2-24-136307/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-136307

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2026 .a, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-136307

Tsiviilasi, hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus T.K vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1068,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema,

Kostja: T.K

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi T.K vastu põhivõlgnevuse 867,43

eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,22 eurot

ning edasiulatuva viivise nõuetes.

2. Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et

kostjal puuduvad rahaliselt hüvitatavad menetluskulud.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

1. Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

3. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

1 / 5

2-24-136307

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

4. Inbank AS (krediidiandja, esialgne võlausaldaja) ja T.K sõlmisid 05.12.2018

tarbijakrediidilepingu nr L89002216127, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Krediidi

kulukuse määraks kujunes 15,31% (arvestades krediidisummat, intressimäära,

krediidisumma tagastamise tähtpäeva, osamaksete arvu, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuist lepingu haldustasu), intressimääraks 12,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt ei

täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning krediidiandja saatis kostjale

09.04.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale võlgnevuse tasumiseks

täiendav tähtaeg. 29.04.2024 ütles krediidiandja sõlmitud lepingu üles ning 30.04.2024

loovutas krediidiandja nõude hagejale. Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks

summas 5082,57 eurot ning tasumata põhiosa on kokku 867,43 eurot (arvestades, et kostja

on teinud mh tagasimakse summas 50 eurot hagejale).

5. Hageja asus seisukohale, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise

põhimõtet, lähtuti põhimõttest, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Päringud tehti maksehäireregistrisse ja pensioniregistrisse, samuti hinnati

kostja esitatud andmeid. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati

usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja selgitas, et kostja viimase 5 kuu keskmine

igakuine sissetulek oli 2340 eurot, väljaminekuteks arvestati 350 eurot, lepingu igakuiseks

osamakseks kujunes 122,25 eurot. Kostjale jääb raha reservi vähemalt 1867,75 eurot

(2340-350-122,25). Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi

igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest

moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Koos hagiavaldusega esitas hageja

krediidiandja selgituse ning pärast hagi menetlusse võtmist veel täiendava selgituse

20.01.2025.

6. Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 867,43 eurot, sissenõudmiskulude 40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,22 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.

KOSTJA SEISUKOHT

7. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 10.01.2025 ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii

hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 05.02.2025 e-posti aadressile .

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 11.02.2025 TsMS § 3141 lg 2 – 3 alusel.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 25.02.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile

vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et

kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega

(TsMS § 407).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 / 5

2-24-136307

8. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole

õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 05.12.2018 väikelaenu lepingu

(tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes), millega krediidiandja andis kostjale laenu

6000 eurot, esimese osamakse tasumise tähtpäev 05.01.2019, viimase osamakse tasumise

tähtpäev 05.12.2024 (72 osamakset), lepingu haldustasu kuus 1,5 eurot, krediidi kulukuse

määr aastas 15,31%, lepingutasu 120 eurot (dtl 112 – 116, üldtingimused dlt 134 – 140).

kohtule esitatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 30.04.2024 (dtl 143).

10. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS

§ 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus kontrollib omal algatusel

tarbijakrediidilepingu kehtivust (vt ka RK 2-21-13098, p 13, 17, 18). VÕS § 406² lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 05.12.2018

lepingu sõlmimise ajal 19,97%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 15,31% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 406² lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

11. VÕS § 403⁴ lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

- omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

- hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. VÕS § 403⁴ lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teave, mille

krediidiandja peab tarbija kohta omandama, on sätestatud KAVS § 49 ning krediidiandja

kohustus teabe kontrollimiseks KAVS § 50.

13. Kohus andis hagi menetlusse võtmise määruses hagejale võimaluse tõendada, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 172 – 183). Kohus

selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Hageja selgitas täiendavalt küll vastutustundliku laenamise põhimõttega

seonduvat, kuid ei pidanud vajalikuks tagasimakseid uuesti määrata.

14. Hageja tõi hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et algne

krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut (laenutaotluse andmete kohaselt 1620 eurot,

dtl 144) ning kohustuste suurust (350 eurot, dtl 144) vastavalt kostja esitatud andmetele.

3 / 5

2-24-136307

Samuti, et krediidiandja tegi päringu maksehäireregistrisse – kohus juhib tähelepanu, et

laenuandja selgitusest nähtuvalt on päring tehtud perioodil vahemikus 11.09.2019 –

04.02.2020 (period from ja periood to, dtl 145), s.o pärast kõnealuse laenulepingu

sõlmimist (05.12.2018). Samuti märgib kohus, et viidatud selgitus on antud kokku

laenulepingute nr L89008134504, L89002216127 kohta. Käesolevas asjas on hagi

aluseks laenuleping nr L89002216127. Krediidiandja selgitusest nähtub ühtlasi, et

väidetav brutopalk oli 2340 eurot (dtl 146), ent hageja on viidanud sellele kui

netosissetulekule, millest on maha arvestanud kulud (vt dtl 188). Kostja laenutaotluselt

nähtub, et kostjal on 2 ülalpeetavat (dtl 144). Kas krediidiandja ka nimetatuga on

arvestanud, kohtule esitatud hagiavaldusest ja tõenditest ei nähtu. Hageja arvutuste

kohaselt jäi kostjale enam kui 1800 eurot pärast kohustuste kandmist (dtl 188).

Krediidiandja lähtus eeldusest, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis

tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu

sõlmimist. Kohtule ei ole esitatud viidatud päringute (pensioniregister,

maksehäireregister, aga ka EMTA) väljavõtete koopiaid. Seega ei ole kohtul võimalik

tuvastada, millal nimetatud päringud on tehtud, ehkki krediidiandja selgituses olev info

viitab, et päringud tehti alles 2019. aasta sügisel, s.o pärast laenulepingu nr

L89002216127 sõlmimist (esimese makse tasumise tähtaeg oli 05.01.2019). Lisaks ei ole

kohus veendunud selles, et krediidiandja kontrollis teiste finantskohustuste olemasolu.

Vähemalt veel ühe finantskohustuse olemasolu nähtub asja materjalidest (laenuleping nr

L890081345049), kuid millal on nimetatud kohustus võetud, ei ole kohtule teada. Kohus

selgitab, et maksehäirete puudumine iseenesest ei tõenda võimalike muude

finantskohustuste olemasolu.

15. Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli

enne 05.12.2018 lepingu sõlmimist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et

krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste elamiskulude ja võimalike

finantskohustuste suuruse ning võtnud arvesse asjaolu, et kostjal on kaks ülalpeetavat.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad, et veenduda

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises ja kostja krediidivõimelisuses. Kohus

selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu

kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval

ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades

eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS

§ 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on kohus

tuvastanud, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu jaoks on ebaselge see, milliste konkreetsete maksete

tasumisega (kolm järjestikust makset) oli kostja viivituses – kohtule esitatud laenuandja

selgitusest nähtub, et esimesed sõnumid makse viivituse kohta saadeti kostjale

20.09.2023, kuid millise konkreetse laenulepingu osas – asja materjalidest ei nähtu (dtl

155). Samuti on ebaselge laenulepingu ülesütlemise kuupäev, s.o nõude sissenõutavaks

muutumise aeg, ja see, kas kostja on lepingu ülesütlemise hoiatuse ja avalduse kätte

saanud. Lepingu ülesütlemise hoiatuses on viidatud, et võlgnevus tuleb likvideerida

hiljemalt 23.04.2024 ning samas on ka tekst, et teenuselepingu ülesütlemisega muutuvad

sissenõutavaks ka kõik teenuselepingu järgselt kasutuses olevad ja võlgnetavad summad

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates teenuselepingu

lõppemise kuupäevast (dtl 141). Seega lepingu ülesütlemise aeg võiks kohtu arvutuste

kohaselt olla 24.04.2024 (eeldusel, et kostja on avalduse kätte saanud). Teisalt on hagi

lisana esitatud 29.04.2024 kuupäevaga teenuselepingu ülesütlemise teatis, milles on

märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb Inbank Finance AS üles lepingu(d) nr.

4 / 5

2-24-136307

L89002216127, L89008134504.(dtl 142). Veelgi enam, hagi lisas olevast

tagasimaksegraafikust ((dtl 117 – 133) nähtub, et kostja on teinud osamakse nr 64 (kokku

72 osamakset) makse 16.04.2024. Seega tekib kohtul küsimus, kas kostja oli ka tegelikult

osamaksetega viivituses selliselt, nagu hageja on hagiavalduses välja toonud, arvestades,

et ülesütlemise hoiatus on kuupäevaga 09.04.2024. Hageja hagiavalduses esitatud

faktilised asjaolud ja tõendid on seega omavahel vastuolus ning üheselt ei ole selge, kas

kostja üldse oli makseviivituses, mis kuupäeval leping üles öeldi ning kas kostja on

vastavad teated ja avaldused ka kätte saanud. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise aeg

ja see, mil nõue muutub sissenõutavaks, ei saa olla õiguslikult mitmeti mõistetav.

17. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti asub kohus seisukohale, et hageja esitatud

nõue ei ole selge ning selliselt ei ole seda võimalik rahuldada. Kohus tõi välja käesoleva

lahendi eelmises punktis mitmed asjaolud, mis on omavahel vastuolus. Lisaks ei ole ka

hageja pidanud vajalikuks esitada kohtule kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatuga uuesti

määratud tagasimakseid, ehkki kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses sellise

võimaluse andnud. Hageja on selgitanud vaid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada,

sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad

asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks

(vt ka Tallinna RKK 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995).

18. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded on ebaselged ning need ei ole õiguslikult

põhjendatud. Hagis esitatud andmete põhjal ei ole kohtul võimalik hagi ka osaliselt

rahuldada. Kohus jätab hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Juhindudes TsMS § 162 lg , jäävad menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 173 lg 1

kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohtule ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

5 / 5