2-25-21964/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril 2026, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-21964 Tsiviilasi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu hagi A K vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 12 131,56 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, registrikood 12970620; asukoht: Maakri tn 19/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Hageja lepinguline esindaja: Karmel Lääts, e-posti aadress: karmel.laats@seesam.ee Kostja: A K, isikukood xxxx; elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx; xxxx RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A Klt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks kahju 11 013,67 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2025 põhinõudelt 11 013,67 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. 3. Jätta menetluskulud A K kanda. 4. Välja mõista A Klt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulud 933 eurot. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-21964 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu hagi A K vastu kahju hüvitamise nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 03.01.2026 kostja eluruumis elavale kostja emale (TsMS § 322 lg 1 järgi). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 23.01.2026, ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 esimese lause kohaselt on kindlustusandjal õigus nõuda tagasi kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi, narkootilisi või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 11 013,67 ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (11 013,67 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 17.12.2025) kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 11 013,67 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2025 põhinõudelt 11 013,67 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 933 eurot (riigilõiv 840 eurot ja tõendite tõlkimisega seotud kulud summas 93 eurot). Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 840 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Hagejal on tekkinud tõlkekulud seoses hindamisakti ja tagasinõude leedu keelest eesti keelde tõlkimise ning nende kohtule tõendina esitamisega. Hagile on lisatud tõlkebüroo arve. Kohtu hinnangul on nimetatud tõlkekulud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 933 eurot menetluskulu, s.h riigilõiv 840 eurot ja tõlkekulud 93 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik