3-26-203/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-203

Haldusasi

P.R kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.12.2025

ettekirjutuse nr 1052292703 Eestist lahkumiseks osalise

tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – P.R, esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-

Kivistik

Eeldatav vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise ja menetlusabi taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda P.R’i kaebus mittetähtaegseks. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Jätta P.R’i riigi õigusabi taotlus läbivaatamata.

4. Jätta P.R’i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbivaatamata.

5. Anda P.R-ile menetlusabi määruse resolutsiooni ja edasikaebe korra tõlkimiseks

prantsuse keelde.

6. Jätta rahuldamata P.R’i taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuid asendada

avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) HKMS § 119

lg 1, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega

tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS §

28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh

menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus

avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult

väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida.

3-26-203

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 16.12.2025 P.R-ile (kaebaja) ettekirjutuse nr

1052292703 Eestist lahkumiseks hiljemalt 16.12.2025, pärast mida muutus ettekirjutus

sundtäidetavaks väljasaatmisega Guinea Vabariiki, ja kohaldas Schengeni alale

sissesõidukeeldu viieks aastaks. Kaebaja keeldus otsuse kättesaamist allkirjastamast.

Ettekirjutus tõlgiti kaebajale suhtlusrakenduse Teams vahendusel prantsuse keelde 16.12.2025

kahe tunnistaja juuresolekul (dtl 12).

2. Kaebaja esitas 23.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.12.2025

ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks, s.o sissesõidukeelu kohaldamise osas. Samuti esitas

kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse, menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning menetluse kinniseks kuulutamise taotluse. Koos kaebusega

esitas kaebaja ka taotluse riigi õigusabi saamiseks eelmärgitud haldusakti vaidlustamiseks

(sh juba koostatud ja esitatud kaebuse tarbeks). Kaebuse esitamise vajadus selgus haldusasjas

nr 3-25-4602 antud riigi õigusabi osutamise raames. On võimalik, et ka PPA 16.12.2025

ettekirjutuse vaidlustamisel rakendub haldusasjas nr 3-25-4602 antud riigi õigusabi.

Kaebetähtaja ennistamise põhjendused:

2.1. Kaebaja on vaid prantsuse keelt kõnelev isik. Kinnipidamiskeskuses (KPK) puuduvad

ametnikud, kes räägiksid prantsuse keelt. Kaebaja paigutati KPK-sse 16.12.2025, kus talle

väljastati lahkumisettekirjutus. Kaebaja oli šokis ega suutnud aru saada oma õigustest ega

kohustustest, sh kõikidest kaebetähtaegadest. Kaebaja soovis 17.12.2025 toimunud

kohtuistungil (haldusasi nr 3-25-4602) rääkida advokaadiga, mida ei võimaldatud. Samuti

teavitas kaebaja, et ei ole nõus Schengeni alalt väljasaatmisega. Kaebaja mõistis alles

23.01.2026 advokaadiga kohtumisel haldusasjas nr 3-25-4602 määratud riigi õigusabi

osutamise raames, et viidatud haldusasja menetluses tema väljasaatmist ja Schengeni alale

naasmise piiranguid ei arutata. Kaebaja soovis PPA 16.12.2025 ettekirjutust kohtus

vaidlustada.

2.2. Kaebajal on alates kinnipidamisest puudunud võimalus suhelda, sest tema telefon võeti

ära distsiplinaarmenetluse läbiviimise tõttu. Haldusasjas nr 3-25-4602 määratud riigi õigusabi

andval advokaadil oli võimalik KPK-d külastada alles 23.01.2026, kaasates prantsuse keele

tõlgi. Kaebajal puudusid kuni 23.01.2026 mistahes vahendid advokaadiga ühenduse

võtmiseks.

2.3. Kaebaja ei osanud ise kohtult küsida, kas tema sissesõidukeelu otsustuse vaidlustamise

tarbeks on talle advokaat määratud. PPA-le oli teada ja selge, et kaebaja ei ole nõus

sissesõidukeelu kohaldamisega (vt PPA 16.12.2025 otsuse viimane põhjendav lõik dtl 11).

Kaebaja sai lõplikult enda õigustest ja menetluslikust olukorrast teada alles 23.01.2026, mil

kaebajat haldusasjas nr 3-25-4602 esindav vandeadvokaat külastas teda KPK-s koos tõlgiga.

3. Kohus palus 26.01.2026 kohtunõudega PPA-l esitada seisukoht kaebuse tähtaja

ennistamise taotlusele.

4. PPA palus 03.02.2026 jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada

menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel. Põhjendused:

2(6)

3-26-203

4.1 Kaebaja ei avaldanud 17.12.2025 toimunud istungil haldusasjas nr 3-25-4602 soovi

advokaadiga suhelda. Seega ei vasta kaebaja väide tõele. Kohtunik selgitas 17.12.2025

istungil, millist PPA taotlust arutatakse. Kuna istungil osales prantsuse keele tõlk, pidi

kaebajale olema arusaadav, et arutusele ei tule lahkumisettekirjutus ega sissesõidukeeldu

puudutavad asjaolud. Kaebaja kinnipidamine ei saanud olla niivõrd šokeeriv, et ta ei oleks

suutnud aru saada enda õigustest, mida talle selgitati prantsuse keeles, kuna kaebaja KPK-sse

paigutamise luba oli antud juba 27.11.2025 ja kaebaja viibib juba sellest ajast saadik KPK-s.

Seega ei saanud kaebaja jaoks olla šokeeriv, et kui ta Eestist lahkumast keeldub, peab ta

jätkuvalt viibima KPK-s.

4.2 Esindaja suur töökoormus ei ole põhjendatud asjaoluks kaebetähtaja ennistamiseks.

Kutsetegevuse raames tegutsev vandeadvokaat peab olema võimeline oma tööd korraldama

viisil, mis tagaks tema esindatavate õiguste kaitse.

4.3 PPA ei saa vestluses avaldatu ja ettekirjutuses kajastatu tõttu järeldada, et kaebaja

vaidlustab ettekirjutuse sissesõidukeelu osas. Isegi, kui PPA-l oli põhjust eeldada, et kaebaja

soovib vaidlustada ettekirjutust, peab kaebaja kinni pidama kaebetähtaegadest. Seetõttu ei

oma tähtsust, kas PPA-le oli teada kaebaja soov ettekirjutus vaidlustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebetähtaeg

5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg

ei kuulu ennistamisele.

6. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 3 järgi võib välismaalane esitada

HKMS-is sätestatud korras ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud

otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse

peale halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise

päevast arvates.

7. Kaebaja sai PPA 16.12.2025 otsuse kätte samal päeval. Asjaolu, et kaebaja keeldus

ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmisest ei tähenda, et kaebajale ei toimetatud

vaidlusalust ettekirjutust kätte. Ettekirjutuse kättesaamist on kinnitanud tunnistaja I. Posnjak

ja ettekirjutuse koostanud ametnik M. Osijärv. M. Osijärv on kinnitanud, et eestikeelne

ettekirjutus on kaebajale tõlgitud suhtlusrakenduse Teams vahendusel prantsuse keelde.

Kaebaja on kinnitanud, et ta mõistab prantsuse keelt.

8. Kuna kaebajale tehti PPA 16.12.2025 ettekirjutus teatavaks 16.12.2025, pidi kaebaja selle

vaidlustamise sooviga pöörduma halduskohtusse hiljemalt 29.12.2025, arvestades, et

vaidlustamiseks antud tähtpäev (26.12.2025) langes teisele jõulupühale (HKMS § 67 lg 4).

Kaebaja esitas kaebuse PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtusse alles

23.01.2025, s.o pea kuu aega hiljem.

9. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt õigustavad

menetlustähtaja ennistamist reeglina kaebajast sõltumatud objektiivsed asjaolud. Kaebaja ei

3(6)

3-26-203

ole oma kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud ühelegi sellisele objektiivsele asjaolule,

mis takistas tal tühistamiskaebust tähtaegselt esitada.

10. Kaebaja väitel ei oska KPK ametnikud prantsuse keelt. Kohus saab aru, et kaebaja

hinnangul võis see takistada temal PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamist. Kohus kaebaja

seisukohaga ei nõustu. Kaebajale oli tagatud PPA 16.12.2025 ettekirjutuse tõlkimine, mis

hõlmas ka selle vaidlustamise osa. Seega pidi kaebajale olema selge, et kui ta soovib

16.12.2025 ettekirjutust vaidlustada (kaebaja on vaidlustatud ettekirjutuses kajastatud

põhjendustes väitnud, et kaebaja ei nõustu ettekirjutusega), peab ta pöörduma kohtusse.

Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Kohus märgib, et kaebaja on varasemalt lisaks

haldusasjale nr 3-25-4602 osalenud ka haldusasja nr 3-25-3717 menetluses puudutatud

isikuna (istungimenetlus halduskohtus 24.10.2025) ja haldusasja nr 3-25-4395 menetluses

puudutatud isikuna (istungimenetlus 26.11.2025). Seega on kaebajal ka enne praegust

haldusasja menetlust kohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja paigutati KPK-sse juba

2025. a oktoobris, täpsemalt 24.10.2025 (haldusasi nr 3-25-3717). Kohus nõustub vastustaja

väitega, et kaebaja ei saanud 16.12.2025 KPK-sse paigutamisest olla sedavõrd suures šokis, et

ei mõistnud haldusakti vaidlustamise korda.

11. Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks olla kaebajale haldusasjas

nr 3-25-4602 riigi õigusabi raames määratud vandeadvokaadi suur töökoormus. Esiteks ei ole

kaebajale määratud riigi õigusabi PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks ja teiseks

peaks kutsetegevuse raames õigusabi osutav vandeadvokaat suutma korraldama oma tööd

selliselt, mis tagab esindatava õiguste kaitse parimal viisil.

12. Seega ei ole kaebaja kohtule esitanud kaebetähtaja järgimata jätmist põhjustanud

objektiivsete takistuste kirjeldusi.

13. Kohus mõistab kaebaja käitumist PPA 16.12.2025 ettekirjutuse kättesaamisel selliselt, et

kaebaja lootis kättesaamisele allkirja andmata jätmisega vältida otsuse teatavaks tegemist

temale ehk saavutada otsuse jõustumata jätmist. See aga ei tähenda, et kaebaja ei mõistnud

temale prantsuse keelde tõlgitud ettekirjutust, sh edasikaebamise korda. Kaebaja on ka

varasemalt sarnaselt käitunud (vt haldusasjas nr 3-25-4395 kajastatu (27.11.2025 määruse p 1

ap 1 5. lõik)), st jätnud PPA 13.11.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise

lõpetamise otsuse nr 12510240002-1 kättesaamise allkirjastamata, ehkki otsus oli talle

tõlgitud prantsuse keelde. Samuti ei vaidlustanud kaebaja ka tookord PPA 13.11.2025 otsust

ega ole tagantjärele ka taotlenud otsuse vaidlustamise kaebetähtaja ennistamist. Ka viidatud

13.11.2025 otsuse edasikaebamise aeg oli 10 päeva otsuse teatavaks tegemisest. Järelikult on

kaebajale varasemast arusaadav, millises korras ja tähtajal tuleb välismaalasele

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise ning rahvusvahelise kaitse otsuseid

vaidlustada.

14. Asjaolu, et kaebaja teavitas haldusmenetluse käigus, et jääb eelneva arvamuse juurde, et

ta on nõus ainult Eesti sissesõidukeeluga, kuid ei nõustu Schengeni sissesõidukeeluga, ei saa

pidada PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtus.

15. Kohtu hinnangul puuduvad seega ka kaebuse tähtaja ennistamiseks subjektiivsed

asjaolud.

16. Kokkuvõttes ei ole kaebaja välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal seadusest

tulenevat kaebetähtaega järgida ja õigustaksid kaebetähtaja ennistamist.

17. Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada

(HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral

4(6)

3-26-203

puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole

(HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Menetlusabi riigi õigusabi osutamiseks

18. Kaebaja palub menetlusabina määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kohus ei nõustu

kaebaja väitega, et ka PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamisel rakendub haldusasjas nr 3-

25-4602 antud riigi õigusabi. Tallinna Ringkonnakohus andis 07.01.2026 määrusega

haldusasjas nr 3-25-4602 kaebajale riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses

seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse peale

haldusasjas nr 3-25-4602 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Ringkonnakohus selgitas viidatud määruse põhjenduste p-s 9, et riigi õigusabi saanud isiku

õigus säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-s 3 ette

nähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi

osutamist. Ringkonnakohus selgitas, et antav riigi õigusabi hõlmab isiku esindamist ka

võimalikes järgnevates KPK-s viibimise tähtaja pikendamise menetlustes. Ringkonnakohus

osundas ühemõtteliselt, et riigi õigusabi korras määratud esindajal tuleb vajadusel jätkata

kaebaja esindamist ka pärast haldusasjas nr 3-25-4602 toimunud määruskaebemenetlus lõppu

ja võimalike järgnevate KPK-s viibimise tähtaja pikendamise menetluste korral ei pea isik

pöörduma täiendava riigi õigusabi taotlusega halduskohtu poole. Kuna praeguses vaidluses ei

ole tegemist kaebaja KPK-s viibimise pikendamise taotlusega, ja kaebajale ei ole PPA

16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud, siis ei ole haldusasjas nr 3-25-

4602 antud riigi õigusabi osutamine üle kandunud riigi õigusabi osutamiseks praeguses

haldusasjas.

19. Lisaks märgib kohus, et Tallinna Ringkonnakohus oli määranud 07.01.2026 kaebajale

haldusasjas nr 3-25-4602 riigi õigusabi osutajaks advokaadi ja vandeadvokaat oli Riigi

Õigusabi Infosüsteemi kaudu võtnud vastu isiku esindamise halduskohtumenetluses

08.01.2026. Samal kuupäeval on vandeadvokaadile haldusasjas nr 3-25-4602 tehtud

nähtavaks riigi õigusabi andmise määrus. Seega pidi vandeadvokaat mõistma, et tal ei ole

õigust kaebajat esindada PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamisel.

20. Kuna kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja

riigi õigusabi taotluse.

Menetlusabi

21. Kuna kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse, jätab kohus läbi vaatamata ka

kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

22. Kohus peab vajalikuks anda kaebajale menetlusabi praeguse määruse sissejuhatuse,

resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimiseks prantsuse keelde ning edastab

tõlke viivitamata kaebajale.

Menetluse kinniseks kuulutamine

23. HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja

menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 3 järgi kuulutab kohus

menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see

on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja

avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

5(6)

3-26-203

24. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul alus ja vajadus menetluse kinniseks

kuulutamiseks. Kaebaja eraelu kaitseb piisavalt ka see, kui kohus asendab avalikustamisele

kuuluvas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega ja eemaldab vajadusel lahendist muud

kaebajat tuvastada võimaldavad andmed. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse menetluse

kinniseks kuulutamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

6(6)