3-25-1330/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated3-25-1330/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruaril 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-1330
Haldusasi
X. X kaebus Eesti Töötukassa 23. jaanuari ja 15. aprilli
2025. a otsuste ning 14. aprilli 2025. a vaideotsuse
tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X
Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helis Uus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Asendada otsuse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. märtsil 2026 (halduskohtu-
menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib
esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal
seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-
konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka
apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X. X esitas 30. detsembril 2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise
taotluse.
2. Töötukassa tegi 23. jaanuaril 2025 otsuse nr TVH/25/003439, mille alusel
tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 2. märts 2025 kuni 1. märts 2030.
3-25-1330
2.1.
Otsuse aluseks on töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 3 p 2. Töövõime
hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast.
2.2.
Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille
põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja soolepõletikud. Kõhu, selja - ja peavalude tõttu
on tal piiratud pikemaajaline kehaasendi säilitamine ja liikumine. Kohati esineb
liigeste valulikkust. Soolepõletike tõttu on tal ka kerge tegutsemispiirang teadvusel
püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Põhihaiguse ägenemise ajal esineb valulikku
roojamist.
2.3.
Kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning
suhtlemise valdkondades. Selle põhjuseks on vaimse energia langus. Psüühika- ja
käitumishäirete tõttu on tal mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja
ohu tajumise valdkonnas. Muutused teevad kaebaja ärevaks. Tema stressitaluvus on
langenud. Suhtlemine väsitab teda, mistõttu ta väldib ajamahukamat suhtlemist.
2.4.
Tervise Infosüsteemi (TIS) andmete põhjal ei leidnud kinnitamist kaebaja
kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise
valdkondades.
2.5.
Tervisekahjustuse iseloomu arvestades kaebaja töövõime viie aasta jooksul
tõenäoliselt oluliselt ei muutu.
3. X. X esitas vaide, mille töötukassa jättis 14. aprilli 2025. a vaideotsusega VO/
25/285 rahuldamata.
3.1.
Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis vaidemenetluses uuesti
kaebaja terviseandmeid. Ekspertarst muutis hinnangut kaebaja piirangutele õppimise ja
tegevuste sooritamise valdkonnas, hinnates võtmetegevuste arvväärtused järgnevalt:
tegevuste õppimine – arvväärtus 0;
tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtus 2;
õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0.
Hinnangu muutus on tingitud pärast vaidlustatud otsust TIS-i lisandunud psühhiaatri dr P.
Talviku 4. märtsi 2025 epikriisist. Selle järgi esineb kaebajal raskusi tegevuste sooritamisel,
eelkõige tegevuste alustamisel, seoses tahteaktiivsuse ja vaimse energia langusega. Ärevus
võib põhjustada unehäireid. Muudatus ei mõjuta siiski kaebaja töövõime ulatust.
3.2. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud õppimise ja
tegevuste sooritamisega seotud muude piirangute osas. Kaebajal ei ole nende andmete järgi
piiranguid uute teadmiste omandamisel. Ka ei ole TIS-is andmeid kognitiivsete võimete
languse ja oluliste keskendumisraskuste kohta.
3.3.
TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud
muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas väljaskäimise ning riski või ohu
tajumise osas.
3.4.
Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud ravimite tarvitamisest tingitud
kõrvalnähtudega seoses, on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise ning
muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Kroonilise soolehaiguse
tõttu määratud ravimite kõrvaltoimeid on kaebajal esinenud, kuid TIS-is pole andmeid
selle kohta, et kaebaja kaasuvad haigused oleks tekkinud ravimite kõrvaltoimetest.
Meeleoluhäireid on arvestatud vaimse soorituse valdkondi hinnates. Muu kaebaja
2(9)
3-25-1330
kirjeldatu ei mõjuta tema üldist töövõimet. Püsivaid viirusinfektsioonide väliseid
palavikke ei ole TIS-is kirjeldatud. Südamerütmi muutusi, mis vajaksid meditsiinilist
sekkumist, TIS-is olevad andmed ei kinnita.
3.5.
Suhtlemist segab kaebajal kergesti tekkiv suhtlemisväsimus. Suhtlemisel võib
kaebajal tekkida ärevus, kuid olulisi suhtlemisraskusi ei ole TIS-i andemetes
kirjeldatud. Seetõttu on piirang suhtlemisega hakkamasaamisel hinnatud kergeks.
Suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuse hindamisel on arvestatud ka piiranguid,
mida kaebaja on kirjeldanud samas valdkonnas kohase käitumise osas (vahetevahel
kontrolli kaotamine emotsioonide ja käitumise üle, suhtlemisärevus). Ebakohast
käitumist pole TIS-is kirjeldatud.
3.6.
Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud suhtlemisega seotud muude piirangute
juures, on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Samas on
arvestatud ka kaebaja raskusi rahvarohketes kohtades viibimisel.
3.7.
2001. a-l diagnoositi kaebajal Crohni tõbi peen- ja jämesoole haaratusega. See
põhjustab kaebajale TTO ekspertarsti hinnangul mõõduka tegutsemispiirangu
teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Haiguse ägenemise ajal võib
kaebajal esineda valulikku ja sagenenud roojamist. 2023. a sügisel alustati JAK
inhibiitori ravi. Selle tagajärjel on olnud positiivne dünaamika haiguse kulus. Olulist
haiguse ägenemist pole olnud. Põletikuravi pole kaebaja lisaks vajanud.
3.8.
Kaasuvana esinevad kaebajal kroonilised pingetüüpi peavalud, mille sagedus ja
intensiivsus on ravi mõjul varasemaga võrreldes langenud (vt ka neuroloog dr S. S 17.
märtsi 2025. a sissekanne). Pearingluse esinemist ei ole TIS-is kirjeldatud.
3.9.
Kaebajal esineb põlvede valulikkust. Radioloogilisi uuringuid pole vaja olnud.
Kaebaja kõnnib iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita. Seetõttu on piirang
eri tasapindadel liikumisel hinnatud mõõdukaks ning seismisel ja istumisel kergeks.
Vajadus aeg-ajalt kehaasendit vahetada ja püsti tõusmisel millelgi toetada piirangut
seismise ja istumise võtmetegevuse vaates ei suurenda. See on töövõime hindamise
metoodika kohaselt lubatud.
3.10.
TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud
ohutu ringiliikumise ja liikumisega seotud muude piirangute osas (muutlik võimekus;
laisk silm, kõrvades tinistus; käepidemete, seinte ja teiste inimeste toe kasutamine
liikumisel; võimetus liikuda haiguse ägenemise korral). Nägemis- ja kuulmislanguse
kohta pole andmeid, samuti pole andmeid püsiva kõrvalabi vajaduse kohta liikumisel.
3.11.
Kaebaja kirjeldatud piiranguid seoses muude tervisehäiretega on arvestatud.
Valude, sh peavaludega on arvestatud liikumise valdkonnas. Unehäired on seotud
ärevusega, mida on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise juures. Muu kaebaja
kirjeldatu ei mõjuta töövõimet. Kaebajal ei ole diagnoositud diabeeti ega kirjeldatud
insuliiniresistentsust.
3.12.
Piiranguid, mida kaebaja on kirjeldanud teadvusel püsimise osas (esineb
teadvusehäireid vähemalt kord nädalas; valude tõttu ei suuda olla kontaktis inimestega
või selgitada oma vajadusi), on arvestatud. Valusid on hinnatud liikumise valdkonnas.
Teadvusehäirete esinemise kohta TIS-is andmeid ei ole. TIS-i andmetel ei leidnud
kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud söömise ja joomise osas (muutlik
võimekus süüa ja juua seoses valudega haiguse ägenemise ajal; raskused mälumisel ja
neelamisel; krooniline nohu; valud neelus haigestumise korral).
3(9)
3-25-1330
3.13.
TIS-i andmetel ei mõjuta kaebaja töövõimet probleemid, mida ta on kirjeldanud
teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute juures
(kontaktallergiate tõttu on paljud vahendid kaebajale sobimatud; kaebaja saab kasutada
üksikuid tooteid, mis ei tekita talle ville, sügelust ja valu; palju kasutab abikaasa abi
kodutöödes, asjade meelde tuletamiseks, poes käimiseks; WC-sse minekuks;
enesehooldus käib sageli läbi raskuste enda sundimisega ja valudega).
3.14.
TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja kirjeldas käelise
tegevuse valdkonnas käte sirutamise, asjade liigutamise, käteosavuse ja käelise
tegevusega seotud muude piirangute juures (suudab mõõdukate raskustega käsi nii
palju tõsta, et näiteks riiulilt mõnd eset kätte saada; liigestes kraksud, valu ja jõuetus);
mõõdukad raskused üheliitrise vedelikuga täidetud anuma tõstmisel ja liigutamisel;
kõiksugused pingutused tekitavad suure väsimuse ja valud; suudab mõõdukate
raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset; saab mõõdukate raskustega kasutada
käsi ja sõrmi; teeb kõike ettevaatlikult ja aeglaselt; ka kergeid esemeid hoides tekib
liigestes sundasendi korral jäikus). TIS-is pole andmeid piirangute kohta käte
sirutamisel, asjade liigutamisel ja käteosavuses. Asjade liigutamise võtmetegevuse
hindamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja
ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel, mitte asjade ülestõstmist põranda
tasapinnalt. TIS-is pole andmeid liigesejäikuse kohta. Pärast vaidlustatud töövõime
hindamise otsuse tegemist TIS-i andmetesse lisandund perearsti 24. märtsi 2025. a
saatekirjas on küll nimetatud kaebaja kaebust käte suremisele ja külmetamisele, kuid
seda põhjustavat haigust ei ole seni diagnoositud.
3.15.
TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida kaebaja on kirjeldanud
teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe edasiandmise, teabe
vastuvõtmise ning teabevahetusega seotud muude piirangute juures (võimekus lihtsaid
sõnumeid edastada ja vastu võtta on muutlik, olenevalt valude intensiivsusest; valu
raskendab keskendumist; näeb väikeste raskustega lugeda suures kirjas trükitud teadet;
mõnikord on valud ja kurnatus nii suur et nägemine on raskem). Kaebajal ei esine
kehalisest võimekusest tingitud piiranguid teabevahetusel. TIS-is pole andmeid
nägemis- ja kuulmislanguse kohta.
3.16.
Vaideotsuses on märgitud epikriisid, millele töötukassa hinnang tugines. Pärast
vaidlustatud otsuse tegemist TIS-i lisandunud nefroloogi dr E. Seppeti 26. märtsi 2025.
a ja neuroloogi dr S. Schneider 26. märtsi 2025. a epikriis ning perearsti dr L.
Jõgismani 24. märtsi 2025. a saatekiri reumatoloogile hinnangut kaebaja piirangutele
ja töövõimele ei muuda. Nefroloogi epikriisi järgi ei ole kaebajal kaebusi.
Neerufunktsioon on korras. Neuroloogi epikriisis kirjeldatud pingepeavalu on juba
arvestatud liikumise valdkonnas. Perearsti saatekirja kohaselt esinevad kaebajal enda
arvates luupusele viitavad sümptomid, aga seni pole kaebajal luupust diagnoositud.
Hinnangut kaebaja töövõimele ja piirangutele ei muutnud vaidemenetluse ajal TIS-i
andmetesse lisandunud vereproovi tulemused ja erakorralise meditsiini osakonnas
tuvastatud kolmanda sõrme murd.
3.17.
TIS-i andmed ei kinnita kaebaja tervise halvenemist. Varem on tema töövõime
hinnatud puuduvaks. Tollal olid Crohni tõvest (kroonilisest soolehaigusest) tingitud
haigusnähud küll enam väljendunud, kuid TIS-is olevate andmete alusel oli ka siis
tegemist pigem osalise, mitte puuduva töövõimega. Kaebaja tegutsemispiirangud nii
kehalise kui ka vaimse võimekuse valdkondades olid mõõdukad või kerged.
Gastroenteroloogi viimase 13. jaanuari 2025. a epikriisi järgi on kaebaja jämesoole
limaskest normis. Esineb vähene põletik peensooleklapil.
4(9)
3-25-1330
3.18.
Töötamise registri andmetel töötab kaebaja lapse tugiisikuna koormusega 0,4 ja
fotograafina koormusega 0,5, seega kokku koormusega 0,9. TIS-i andmetel ei ole
kaebaja vajanud viimase kahe aasta vältel ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. TIS-
i andmed ei kinnita kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mille tõttu tal oleks
töötamine püsivalt täielikult takistatud (vt TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja terviseseisund
mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei
kinnita tema enesehinnangulisi kaebusi määral, mis annaks metoodika järgi alust
tuvastada puuduva töövõime. Kaebaja tervis vajab eriarstide jälgimist ja püsivat ravi.
Tema töövõime täielik taastumine ei ole lähema viie aasta jooksul tõenäoline.
3.19.
Meditsiinitöötajate juures vastuvõttudel käimine ja harjutuste tegemine
tegutsemispiiranguid ei põhjusta. Kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna
hinnatakse koos arsti määratud raviga. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese
üldist töövõimet tööturul, mitte sobivust konkreetsele ametikohale. Sobimatuid
töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebajale sobib töö siseruumides.
Kaebajal peab olema võimalik igal ajal tualetti kasutada. Kaebajale ei sobi suurt
stressitaluvust nõudev töö. Kaebaja töövõimet toetab psühhoteraapia. Kui kaebaja
töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemas olevad või muul moel
tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada
töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
4. Töötukassa tegi 15. aprillil 2025 otsuse nr TVH/25/013915, millega muutis
23. jaanuari 2025. a otsuse põhjendusi. Töötukassa tuvastas kaebajal mõõdukad
tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja
ohu tajumise valdkondades. Töötukassa ei muutnud kaebaja töövõime ulatust.
5. X. X esitas 3. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus
tühistada töötukassa 23. jaanuari ja 15. aprilli 2025. a otsused ning 14. aprilli 2025. a
vaideotsuse. Kaebaja palus kohustada töötukassat tegema uue töövõime hindamise,
mille raames võetaks arvesse kõiki tema terviseandmeid, sh kroonilisi haigusi,
ravimite kõrvaltoimeid, analüüse ja eriarstide hinnanguid.
5.1.
Kaebaja igapäevaelu on tugevalt piiratud. Vaideotsus ei kajasta terviklikult
kaebaja tervislikku seisundit ja selle mõju tema töövõimele. Otsus keskendub
peamiselt psüühikahäiretele, jättes arvestamata kaebaja pikaajalise Crohni tõve,
korduvad ägenemised, ravimite kõrvaltoimed, peavalud ning südame- ja vererõhu
probleemid. Crohni tõvega kaasnevad valud, väsimus ja sage vajadus tualetti
külastada. Peavalud esinevad 4–6 päeval nädalas. Kaebaja on mitme eriarsti jälgimisel:
psühhiaater, neuroloog, nefroloog, gastroenteroloog, endokrinoloog.
5.2.
TIS-is ei kajastu kõik terviseprobleemid. Arstide sissekanded ei pruugi
sisaldada kogu infot patsiendi kohta. Nendes ei ole märgitud mitmeid sümptomeid või
kõrvaltoimeid, millele kaebaja viitas oma vaides ja vaidlustuses. Töövõime hindamisel
tuleb arvestada inimese tegelikku toimetulekut, mitte ainult TIS-i kandeid.
5.3.
Kaebaja saab töötada väga piiratud mahus: umbes 11 tundi nädalas, paindliku
graafikuga ja osaliselt kodust. Töökoormuse suurendamine on toonud kaasa kaebaja
tervise halvenemise.
5.4.
Eeltoodu põhjal on kaebajal vähemalt mõõdukad ja mitmes valdkonnas
koosmõjus rasked tegutsemispiirangud, mis tingivad töövõime olulise piiratuse või
puudumise.
5(9)
3-25-1330
6. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
6.1.
Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses
märgitud hinnangu oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja märkis
taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja
vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise,
muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Ka on kaebaja
kirjeldanud, et tal esinevad piirangud tulenevalt ravimite tarvitamisest tingitud
kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest.
6.2.
TTO ekspertarst dr M. S koostas 22. jaanuaril 2025 kaebaja töövõime kohta
eksperdiarvamuse, mille töötukassa võttis otsuse tegemise aluseks. Sama ekspertarst
hindas kaebaja andmeid uuesti vaidemenetluses. TTO ekspertarsti hinnangu vaatas
vaidemenetluses üle töötukassa ekspertarst A. T. Dr T nõustus dr Si hinnanguga.
6.3. Kaebajal on:
a) liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2), mille põhjuseks on
närvisüsteemi haigused ja soolepõletikud;
b) teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kerge tegutsemispiirang (arvväärtus
1), mille põhjuseks on soolepõletikud;
c) õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus
2), mille põhjuseks on psüühikahäired;
d) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang
(arvväärtus 2), mille põhjuseks on psüühikahäired;
e) suhtlemise valdkonnas kerge tegutsemispiirang (arvväärtus 1), mille põhjuseks on
psüühikahäired.
6.4.
Arvväärtuste summa on seega vähemalt neli. Tervise- ja tööministri 7.
septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §
8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja taotleja töövõime sellises olukorras kas
osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust. Seejuures arvestab
eksperdiarvamuse andja eelkõige erinevates valdkondades esinevate piirangute
koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise
sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju
igapäevategevustele (samas, lg 2).
6.5.
TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema terviseseisundit
ning sellest tulenevaid piiranguid arvestades on tal töötamine osaliselt takistatud
(TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja füüsiline tervis vajab eriarsti jälgimist ja püsivat ravi.
Lisaks saab kaebaja vaimse tervise ravi. Regulaarse vaimse tervise ravi ja
psühhoteraapiaga on oodata vaimse tervise paranemist.
6.6.
Nii vaideotsuses kui ka töötukassa ekspertarsti seisukohas on selgitatud, miks
muudeti vaidemenetluse raames hinnangut kaebaja piirangutele. Hinnangu muutmise
tingis pärast töövõime hindamise otsust TIS-i lisandunud psühhiaatri epikriis. Epikriis
sisaldab andmeid kaebaja kahe külastuse kohta, millest esimene toimus 10. jaanuaril
2025. Esimese külastuse kohta tehtud sissekandes on märgitud, et kaebaja on varem
käinud psühhiaatri juures, kuid vahepeal ise hakkama saanud. Nüüd on
hakkamasaamine raskem, tingituna lapse probleemidest. Teine külastus toimus 4.
märtsil 2025. Selle kohta tehtud sissekandes on märgitud, et kaebaja meeleolu on
natuke paremaks läinud ja pingepeavalusid on vähem. Tegevuste alustamine on siiski
6(9)
3-25-1330
raske. Kaebaja vaimse tervise probleeme arvestati juba esialgses hinnangus. Hinnangu
muutmise tingis see, et märtsikuu seisuga püsisid vaatamata alustatud ravile kaebaja
raskused tegevuste alustamisel ja lõpetamisel. Töötukassa esialgse hinnangu muutmine
ei tähenda, et hinnang poleks olnud piisavalt põhjalik. Vastustajal ei olnud 2025. a
märtsis koostatud epikriisi võimalik varem arvestada.
6.7.
Kaebaja piirangute arvväärtuste summa 6 ei ole nii suur, et oleks põhjust
kaaluda eelkõige puuduva töövõime tuvastamist. Kaebaja füüsilise ja vaimse tervise
probleemide koosmõju on arvestatud. Seoses kohtu tehtud kompromissiettepanekuga
selgitas töötukassa, et 2026. a jaanuarikuu seisuga ei kinnita TIS-i andmed seda, et
kaebajale osalise töövõime määramine oleks tema terviseprobleeme süvendanud.
Kaebaja krooniline soolehaigus püsib kliinilises remissioonis, peavalud on vaikselt
vähemaks läinud ja kaebaja vaimne tervis on hakanud paranema. Kaebaja tegeleb oma
terviseprobleemidega, tema haigusteadlikkus ja ravisoostumus on head. Kaebaja
suudab selle kõrvalt siiski vähemalt osalise koormusega ka sissetulekut teenida.
6.8.
Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Otsused on põhjendatud ning tehtud
haldusmenetluse põhimõtteid ja reegleid järgides.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese
töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle
ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil
hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
8. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-
võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et
kuigi inimese enda hinnang on oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7).
Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse
vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11).
Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde
küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised,
on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei
tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti
vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7).
Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
9. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,
mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
10. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on
metoodikas selgitatud järgnevalt:
0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;
1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud
üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);
2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb
25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);
1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.
7(9)
3-25-1330
3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb
väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski
tehtav);
4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,
esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).
11. Määruse nr 39 § 8 lg-te 1 ja 2 ning metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja
inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või
suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdi-
arvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju,
tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese
haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
12. Töövõime hinnatakse puuduvaks juhul, kui võtmetegevuste skoor eri valdkondade
peale kokku on neli või enam ja piirangute koosmõju arvestades ei ole inimene võimeline
töötama. Samuti hinnatakse töövõime puuduvaks juhul, kui inimese tervis on suures ohus, kui
ta jätkab töötamist (metoodika lk 15). Viimane võimalus on mõeldud kasutamiseks
erijuhtumite puhul, kus töötamine on võimatu, kuid haiguse spetsiifikast tulenevalt ei ilmne
see erinevates valdkondades hinnatud tegutsemisvõimekusest. Sellisteks olukordadeks on
näiteks keemia- või kiiritusraviravi saamine halvaloomulise kasvaja korral või kääbuskasv
(samas, lk 16).
13. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada
juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline
viga. Vastustaja ja ekspertarstid ei ole praegusel juhul eksinud töövõime hindamise metoodika
ja õigusnormide vastu.
14. Kaebaja väidab, et TIS-i kanded ei kajasta kõiki tema kaebuseid ja sümptomeid.
Lähtuvalt töövõime hindamise metoodikast ei ole alust arvesse võtta terviseprobleeme või
piiranguid, mida kaebaja on taotluses märkinud, kuid millega seoses pole objektiivseid
andmeid arstide poole pöördumise, diagnoosi määramise ja ravi saamise kohta.
15. Vastustaja ei ole jätnud arvestamata kaebaja kroonilise haiguse Crohni tõvega. See on
üheks haiguseks, mille põhjal kaebajal on tuvastatud piirangud liikumise ning teadvusel
püsimise ja enesehoolduse valdkondades (vt eksperdihinnang digitoimiku leht (dtl) 191).
Haiguse ajutised ägenemised, mis vahelduvad pikemate perioodidega, kus haigus on kontrolli
all, ja alluvad ravile ei anna alust hinnata püsivaid piiranguid suuremaks. Ajutise
töövõimetuse puhuks on ette nähtud haigusleht ja sellega kaasnev kompensatsioon töölt eemal
viibimise korral (vt ravikindlustuse seaduse § 52). Kaebaja on vaides märkinud, et Crohni tõbi
ägeneb tal 2–4 korda aastas. Seega pole ägenemised ka kaebaja esitatud info alusel nii
sagedased, et tal poleks üldse võimalik mõistlikult töist sissetulekut teenida. Seda, et haigus
põhjustab ka tavaolukorras kaebajale ilmselgelt raskusi ja häirib sageli tema igapäevaelu, on
vastustaja asjakohaselt arvestanud. Töövõime hindamise metoodika järgi on sellisel juhul tegu
mõõduka piiranguga, mis on kaebajal tuvastatud liikumise valdkonnas.
16. Arstlikes hinnangutes on arvestatud ka kaebaja peavalusid, sh migreeni diagnoosi.
Arvestatud on seda, et värskemate andmete järgi on ravi toel saavutatud positiivne dünaamika
(dr S 26. märtsi 2025. a epikriis). Ägenemiste korral on abiks haigusleht. Ka seda, et kaebaja
tervis vajab pidevat eriarstide jälgimist, on vastustaja tõdenud ja arvestanud. Nagu metoodikas
märgitud, hinnatakse töövõimet asjakohase ravi foonil. Ravivajadus iseenesest ei anna alust
tuvastada piirangut. Hinnatakse tegutsemispiiranguid, mis püsivad pikaajaliselt, vaatamata
adekvaatsele ravile. Sellest põhimõttest lähtudes hindas töötukassa 15. aprilli 2025. a otsuses
raskemaks kaebajal püsinud piirangu tegevuste alustamisel ja lõpetamisel.
8(9)
3-25-1330
17. Vastustaja ei ole eksinud hindamis- ja kaalutlusreeglite vastu, hinnates kaebaja töö-
võime osaliseks. Ekspertarstid on asjakohaselt arvestanud kaebaja tegelikku toimetulekut,
piirangute koosmõju, haiguste ulatust, kulgu ja esinemise sagedust. Vastustaja on õigesti
järeldanud, et piirangute mõju kaebaja igapäevategevustele pole selline, et pidada tal
töötamist täielikult takistatuks. Ka kaebaja ise on taotluses (dtl 176) märkinud, et on leidnud
tasakaalu ja saab hakkama sellega, kui käib tööl kahel päeval nädalas. Ekspertarstid on
asjakohaselt viidanud dr Talviku 4. märtsi 2025. a epikriisile, mille järgi kaebaja on
avaldanud, et käib tööl ja saab töökohustused täidetud. Õigusaktidest ei tulene, et inimese
töövõime tuleks hinnata puuduvaks alati, kui ta ei suuda töötada vähemalt 50% koormusega.
18. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab
menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa pole taotlenud menetluskulude
väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda.
19. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada
tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)