3-24-3458/16 · 3-24-3458/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruaril 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-24-3458 Haldusasi Osaühing Minigert kaebus Kiili valla kohustamiseks viima lõpuni detailplaneeringu koostamise menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming Kaebajad Osaühing Minigert, esindaja vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja Kiili vald, esindaja vallasekretär Tarko Tuisk Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine: 1.1.Kaebaja uuendab detailplaneeringu materjalid vastavalt kehtivatele nõuetele ning esitab detailplaneeringu Kiili Vallavalitsusele 1 kuu jooksul alates kompromissi jõustumisest. 1.2.Kaebaja osaleb detailplaneeringu alalt kuni Kaljula katastriüksuseni (ligikaudu 320m pikkuses lõigus) Küttimi tee sõidutee ja kergliiklustee (sõidutee katte laius min 6 m, kergliiklustee katte laius min 2,5 m) väljaehitamisega seotud kõikide kulutuste (sh kinnisasjade omandamine tasu eest) kaasfinantseerimises 50% ulatuses vastavalt halduslepingu nr 8-15/177 lisas 1 kokku lepitud tingimustele. 1.3.Kiili Vallavalitsus: 1.3.1. korraldab planeerimisseaduse § 135 lg 10 alusel detailplaneeringu avaliku väljapaneku hiljemalt 1 kuu möödumisel alates kompromissi punktis 3 (määruse resolutsiooni p-s 1.1) nimetatud detailplaneeringu materjalide saamisest (eeldusel, et dokumendid on koostatud kohaselt ja ei vaja muutmist) selgitades detailplaneeringu avalikustamise teates, mis muudatused, sh sõlmitud halduslepingust tulenev on detailplaneeringusse sisse viidud peale detailplaneeringu viimast avalikku väljapanekut; 1.3.2. viib planeerimisseaduse § 136 lg-s 2 sätestatud juhul läbi detailplaneeringu avaliku arutelu seaduse § 136 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul; 1.3.3. esitab detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks 1 kuu jooksul pärast avaliku arutelu lõppemist või põhjendatud juhul detailplaneeringus vajalike muudatuste tegemist, kui avalikul väljapanekul esineb kaebaja kui maaomaniku huve oluliselt üle kaaluv vastassuunaline huvi, millega arvestamine on möödapääsmatult ja vältimatult vajalik. 1.4.Vastustaja ja kaebaja teevad kõik endast oleneva, et detailplaneeringu kehtestamiseni jõutaks hiljemalt 2026. a septembri lõpuks. 1.5.Pooled teevad detailplaneeringu menetluses aktiivselt ja igakülgselt koostööd, sh lahendavad kõik menetluslikud küsimused selleks, et jõuda punktis 5.4 (määruse resolutsiooni p 1.4) nimetatud eesmärgini põhjendamatute viivitusteta.

1.6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.7.Pooled kinnitavad, et on teadlikud halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 1. 8.Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-24-3458 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-24-3458 menetlus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Pooled loobuvad määruskaebuse esitamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Osaühingu Minigert kaebus Kiili valla kohustamiseks viima lõpuni Sausti külas Küttimi tee 19 detailplaneeringu koostamise menetlust. 2. Nii kaebaja kui ka vastustaja esitasid kohtule 5. veebruaril 2026 mõlema poole poolt allkirjastatud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. 3. HKMS § 154 lg-st 1 tulenevalt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 155 lg 4 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused ning enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kohus kinnitab kompromissi. 4. Kohus märgib, et kompromissi tekstis on mõneti vastuoluliselt märgitud, et kaebaja loobub kaebusest (p 3). Kaebusest loobumine on võrreldes kompromissiga eraldiseisev menetluse lõpetamise alus. Kohtu hinnangul on poolte tegelik tahe, et menetlus lõpetataks kompromissi kinnitamisega, siiski selge, mistõttu kohus jätab selle osa kohtulikult kinnitatava kompromissi tekstist välja. 5. Kohus leiab, et kompromiss on lubatav. Kompromissi on võimalik täita ja kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 6. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetada. 7. HKMS § 154 lg-s 2 on sätestatud, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 2

8. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba kaebuse sama nõudega samal alusel esitanud ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 9. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Praegusel juhul on asjas tasutud riigilõivu üksnes 20 eurot, mistõttu seda ei tagastata. 10. Vastavalt HKMS § 108 lg 7 teisele lausele ning poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitule jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 3