3-25-1330/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1330

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 23. jaanuari ja 15. aprilli

2025. a otsuste ning 14. aprilli 2025. a vaideotsuse

tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helis Uus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada otsuse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. märtsil 2026 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 30. detsembril 2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise

taotluse.

2. Töötukassa tegi 23. jaanuaril 2025 otsuse nr TVH/25/003439, mille alusel

tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 2. märts 2025 kuni 1. märts 2030.

3-25-1330

2.1.

Otsuse aluseks on töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 3 p 2. Töövõime

hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast.

2.2.

Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja soolepõletikud. Kõhu, selja - ja peavalude tõttu

on tal piiratud pikemaajaline kehaasendi säilitamine ja liikumine. Kohati esineb

liigeste valulikkust. Soolepõletike tõttu on tal ka kerge tegutsemispiirang teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Põhihaiguse ägenemise ajal esineb valulikku

roojamist.

2.3.

Kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning

suhtlemise valdkondades. Selle põhjuseks on vaimse energia langus. Psüühika- ja

käitumishäirete tõttu on tal mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkonnas. Muutused teevad kaebaja ärevaks. Tema stressitaluvus on

langenud. Suhtlemine väsitab teda, mistõttu ta väldib ajamahukamat suhtlemist.

2.4.

Tervise Infosüsteemi (TIS) andmete põhjal ei leidnud kinnitamist kaebaja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkondades.

2.5.

Tervisekahjustuse iseloomu arvestades kaebaja töövõime viie aasta jooksul

tõenäoliselt oluliselt ei muutu.

3. X. X esitas vaide, mille töötukassa jättis 14. aprilli 2025. a vaideotsusega VO/

25/285 rahuldamata.

3.1.

Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis vaidemenetluses uuesti

kaebaja terviseandmeid. Ekspertarst muutis hinnangut kaebaja piirangutele õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas, hinnates võtmetegevuste arvväärtused järgnevalt:



tegevuste õppimine – arvväärtus 0;



tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtus 2;



õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0.

Hinnangu muutus on tingitud pärast vaidlustatud otsust TIS-i lisandunud psühhiaatri dr P.

Talviku 4. märtsi 2025 epikriisist. Selle järgi esineb kaebajal raskusi tegevuste sooritamisel,

eelkõige tegevuste alustamisel, seoses tahteaktiivsuse ja vaimse energia langusega. Ärevus

võib põhjustada unehäireid. Muudatus ei mõjuta siiski kaebaja töövõime ulatust.

3.2. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muude piirangute osas. Kaebajal ei ole nende andmete järgi

piiranguid uute teadmiste omandamisel. Ka ei ole TIS-is andmeid kognitiivsete võimete

languse ja oluliste keskendumisraskuste kohta.

3.3.

TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas väljaskäimise ning riski või ohu

tajumise osas.

3.4.

Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud ravimite tarvitamisest tingitud

kõrvalnähtudega seoses, on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Kroonilise soolehaiguse

tõttu määratud ravimite kõrvaltoimeid on kaebajal esinenud, kuid TIS-is pole andmeid

selle kohta, et kaebaja kaasuvad haigused oleks tekkinud ravimite kõrvaltoimetest.

Meeleoluhäireid on arvestatud vaimse soorituse valdkondi hinnates. Muu kaebaja

2(9)

3-25-1330

kirjeldatu ei mõjuta tema üldist töövõimet. Püsivaid viirusinfektsioonide väliseid

palavikke ei ole TIS-is kirjeldatud. Südamerütmi muutusi, mis vajaksid meditsiinilist

sekkumist, TIS-is olevad andmed ei kinnita.

3.5.

Suhtlemist segab kaebajal kergesti tekkiv suhtlemisväsimus. Suhtlemisel võib

kaebajal tekkida ärevus, kuid olulisi suhtlemisraskusi ei ole TIS-i andemetes

kirjeldatud. Seetõttu on piirang suhtlemisega hakkamasaamisel hinnatud kergeks.

Suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuse hindamisel on arvestatud ka piiranguid,

mida kaebaja on kirjeldanud samas valdkonnas kohase käitumise osas (vahetevahel

kontrolli kaotamine emotsioonide ja käitumise üle, suhtlemisärevus). Ebakohast

käitumist pole TIS-is kirjeldatud.

3.6.

Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud suhtlemisega seotud muude piirangute

juures, on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Samas on

arvestatud ka kaebaja raskusi rahvarohketes kohtades viibimisel.

3.7.

2001. a-l diagnoositi kaebajal Crohni tõbi peen- ja jämesoole haaratusega. See

põhjustab kaebajale TTO ekspertarsti hinnangul mõõduka tegutsemispiirangu

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Haiguse ägenemise ajal võib

kaebajal esineda valulikku ja sagenenud roojamist. 2023. a sügisel alustati JAK

inhibiitori ravi. Selle tagajärjel on olnud positiivne dünaamika haiguse kulus. Olulist

haiguse ägenemist pole olnud. Põletikuravi pole kaebaja lisaks vajanud.

3.8.

Kaasuvana esinevad kaebajal kroonilised pingetüüpi peavalud, mille sagedus ja

intensiivsus on ravi mõjul varasemaga võrreldes langenud (vt ka neuroloog dr S. S 17.

märtsi 2025. a sissekanne). Pearingluse esinemist ei ole TIS-is kirjeldatud.

3.9.

Kaebajal esineb põlvede valulikkust. Radioloogilisi uuringuid pole vaja olnud.

Kaebaja kõnnib iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita. Seetõttu on piirang

eri tasapindadel liikumisel hinnatud mõõdukaks ning seismisel ja istumisel kergeks.

Vajadus aeg-ajalt kehaasendit vahetada ja püsti tõusmisel millelgi toetada piirangut

seismise ja istumise võtmetegevuse vaates ei suurenda. See on töövõime hindamise

metoodika kohaselt lubatud.

3.10.

TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud

ohutu ringiliikumise ja liikumisega seotud muude piirangute osas (muutlik võimekus;

laisk silm, kõrvades tinistus; käepidemete, seinte ja teiste inimeste toe kasutamine

liikumisel; võimetus liikuda haiguse ägenemise korral). Nägemis- ja kuulmislanguse

kohta pole andmeid, samuti pole andmeid püsiva kõrvalabi vajaduse kohta liikumisel.

3.11.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid seoses muude tervisehäiretega on arvestatud.

Valude, sh peavaludega on arvestatud liikumise valdkonnas. Unehäired on seotud

ärevusega, mida on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise juures. Muu kaebaja

kirjeldatu ei mõjuta töövõimet. Kaebajal ei ole diagnoositud diabeeti ega kirjeldatud

insuliiniresistentsust.

3.12.

Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud teadvusel püsimise osas (esineb

teadvusehäireid vähemalt kord nädalas; valude tõttu ei suuda olla kontaktis inimestega

või selgitada oma vajadusi), on arvestatud. Valusid on hinnatud liikumise valdkonnas.

Teadvusehäirete esinemise kohta TIS-is andmeid ei ole. TIS-i andmetel ei leidnud

kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud söömise ja joomise osas (muutlik

võimekus süüa ja juua seoses valudega haiguse ägenemise ajal; raskused mälumisel ja

neelamisel; krooniline nohu; valud neelus haigestumise korral).

3(9)

3-25-1330

3.13.

TIS-i andmetel ei mõjuta kaebaja töövõimet probleemid, mida ta on kirjeldanud

teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute juures

(kontaktallergiate tõttu on paljud vahendid kaebajale sobimatud; kaebaja saab kasutada

üksikuid tooteid, mis ei tekita talle ville, sügelust ja valu; palju kasutab abikaasa abi

kodutöödes, asjade meelde tuletamiseks, poes käimiseks; WC-sse minekuks;

enesehooldus käib sageli läbi raskuste enda sundimisega ja valudega).

3.14.

TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja kirjeldas käelise

tegevuse valdkonnas käte sirutamise, asjade liigutamise, käteosavuse ja käelise

tegevusega seotud muude piirangute juures (suudab mõõdukate raskustega käsi nii

palju tõsta, et näiteks riiulilt mõnd eset kätte saada; liigestes kraksud, valu ja jõuetus);

mõõdukad raskused üheliitrise vedelikuga täidetud anuma tõstmisel ja liigutamisel;

kõiksugused pingutused tekitavad suure väsimuse ja valud; suudab mõõdukate

raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset; saab mõõdukate raskustega kasutada

käsi ja sõrmi; teeb kõike ettevaatlikult ja aeglaselt; ka kergeid esemeid hoides tekib

liigestes sundasendi korral jäikus). TIS-is pole andmeid piirangute kohta käte

sirutamisel, asjade liigutamisel ja käteosavuses. Asjade liigutamise võtmetegevuse

hindamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja

ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel, mitte asjade ülestõstmist põranda

tasapinnalt. TIS-is pole andmeid liigesejäikuse kohta. Pärast vaidlustatud töövõime

hindamise otsuse tegemist TIS-i andmetesse lisandund perearsti 24. märtsi 2025. a

saatekirjas on küll nimetatud kaebaja kaebust käte suremisele ja külmetamisele, kuid

seda põhjustavat haigust ei ole seni diagnoositud.

3.15.

TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe edasiandmise, teabe

vastuvõtmise ning teabevahetusega seotud muude piirangute juures (võimekus lihtsaid

sõnumeid edastada ja vastu võtta on muutlik, olenevalt valude intensiivsusest; valu

raskendab keskendumist; näeb väikeste raskustega lugeda suures kirjas trükitud teadet;

mõnikord on valud ja kurnatus nii suur et nägemine on raskem). Kaebajal ei esine

kehalisest võimekusest tingitud piiranguid teabevahetusel. TIS-is pole andmeid

nägemis- ja kuulmislanguse kohta.

3.16.

Vaideotsuses on märgitud epikriisid, millele töötukassa hinnang tugines. Pärast

vaidlustatud otsuse tegemist TIS-i lisandunud nefroloogi dr E. Seppeti 26. märtsi 2025.

a ja neuroloogi dr S. Schneider 26. märtsi 2025. a epikriis ning perearsti dr L.

Jõgismani 24. märtsi 2025. a saatekiri reumatoloogile hinnangut kaebaja piirangutele

ja töövõimele ei muuda. Nefroloogi epikriisi järgi ei ole kaebajal kaebusi.

Neerufunktsioon on korras. Neuroloogi epikriisis kirjeldatud pingepeavalu on juba

arvestatud liikumise valdkonnas. Perearsti saatekirja kohaselt esinevad kaebajal enda

arvates luupusele viitavad sümptomid, aga seni pole kaebajal luupust diagnoositud.

Hinnangut kaebaja töövõimele ja piirangutele ei muutnud vaidemenetluse ajal TIS-i

andmetesse lisandunud vereproovi tulemused ja erakorralise meditsiini osakonnas

tuvastatud kolmanda sõrme murd.

3.17.

TIS-i andmed ei kinnita kaebaja tervise halvenemist. Varem on tema töövõime

hinnatud puuduvaks. Tollal olid Crohni tõvest (kroonilisest soolehaigusest) tingitud

haigusnähud küll enam väljendunud, kuid TIS-is olevate andmete alusel oli ka siis

tegemist pigem osalise, mitte puuduva töövõimega. Kaebaja tegutsemispiirangud nii

kehalise kui ka vaimse võimekuse valdkondades olid mõõdukad või kerged.

Gastroenteroloogi viimase 13. jaanuari 2025. a epikriisi järgi on kaebaja jämesoole

limaskest normis. Esineb vähene põletik peensooleklapil.

4(9)

3-25-1330

3.18.

Töötamise registri andmetel töötab kaebaja lapse tugiisikuna koormusega 0,4 ja

fotograafina koormusega 0,5, seega kokku koormusega 0,9. TIS-i andmetel ei ole

kaebaja vajanud viimase kahe aasta vältel ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. TIS-

i andmed ei kinnita kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mille tõttu tal oleks

töötamine püsivalt täielikult takistatud (vt TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja terviseseisund

mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei

kinnita tema enesehinnangulisi kaebusi määral, mis annaks metoodika järgi alust

tuvastada puuduva töövõime. Kaebaja tervis vajab eriarstide jälgimist ja püsivat ravi.

Tema töövõime täielik taastumine ei ole lähema viie aasta jooksul tõenäoline.

3.19.

Meditsiinitöötajate juures vastuvõttudel käimine ja harjutuste tegemine

tegutsemispiiranguid ei põhjusta. Kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna

hinnatakse koos arsti määratud raviga. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese

üldist töövõimet tööturul, mitte sobivust konkreetsele ametikohale. Sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebajale sobib töö siseruumides.

Kaebajal peab olema võimalik igal ajal tualetti kasutada. Kaebajale ei sobi suurt

stressitaluvust nõudev töö. Kaebaja töövõimet toetab psühhoteraapia. Kui kaebaja

töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemas olevad või muul moel

tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada

töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

4. Töötukassa tegi 15. aprillil 2025 otsuse nr TVH/25/013915, millega muutis

23. jaanuari 2025. a otsuse põhjendusi. Töötukassa tuvastas kaebajal mõõdukad

tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkondades. Töötukassa ei muutnud kaebaja töövõime ulatust.

5. X. X esitas 3. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada töötukassa 23. jaanuari ja 15. aprilli 2025. a otsused ning 14. aprilli 2025. a

vaideotsuse. Kaebaja palus kohustada töötukassat tegema uue töövõime hindamise,

mille raames võetaks arvesse kõiki tema terviseandmeid, sh kroonilisi haigusi,

ravimite kõrvaltoimeid, analüüse ja eriarstide hinnanguid.

5.1.

Kaebaja igapäevaelu on tugevalt piiratud. Vaideotsus ei kajasta terviklikult

kaebaja tervislikku seisundit ja selle mõju tema töövõimele. Otsus keskendub

peamiselt psüühikahäiretele, jättes arvestamata kaebaja pikaajalise Crohni tõve,

korduvad ägenemised, ravimite kõrvaltoimed, peavalud ning südame- ja vererõhu

probleemid. Crohni tõvega kaasnevad valud, väsimus ja sage vajadus tualetti

külastada. Peavalud esinevad 4–6 päeval nädalas. Kaebaja on mitme eriarsti jälgimisel:

psühhiaater, neuroloog, nefroloog, gastroenteroloog, endokrinoloog.

5.2.

TIS-is ei kajastu kõik terviseprobleemid. Arstide sissekanded ei pruugi

sisaldada kogu infot patsiendi kohta. Nendes ei ole märgitud mitmeid sümptomeid või

kõrvaltoimeid, millele kaebaja viitas oma vaides ja vaidlustuses. Töövõime hindamisel

tuleb arvestada inimese tegelikku toimetulekut, mitte ainult TIS-i kandeid.

5.3.

Kaebaja saab töötada väga piiratud mahus: umbes 11 tundi nädalas, paindliku

graafikuga ja osaliselt kodust. Töökoormuse suurendamine on toonud kaasa kaebaja

tervise halvenemise.

5.4.

Eeltoodu põhjal on kaebajal vähemalt mõõdukad ja mitmes valdkonnas

koosmõjus rasked tegutsemispiirangud, mis tingivad töövõime olulise piiratuse või

puudumise.

5(9)

3-25-1330

6. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

6.1.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses

märgitud hinnangu oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja märkis

taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Ka on kaebaja

kirjeldanud, et tal esinevad piirangud tulenevalt ravimite tarvitamisest tingitud

kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest.

6.2.

TTO ekspertarst dr M. S koostas 22. jaanuaril 2025 kaebaja töövõime kohta

eksperdiarvamuse, mille töötukassa võttis otsuse tegemise aluseks. Sama ekspertarst

hindas kaebaja andmeid uuesti vaidemenetluses. TTO ekspertarsti hinnangu vaatas

vaidemenetluses üle töötukassa ekspertarst A. T. Dr T nõustus dr Si hinnanguga.

6.3. Kaebajal on:

a) liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2), mille põhjuseks on

närvisüsteemi haigused ja soolepõletikud;

b) teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kerge tegutsemispiirang (arvväärtus

1), mille põhjuseks on soolepõletikud;

c) õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus

2), mille põhjuseks on psüühikahäired;

d) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang

(arvväärtus 2), mille põhjuseks on psüühikahäired;

e) suhtlemise valdkonnas kerge tegutsemispiirang (arvväärtus 1), mille põhjuseks on

psüühikahäired.

6.4.

Arvväärtuste summa on seega vähemalt neli. Tervise- ja tööministri 7.

septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §

8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja taotleja töövõime sellises olukorras kas

osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust. Seejuures arvestab

eksperdiarvamuse andja eelkõige erinevates valdkondades esinevate piirangute

koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise

sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju

igapäevategevustele (samas, lg 2).

6.5.

TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema terviseseisundit

ning sellest tulenevaid piiranguid arvestades on tal töötamine osaliselt takistatud

(TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja füüsiline tervis vajab eriarsti jälgimist ja püsivat ravi.

Lisaks saab kaebaja vaimse tervise ravi. Regulaarse vaimse tervise ravi ja

psühhoteraapiaga on oodata vaimse tervise paranemist.

6.6.

Nii vaideotsuses kui ka töötukassa ekspertarsti seisukohas on selgitatud, miks

muudeti vaidemenetluse raames hinnangut kaebaja piirangutele. Hinnangu muutmise

tingis pärast töövõime hindamise otsust TIS-i lisandunud psühhiaatri epikriis. Epikriis

sisaldab andmeid kaebaja kahe külastuse kohta, millest esimene toimus 10. jaanuaril

2025. Esimese külastuse kohta tehtud sissekandes on märgitud, et kaebaja on varem

käinud psühhiaatri juures, kuid vahepeal ise hakkama saanud. Nüüd on

hakkamasaamine raskem, tingituna lapse probleemidest. Teine külastus toimus 4.

märtsil 2025. Selle kohta tehtud sissekandes on märgitud, et kaebaja meeleolu on

natuke paremaks läinud ja pingepeavalusid on vähem. Tegevuste alustamine on siiski

6(9)

3-25-1330

raske. Kaebaja vaimse tervise probleeme arvestati juba esialgses hinnangus. Hinnangu

muutmise tingis see, et märtsikuu seisuga püsisid vaatamata alustatud ravile kaebaja

raskused tegevuste alustamisel ja lõpetamisel. Töötukassa esialgse hinnangu muutmine

ei tähenda, et hinnang poleks olnud piisavalt põhjalik. Vastustajal ei olnud 2025. a

märtsis koostatud epikriisi võimalik varem arvestada.

6.7.

Kaebaja piirangute arvväärtuste summa 6 ei ole nii suur, et oleks põhjust

kaaluda eelkõige puuduva töövõime tuvastamist. Kaebaja füüsilise ja vaimse tervise

probleemide koosmõju on arvestatud. Seoses kohtu tehtud kompromissiettepanekuga

selgitas töötukassa, et 2026. a jaanuarikuu seisuga ei kinnita TIS-i andmed seda, et

kaebajale osalise töövõime määramine oleks tema terviseprobleeme süvendanud.

Kaebaja krooniline soolehaigus püsib kliinilises remissioonis, peavalud on vaikselt

vähemaks läinud ja kaebaja vaimne tervis on hakanud paranema. Kaebaja tegeleb oma

terviseprobleemidega, tema haigusteadlikkus ja ravisoostumus on head. Kaebaja

suudab selle kõrvalt siiski vähemalt osalise koormusega ka sissetulekut teenida.

6.8.

Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Otsused on põhjendatud ning tehtud

haldusmenetluse põhimõtteid ja reegleid järgides.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle

ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil

hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.

8. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et

kuigi inimese enda hinnang on oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7).

Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse

vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11).

Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde

küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised,

on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei

tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti

vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7).

Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

9. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

10. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud

üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

7(9)

3-25-1330

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

tehtav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).

11. Määruse nr 39 § 8 lg-te 1 ja 2 ning metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja

inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või

suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdi-

arvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju,

tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese

haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.

12. Töövõime hinnatakse puuduvaks juhul, kui võtmetegevuste skoor eri valdkondade

peale kokku on neli või enam ja piirangute koosmõju arvestades ei ole inimene võimeline

töötama. Samuti hinnatakse töövõime puuduvaks juhul, kui inimese tervis on suures ohus, kui

ta jätkab töötamist (metoodika lk 15). Viimane võimalus on mõeldud kasutamiseks

erijuhtumite puhul, kus töötamine on võimatu, kuid haiguse spetsiifikast tulenevalt ei ilmne

see erinevates valdkondades hinnatud tegutsemisvõimekusest. Sellisteks olukordadeks on

näiteks keemia- või kiiritusraviravi saamine halvaloomulise kasvaja korral või kääbuskasv

(samas, lk 16).

13. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada

juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline

viga. Vastustaja ja ekspertarstid ei ole praegusel juhul eksinud töövõime hindamise metoodika

ja õigusnormide vastu.

14. Kaebaja väidab, et TIS-i kanded ei kajasta kõiki tema kaebuseid ja sümptomeid.

Lähtuvalt töövõime hindamise metoodikast ei ole alust arvesse võtta terviseprobleeme või

piiranguid, mida kaebaja on taotluses märkinud, kuid millega seoses pole objektiivseid

andmeid arstide poole pöördumise, diagnoosi määramise ja ravi saamise kohta.

15. Vastustaja ei ole jätnud arvestamata kaebaja kroonilise haiguse Crohni tõvega. See on

üheks haiguseks, mille põhjal kaebajal on tuvastatud piirangud liikumise ning teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkondades (vt eksperdihinnang digitoimiku leht (dtl) 191).

Haiguse ajutised ägenemised, mis vahelduvad pikemate perioodidega, kus haigus on kontrolli

all, ja alluvad ravile ei anna alust hinnata püsivaid piiranguid suuremaks. Ajutise

töövõimetuse puhuks on ette nähtud haigusleht ja sellega kaasnev kompensatsioon töölt eemal

viibimise korral (vt ravikindlustuse seaduse § 52). Kaebaja on vaides märkinud, et Crohni tõbi

ägeneb tal 2–4 korda aastas. Seega pole ägenemised ka kaebaja esitatud info alusel nii

sagedased, et tal poleks üldse võimalik mõistlikult töist sissetulekut teenida. Seda, et haigus

põhjustab ka tavaolukorras kaebajale ilmselgelt raskusi ja häirib sageli tema igapäevaelu, on

vastustaja asjakohaselt arvestanud. Töövõime hindamise metoodika järgi on sellisel juhul tegu

mõõduka piiranguga, mis on kaebajal tuvastatud liikumise valdkonnas.

16. Arstlikes hinnangutes on arvestatud ka kaebaja peavalusid, sh migreeni diagnoosi.

Arvestatud on seda, et värskemate andmete järgi on ravi toel saavutatud positiivne dünaamika

(dr S 26. märtsi 2025. a epikriis). Ägenemiste korral on abiks haigusleht. Ka seda, et kaebaja

tervis vajab pidevat eriarstide jälgimist, on vastustaja tõdenud ja arvestanud. Nagu metoodikas

märgitud, hinnatakse töövõimet asjakohase ravi foonil. Ravivajadus iseenesest ei anna alust

tuvastada piirangut. Hinnatakse tegutsemispiiranguid, mis püsivad pikaajaliselt, vaatamata

adekvaatsele ravile. Sellest põhimõttest lähtudes hindas töötukassa 15. aprilli 2025. a otsuses

raskemaks kaebajal püsinud piirangu tegevuste alustamisel ja lõpetamisel.

8(9)

3-25-1330

17. Vastustaja ei ole eksinud hindamis- ja kaalutlusreeglite vastu, hinnates kaebaja töö-

võime osaliseks. Ekspertarstid on asjakohaselt arvestanud kaebaja tegelikku toimetulekut,

piirangute koosmõju, haiguste ulatust, kulgu ja esinemise sagedust. Vastustaja on õigesti

järeldanud, et piirangute mõju kaebaja igapäevategevustele pole selline, et pidada tal

töötamist täielikult takistatuks. Ka kaebaja ise on taotluses (dtl 176) märkinud, et on leidnud

tasakaalu ja saab hakkama sellega, kui käib tööl kahel päeval nädalas. Ekspertarstid on

asjakohaselt viidanud dr Talviku 4. märtsi 2025. a epikriisile, mille järgi kaebaja on

avaldanud, et käib tööl ja saab töökohustused täidetud. Õigusaktidest ei tulene, et inimese

töövõime tuleks hinnata puuduvaks alati, kui ta ei suuda töötada vähemalt 50% koormusega.

18. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa pole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda.

19. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)