatust ta ei

kuulund ning tunnistaja hinnangul ei olnud koeral viga midagi.

36. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused objektiivsed. Tunnistaja on kaebaja abikaasa,

mistõttu ei saa välistada, et tema ütlused on mõjutatud soovist toetada oma abikaasa

positsiooni. Lähedussuhtes olevate isikute ütlusi tuleb hinnata erilise kriitilisusega, kuna

nende ütlused võivad olla huvide konfliktist kantud. Tunnistaja kirjeldab sündmust viisil, mis

asetab kogu vastutuse L. V. käitumisele ning kujutab kaebaja koera passiivse või

provotseeritud osapoolena.

37. Veel tekitatavad tunnistaja väited põhjendatud kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuse

suhtes. Nimelt väitis tunnistaja, et ei kuulnud üldse kiunatust, kuigi toimus koerte kokkupõrge

ning saksa lambakoer hammustas aprikoosipuudlit. Nimetatut on kinnitanud ka kaebaja ise,

samuti L. V..

38. Kirjalikest tõenditest nähtuvad ka fotodelt puudlil tekitatud vigastused ning koerale

esmaabi andmine Loomade Kiirabikliinikus, mille arvelt nähtub, et tekitatud vigastust oli vaja

õmmelda.

39. Samas tunnistaja seletus selle kohta, et saksa lambakoer „tõmbas rihma katki“ ja seda

on ka varem juhtunud, viitab pigem omanikupoolsele hooletusele. Olukorras kus koer on

varasemalt rihma katki tõmmanud on koerajuhil eriline hoolsuskohustus kontrollida, kas rihm

on ikka õigesti ja tugevasti kinnitatud. Valida tuleb ka koera suurusele vastav rihm. Üldiselt

on rihmad sellised, et kui on õige suurusega rihm ja õigesti paigaldatud puudub koeral

võimalus rihmast vabaneda. Kui see siiski juhtub on koerajuht teinud kas midagi hooletult või

valesti kuid see ei välista vastutusest kui kellegile tekitatakse kahju. Kohtule esitatud asjaolud

viitavad ka sellele, et V. Postõka koer ei alu kontrollile, ka see asjaolu on üldiselt koerajuhi

vastutada. On üldteada, et koeri tuleb koolitada ja õpetada käituma erinevates olukordades.

Kaebaja tunneb oma koera kõige paremini ning pidanuks taolist olukorda ette aimama ja

hoolsamini tagama, et tema koer ei saaks kedagi teist rünnata. Kõige turvalisem viis selleks

on hoida koer kindlalt rihmastatult igas olukorras ning vajadusel kasutada ka muid meetmeid

nagu suukord vmt.

40. Asjaolu, et V. Postõka saksa lambakoer võib käituda agressiivselt kinnitab ka

kohtuvälise menetleja poolt täiendava tõendina esitatud talle L. V. poolt saadetud väljavõtted

Facebooki ühisgrupist, kus kohalikud elanikud kurdavad just selle saksa lambakoera koera

käitumise üle. Nii nähtub postitustest, et üks naisterahvas on selle koera agressiivse rünnaku

ohvriks sattunud Lepiku teel. Kirjelduse kohaselt koer ilmus kui maa- alt ja jooksis inimesele

peale ning siis kadus pimedusse, kui peremees hüüdis. Teine inimene kirjutab, et koera

peremees ei saa ilmselgelt oma koeraga hakkama ja koer ei reageeri tema röökimisele.

Kokkuvõtvalt nähtub esitatust, et ümbruskonna inimesed on kaebaja koera käitumisest väga

häiritud ja hirmul, kuna koer jookseb vabalt ringi ning peremehe käsklustele ei allu.

41. Eeltoodu pinnalt on kohus seisukohal, et L. V. ütlused on kooskõlalised, loogilised

ning vastavad muude menetluses kogutud objektiivsete tõendite, sealhulgas toimikusse lisatud

vigastuste fotode ja sündmusjärgsete tõendite sisule. L. V. kirjeldus sündmuse kulust on

detailne ja järjepidev ega sisalda vastuolusid, mis seaksid kahtluse alla tema ütluste täpsuse.

Tema ütlusi toetavad ka täiel määral A. M.a ütlused. Samuti puudub L. V.l ilmne huvi

asjaolusid moonutada, kuna tema ütlused piirdusid vahetult kogetud olukorra kirjeldamisega

ning ei olnud liialdatud ega suunatud teise poole põhjendamatule halvustamisele.

42. Isegi kui eeldada, et puudel oli vahejuhtumi hetkel rihmastamata nagu väidab kaebaja,

ei oma see asja sisulisel lahendamisel määravat tähtsust. Loomapidamise üldpõhimõtetele

lasub koeraomanikul kohustus tagada, et tema loom ei ohustaks inimesi ega teisi loomi.

Antud juhtumil oli saksa lambakoer rihmast lahti, jooksis kontrollimatult teiste koerte suunas

ning ründas puudlit. Seega oli just saksa lambakoera tegevus ohu tekkimise vahetu põhjuseks.

43. Puudli võimalik rihmastamata olek ei muudaks asjaolu, et ohu tekitas suurem ja

tugevam koer, kes ei olnud omaniku kontrolli all. Sellises olukorras ei saa puudli omaniku

võimalik rikkumine kõrvaldada ega vähendada saksa lambakoera omaniku vastutust, kuna

sündmuse käigu määras agressiivse käitumisega kontakti algatanud koer.

44. Tulenevalt ütluste järjekindlusest, faktilisest täpsusest ja kooskõlast teiste tõenditega

leiab kohus, et L. V. ütlused on antud asjas usaldusväärsed.

45. Subjektiivsest küljest on kohtuväline menetleja leidnud, et tegu on pandud toime

hooletusena, millega kohus nõustub. V. Postõkal puudus otsene tahtlus süütegu toime panna,

kuid looma valdajana oleks ta pidanud ette nägema, et koer on ettearvamatu olend, eriti

arvestades varasemaid tema koeraga seotud juhtumeid. Samuti pidi V. Postõka

koeraomanikuna veenduma, et tema valduses oleva koer ei saaks teistele ohtu tekitada, kuid

tema tegevus ei olnud piisav, et vältida tekkinud olukorda. Hoolsuskohustust järgides oleks

kaebaja pidanud kasutama tugevamat või muul viisil turvalisemat rihma ja tagama koera

ohutu kontrolli, et vältida ohtu teistele loomadele. Kaebaja eiras seda ettevaatuskohustust,

mistõttu pääses saksa lambakoer tema kontrolli alt ja ründas teist koera. Selline tagajärg oli

objektiivselt ettenähtav ja välditav mõistliku hoolsusega.

46. Vastavalt Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 4 lg 1 kohaselt tohib

lemmiklooma viia avalikku kohta jalutusrihmaga või kandmisvahendis, tagades kaaskodanike

ja loomade ohutuse, vajadusel tuleb rakendada lisameetmeid (nt suukorv, koonurihm). V.

Postõka ei ole neid nõudeid täitnud ega võtnud tarvitusele meetmeid rünnakute vältimiseks

ning seega on V. Postõka poolt väärteotoimepanemine tõendatud.

47. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

48. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

49. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku

süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

50. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 kohaselt koerte ja kasside pidamise

eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele

tervisekahjustuse –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

51. Kohtuväline menetleja määras V. Postõkale KOKS § 663 järgi põhikaristuseks

rahatrahvi 100 trahviühikut ehk 800 eurot.

52. Arvestades kogumina V. Postõka rikkumiste asjaolusid ning tervikuna

kohtumenetluses tuvastatut ning eelavatut, hindab kohus V. Postõka süü keskmiseks.

53. L. V.le tekkinud varaline kahju (looma ravile kulunud 373.20 eurot) on süü hindamisel

relevantne tegur. Toimikust nähtub, et rünnaku tagajärjel tekkisid puudlil vigastused, mis

nõudsid ravi ning mille eest omanik kandis kulutusi. Tegemist on otseselt kaebaja

hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahjuga.

54. Varalise kahju tekkimine näitab, et tegu ei piirdunud üksnes formaalse loomapidamise

nõude rikkumisega, vaid tõi kaasa reaalse ja mõõdetava negatiivse tagajärje. See omakorda

tõstab süü raskusastet võrreldes juhtumitega, kus rikkumine tagajärge ei põhjusta.

55. Oluline on seejuures asjaolu, et kaebaja ei ole seni tekkinud kahju hüvitanud, kuigi L.

V. on talle sellise ettepaneku teinud. Kahju vabatahtlik hüvitamine võiks olla asjaoluks, mis

vähendaks süüd või väärteokaristuse raskust. Kaebaja keeldumine kahju hüvitamisest või

passiivsus selle küsimuse lahendamisel viitab aga sellele, et ta ei ole võtnud vastutust oma

hooletu käitumise tagajärgede eest. See omakorda suurendab süü raskusastet, kuna vabatahtlik

kahju heastamine on väärteomenetluses käsitatav kahetsust näitava või vastutustunde

väljendusena.

56. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus keskmises määras

on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning ei esine asjaolusid karistuse

kergendamiseks. Rahatrahvi ositi tasumise taotlust kaebaja ei esitanud seega tuleb rahatrahv

tasuda selleks ettenähtud 45 päeva jooksul alates kohtulahendi kuulutamisest.

57. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/