2-23-5168/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov ja Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5168

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Koninklijke Luchtvaart

Maatschappij

N.

V. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N. V. 04.11.2024

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N. V.

apellatsioonkaebuse hind 2441 eurot ja 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N. V.

(Hollandi registrikood 33014286), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Timo Kullerkupp, Kai Villemson ja

advokaat Mikk Ilves

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Flagito OÜ 23.01.2026 seisukohale lisatud täiendavad tõendid

(Bundesgerichtshof 09.05.2023 kohtuotsus koos tõlkega, DT 21.01.2026 e-kiri ning

DT AS-i SEB Pank konto väljavõte perioodil 29.09.2021–30.10.2021).

2. Jätta Harju Maakohtu 04.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.

V. kanda.

5. Mõista Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N. V.-lt Flagito OÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitis 455 eurot (käibemaksuta).

2-23-5168

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Koninklijke Luchtvaart

Maatschappij N. V.-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule Koninklijke Luchtvaart

Maatschappij N. V. (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevuse 1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, 04.04.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 130,29 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise

põhinõudelt seadusjärgses määras alates 05.04.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal PS kinnitatud broneering NYTFL5 kostja 13.07.2021

lendudele BT362 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Läti (Riia), BT167 lähtepunktiga

Läti (Riia) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL1073 lähtepunktiga Holland (Amsterdam)

sihtpunktiga Suurbritannia (Manchester). Kostja muutis reisija lende suundadel Tallinn–Riia

ja Riia–Amsterdam. Reisijal tekkis probleem check-in protsessis. Reisija võttis ühendust

kostjaga, kes suunas reisijat abi otsima airBalticu poole, viimane, aga uuesti kostja poole.

Kostja vea tõttu ei lubatud reisijat lennule ning ta oli sunnitud ostma asenduslennu pileti

sihtkohta Manchester hinnaga 328,48 eurot. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui kolm tundi

hiljem esialgu planeeritust. Kostja on reisijale tagastanud 67,66 eurot. Reisijal on õigus

hüvitisele 400 eurot. 16.07.2021 loovutas PS nõuded hagejale.

Reisijal IR oli kinnitatud broneering KCG9GY kostja 17.07.2022 lendudele KL2842

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam), AF3664 lähtepunktiga

Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Atlanta) ja DL2477 lähtepunktiga

Ameerika Ühendriigid (Atlanta) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Key West). Lend

Amsterdam–Atlanta tühistati ning asenduslend toimus 20.07.2022. Kostja ei täitnud reisija ees

hoolitsuskohustust, mistõttu pidi reisija ise tasuma ööbimise ja toidu eest 379,20 eurot, millest

arvestades maha alkohoolsed joogid, olid kulud kokku 370,75 eurot. Reisijal on õigus

hüvitisele 600 eurot. 29.11.2022 loovutas reisija IR nõuded hagejale.

Reisijal DT oli kinnitatud broneering QKATGB kostja 27.10.2021 lendudele KL2842

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Holland (Amsterdam) ja KL0601 lähtepunktiga

Holland (Amsterdam) sihtpunktiga Ameerika Ühendriigid (Los Angeles). Pileti hind on

2-23-5168

351,84 eurot. Lend tühistati ning kostja kinnitas piletihinna tagastamist 29.09.2021 e-kirjas.

Siiski pole reisijale raha tagastatud. 25.01.2022 loovutas reisija DT nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Seoses reisijaga PS ei olnud kostja tegutsev lennuettevõtja. Tegemist oli airBalticu lennuga.

Hüvitist on kohustatud maksma lennuettevõtja, kes on reisijaga lepingu sõlminud ja kes

tegelikult teostab või kavatseb teostada lennu. Hageja ei ole tõendanud, et reisijat ei lastud

lennule check-in’i tehnilise vea tõttu ning, et vea eest vastutab kostja. Samuti ei tõenda

asenduslennu pileti arve, et PS oleks kahju kannatanud. Arve on saadetud JGle. Reisijale

teostatud makse 67,66 euro näol on tegemist tagasimaksega, mis tulenes asjaolust, et kui

reisija otsustab mitte enam reisida, on neil õigus saada raha tagasi kasutamata pileti eest või

hüvitist alternatiivse transpordi eest. Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele, kuna kostja

automaatvastus ei tõesta, et hageja oleks kostjale 26.09.2021 nõudekirja saatnud.

Hageja ei ole tõendanud, et reisija IR on broneeringust tulenevad nõuded hagejale loovutanud,

et Amsterdam–Atlanta reis tühistati ning, et reisijale pakutud asenduslend toimus alles

20.07.2022. Isegi, kui lend tühistati, siis kostja ei olnud lendu teenindav lennuettevõtja.

Väidetavalt tühistatud lendu pidi teostama Air France. Hageja ei ole tõendanud, et reisija

oleks kahju kannatanud või kostja reisija hoolitsuskohustust rikkunud. Üksnes arve ei tõenda

seda, et reisija arve tasus ja seeläbi kahju kannatas. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

Air France ei pakkunud reisijale varasemat asenduslendu ning kostja valis ise niivõrd palju

hilisema lennu.

Hageja ei ole tõendanud, et reisija DT lend tühistati. Reisijale DT tagastati piletiraha

29.09.2021.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.10.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1983,41 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, viivise 486,93 eurot ning viivise

seadusjärgses määras põhinõudelt, s.o 1983,41 eurolt alates 05.10.2024 kuni põhinõude

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 970 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuli praegusel juhul kohaldada Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrust (EÜ) 261/2004 (edaspidi määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad

reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise

eest antava hüvitise ja abi kohta.

7. Maakohus tuvastas, et reisijad on loovutanud oma kostja vastu suunatud nõuded

võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 alusel hagejale (dtl 65–68, 90–93, 157–161). Samuti

tuvastas kohus, et reisijal PS oli ühtne broneering NYTFL5 (dtl 57–58, 125–126) ning kostja

opereeris broneeringu viimast lendu KL1073.

7.1. Maakohus leidis tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsusele tsiviilasjas nr 2-

20-6442 ning Euroopa Kohtu 12.11.2020 määrusele kohtuasjas nr C-367/20, et kostja on

määruse tähenduses tegutsev lennuettevõtja ning selline tõlgendus vastab ka määruse

2-23-5168

põhjendustest 1 ilmnevalt määruse põhieesmärgile, milleks on tagada reisijate kaitstuse kõrge

tase.

7.2. Maakohtu hinnangul tõendab airBalticu 10.08.2021 e-kiri (dtl 150–153), et reisija Paula

Saluranna 13.07.2021 lend nr BT621 tühistati. AirBalticu selgitustest nähtuvalt oli teave

lennu BT621 tühistamise kohta esitatud ja broneeringus saadaval alates 08.06.2021 ning kuna

broneering tehti ja pilet väljastati kostja poolt, oli kostja kohustatud pakkuma reisijale

alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid. Samuti nähtub kostja esitatud

22.07.2021 e-kirjast (dtl 112–113), et vastavalt kostja andmetele oli lendu KL2842 teenindav

lend BT362 häiritud ja reisija ei saanud kostja lennuga reisida. Seega on tõendatud, et kostja

ei saanud lendudega BT621 ja BT362 lennata. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega

tõendeid, et reisija ei saanud lennata reisijast tuleneval põhjusel. Ka kostja esitatud PNR

väljavõte (dtl 194) ei tõenda, et kostjal puudus kohustus reisijat abistada. Praegusel juhul on

leidnud tuvastamist, et reisija jäeti lennust maha ning mahajätmiseks ei olnud mõistlikke

põhjendusi.

7.3. Reisija PS ostis iseseisvalt uued lennupiletid 13.07.2021 lennule lähtekohast Eesti

(Tallinn) sihtkohta Suurbritannia (Manchester) maksumusega 328,48 eurot (dtl 63, 129).

Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist. Käesoleva

tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist reisijale. Reisija on

põhjendatult kandnud kulusid lennuettevõtja poolt määruse art 4 lg-s 3 ja art-s 8 ette nähtud

kohustuste täitmata jätmise tõttu. Praegusel juhul on täidetud kahju hüvitamise eeldused VÕS

§ 115 järgi. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ning

asenduslennu piletite arve on väljastatud kolmandale isikule, märkis maakohus, et Riigikohus

on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna

nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi

tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist ega vabasta lepingut rikkunud

isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulu kandis kolmas isik. Vastupidine

oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seoses kostja vastuväitega, et ei ole tõendatud,

et reisija pole hüvitist saanud airBalticult märkis maakohus, et hageja on 10.08.2021 e-kirjaga

(dtl 150–153) tõendanud, et airBaltic suunas reisija 13.07.2021 lennuga seoses kostja poole,

kuna airBalticu hinnangul oli kostja kohustatud reisijale pakkuma alternatiivseid lende ja

väljastama uued reisidokumendid. Seega ei ole airBaltic pidanud põhjendatuks ise reisijale

hüvitist maksta. Kostja ei ole tõendanud, et airBaltic oleks reisijale hüvitist maksnud.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada lennupiletite maksumus. Asjas puudub

vaidlus, et kostja on tagastanud reisijale 67,66 eurot. Seega tuleb määruse art 8 lg 1 alusel

kostjalt hageja kasuks välja mõista asenduslennu piletite maksumus 260,82 eurot (328,48-

67,66).

7.4. Reisijale ei pakutud asenduslendu ja reisija jõudis sihtkohta üle kolme tunni hiljem, kui

esialgu planeeritud. Lennumarsruudi Tallinn–Manchester mõõdetud vahemaa on 1790 km,

seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruse art 7 lg 1 p b alusel 400 eurot.

8. Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub selles, et reisijal IRl oli ühtne broneering KCG9GY

(dtl 74) ning kostja teostas broneeringu esimest lendu KL2842. Maakohus leidis tuginedes

Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-6442 ning Euroopa Kohtu

11.07.2019 lahendile kohtuasjas nr C-502/18, et kostja on määruse tähenduses tegutsev

lennuettevõtja.

2-23-5168

8.1. Hageja on esitanud väljavõtte Amsterdam–Atlanta 17.07.2022 kell 10.55 väljuma

pidanud lennu tühistamise osas (dtl 162–171) ja pardakaardi (dtl 172), mille kohaselt reisis

reisija IR 20.07.2022 lennumarsruudil Amsterdam–Atlanta–Key West. Maakohus luges

tõendatuks, et 17.07.2022 Amsterdam–Atlanta lend tühistati ning kostjale pakuti

asenduslendu 20.07.2022. Kostja ei ole tõendanud, et 17.07.2022 lend Amsterdam–Atlanta

toimus ja, et reisija valis ise reisimiseks 20.07.2022 kuupäeva.

8.2. Praegusel juhul tühistati 17.07.2022 lend nr AF3664 ja asenduslend DL0073 toimus

20.07.2022, s.o kolm päeva hiljem. Reisija IR pidi ööbima kolm ööd (17.07.2022–

20.07.2022) hotellis ning tasuma söögi eest, mis maksis 370,75 eurot (maksumus ei sisalda

alkohoolseid jooke), mida tõendab 19.07.2022 arve (dtl 76, 144). Kostja ei ole tõendanud, et

kostja oleks lennu tühistamise järgselt määruse art 5 lg 1 p-s b ja art-s 9 ette nähtud hoolitsuse

kohustust täitnud. Kostja ei pakkunud reisijale hotellimajutust ega piisavat sööki. Kostja ei ole

tõendanud, et reisijale pakuti varasemat lendu, kuid reisija valis reisimiseks 20.07.2022

kuupäeva. Reisija IR tegi kulud hotellile ja toitlustusele põhjendatult kostja kui lennuettevõtja

poolt määruse art 5 lg 1 p-s b ja art-s 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse täitmata jätmise tõttu.

Maakohus märkis, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-89-12 p-s 19 selgitanud, et selleks, et

kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid

need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Samuti ei välista kulutuste hüvitamist

ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud

kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Praegusel juhul

on täidetud kahju hüvitamise eeldused ning hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist VÕS § 115

järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruse art 9 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista

hotelli ja toitlustuse maksumus 370,75 eurot.

8.3. Lennumarsruudi Tallinn–Key West mõõdetud vahemaa on 8573 kilomeetrit, seega tuleb

kostjalt hageja kasuks määruse art 7 lg 1 p c alusel välja mõista 600 eurot.

9. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks määruse art 8 lg 1 p a alusel välja mõista

reisija DT lennupiletite maksumus 351,84 eurot. Hagiavalduse kohaselt kinnitas kostja

29.09.2021 e-kirjaga (dtl 89, 143), et tagastab piletite maksumuse, kuid hagi esitamise ajaks

pole reisijale piletiraha tagastatud. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud,

et lend tühistati. Samuti väite, et kostja tagastas piletiraha 29.09.2021. Maakohtu hinnangul

tõendab lennu ärajäämist kostja 29.09.2021 e-kiri (dtl 89, 143), mille kohaselt nõustus kostja

piletiraha tagastama põhjusel, et reis katkestati tahtmatult vahepeatuse lennujaamas. Seoses

kostja vastuväitega, et kostja tagastas reisijale piletiraha 29.09.2021, märkis maakohus, et

piletiraha tagastamist ei tõenda 02.09.2024 kiri (dtl 195–196), kuna tegemist ei ole

maksekorraldusega, mis tõestaks makse tegemist ning e-kirjast ei nähtu, kellele makse

väidetavalt tagastati.

10. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuli kostjalt

hageja kasuks välja mõista ka viivis. Reisijaga PS seotud nõuetega (660,82 eurot) tuleb viivist

arvestada alates 27.09.2021, kuna hageja teavitas kostjat 26.09.2021, et soovib hüvitise

tasumist, kuni Euroopa maksekäsu esitamiseni 04.04.2023. Maakohus luges 26.09.2021

hüvitisnõude esitamise kostjale tõendatuks kuvatõmmisega kostja koduleheküljelt (dtl 199–

200) ja kostja 26.09.2021 kättesaamise kinnituse e-kirjaga (dtl 69–70, 131–132). Seega on

reisija PS hüvitisega seotud viivisenõue 84,64 eurot. Reisijaga DT seotud kahju hüvitiselt

(351,84 eurolt) pidas maakohus põhjendatuks viivise väljamõistmist alates 07.10.2021, s.o

pärast määruse art 8 lg 1 p-s a nimetatud seitsme päeva möödumist alates tagasimakse

kinnituse saamisest 29.09.2021, kuni Euroopa maksekäsu esitamiseni 04.04.2023 summas

45,65 eurot. Lisaks kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele mitte sissenõutavaks muutunud

2-23-5168

viiviste nõue. 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised alates 05.03.2023

põhivõlgnevuselt 1983,41 eurolt on 356,64 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 04.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 486,39 eurot (84,64 + 45,65 +

356,64) ning viivis põhinõudelt 1983,41 eurolt seadusjärgses määras alates 05.10.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

11. Kuna maakohus rahuldas hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1

õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja

mõista iga reisijaga seotud sissenõudmiskulude hüvitis kokku 120 eurot (3x40).

12. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtu poolt põhjendatuks peetud

menetluskulud 970 eurot.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada

täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus nõuetega seoses reisijaga PS tuginenud

ebaõigesti Euroopa Kohtu lahendile C-367/20 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile

tsiviilasjas nr 2-20-6442 ning kostja ei olnud määruse sõnastuse ega kohtupraktika alusel

tegutsev lennuettevõtja. Euroopa Kohtu lahendis C-367/20 viidatud seisukohta tuleb

kohaldada kitsalt ja selgelt eristada käesolevast olukorrast, kus lend väljus liikmesriigis

asuvast lennujaamast ja saabus liikmesriigi välisesse lennujaama muu liikmesriigis asuva

lennujaama kaudu. Viidatud lahendis käsitletu ei puuduta juhtumit, kus reisija alustas oma

reisi EL-i territooriumilt (Tallinn), lõpetas oma reisi EL-i välisel territooriumil ja kus kõik

lendu teostavad lennuettevõtjad olid EL-i reguleerimisalasse kuuluvad. Kuivõrd viidatud

lahend käesolevat olukorda ei adresseerinud, ei saanud kohus ka õiguspäraselt sellele oma

otsust tehes tugineda. Veelgi enam, Harju Maakohus on tuginenud C-367/20 kohtulahendi

põhimõtetele, mis käsitlevad kolmanda riigi lennuettevõtjate vastutust koodijagamise puhul,

kuid neid põhimõtteid ei saa automaatselt üle kanda EL-i sisestele või EL-ist väljapoole

suunduvatele lendudele. Seega on maakohus ekslikult laiendanud kohtulahendi C-367/20

tähendust. Ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht tsiviilasjas nr 2-20-6442 on ekslik ning

selles osas tuleb kohtupraktikat muuta.

Kostja toob välja, et maakohus on valesti tõlgendanud hageja tõendit, kus airBaltic väidab, et

kuna broneering tehti ja pileti väljastas kostja, oli kostja kohustatud pakkuma reisijale

alternatiivseid lende ja väljastama uued reisidokumendid. Seejuures on maakohus rikkunud ka

selgitamiskohustust, kuivõrd lahendist ei nähtu, miks kohus hageja tõendit usaldusväärseks

peab ning kostja esitatud tõendeid usaldusväärseteks ei pea. Reisija PNR-ist nähtub, et

muudatuse viis sisse airBaltic 12.07.2021 kell 07.39 UTC (rida 053: BT – viitab airBalticu

koodile; 12JUL0739Z viitab ajale). Kui see oleks kostja kohustus, siis miks viis sellised

muudatused sisse just airBaltic pärast lennu tühistamist. Samas on aga maakohus asunud

seisukohale, et määrusest tulenevad kohustused kohalduvad iga ühes ja samas broneeringus

olnud lennuettevõtja suhtes – leides aga samas vastuoluliselt, et airBaltic reisija uue

broneeringu väljastamise eest ei vastuta. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla selle üle, et

lendu BT362 ei teenindanud kostja, vaid airBaltic, kes teostas lennu kostja nimel ning oli

sõlminud reisijaga lepingu. Tegemist oli airBalticu lennuga ning check-in’i tegi airBaltic

(millele viitab nii lennu kood BT362 kui ka reisija PNR), mistõttu ei saanud kostja nimetatut

2-23-5168

kuidagi mõjutada. Kostja ei kavatsenud teostada lendu BT362. Seda, et kostja ei opereerinud

probleemseid lende, on omaks võtnud ka hageja oma hagiavalduses.

15. Maakohus on seoses nõudega reisijaga IR ebaõigesti tuginenud Euroopa Kohtu lahendile

nr C-502/18 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-6442 ning kostja ei

olnud määruse sõnastuse ega kohtupraktika alusel tegutsev lennuettevõtja. Käesoleval juhul ei

saa vaidlust olla selle üle, et lendu AF3664, mis tühistati, ei teenindanud kostja. Selleks oli

Air France, kes oli sõlminud reisijaga lepingu. Seega on kohus otsuse p-s 16 valesti märkinud,

et reisijal oli kinnitatud broneering kostja 17.07.2022 lendudele KL2842, AF3664 ja

DL24577, kuivõrd viimased kaks lendu (sh tühistatud lend) olid Air France’i ja Delta

Airlines’i opereerida. Kostja ei kavatsenud teostada lende AF3664 ja DL24577. Seda, et

kostja ei opereerinud probleemseid lende, on omaks võtnud ka hageja oma hagiavalduses.

16. Maakohus on seoses nõudega reisijaga DT rikkunud kohustust hinnata tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kostja märgib, et piletiraha on reisijale tagastatud.

Tagasimakse teostati 29.09.2021. Maakohus leidis, et piletiraha tagastamist 02.09.2024

kinnituskiri ei tõenda, mistõttu esitas kostja kuvatõmmise broneerimissüsteemis olevatest

andmetest, millest nähtub, et piletiraha tagastati reisija poolt kasutatud andmeid kasutades.

Kuivõrd kostja on kogu piletiraha tagastanud, siis on hageja nõue esitatud alusetult ning tuleb

jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta vaidlustatud

maakohtu otsuse põhjendusi reisijat DTt puudutavas osas, jättes otsuse resolutsiooni

muutmata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata. Kostja kanda jäävad menetluskulud ka

ringkonnakohtus.

19. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu

otsust tervikuna.

20. Hageja on koos 23.01.2026 seisukohaga esitanud täiendavad tõendid (Bundesgerichtshof

09.05.2023 kohtuotsuse koos tõlkega, DT 21.01.2026 e-kirja ning DT AS-i SEB Pank konto

väljavõtte perioodil 29.09.2021–30.10.2021). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul

vaja asja õigeks lahendamiseks pöörduda Saksa kohtupraktika juurde, sest tegemist ei ole

olukorraga, kus Eestis rakenduspraktika lennuettevõtjate solidaarse vastutuse osas puudub.

Seega ei võta kolleegium vastu Bundesgerichtshof 09.05.2023 kohtuotsust koos tõlkega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust võtta vastu ka DT 21.01.2026 e-kirja ega esitatud

konto väljavõtet, sest kostja ülesanne on tõendada, et ta on võlausaldaja kontot võlgnetava

rahasumma ulatuses krediteerinud (VÕS § 91 lg 3). Samuti ei ole hagejal võimalik tõendada

negatiivseid asjaolusid, s.o et võlausaldaja kontot ei ole praegusel juhul krediteeritud (TsMS §

238 lg 1).

21. Kolleegium nõustub maakohtuga, et reisija Paula Salurannaga seotud nõuded tuli määruse

art 8 lg 1 ning art lg 7 lg 1 p b alusel rahuldada ning reisija IRga seotud nõuded tuli määruse

2-23-5168

art 9 lg 1 ning art 7 lg 1 p c alusel rahuldada, sh et kostja on määruse tähenduses tegutsev

lennuettevõtja. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 654 lg 6).

22. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse lõppjäreldusega ka selles, et siinsel juhul on

põhjendatud määruse art 8 lg 1 p a alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista reisija DT

lennukipiletite maksumus, kuid peab vajalikuks muuta selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. Maakohus on märkinud, et kostja esitatud 02.09.2024 kiri (dtl 195–196) ei tõenda

makse tegemist, kuivõrd tegemist ei ole maksekorraldusega ning e-kirjast ei nähtu, kellele

makse väidetavalt tagastati. Maakohus on jätnud aga tähelepanuta 02.09.2024 kirja sisu ning

asjaolu, et krediitkaardile n.ö raha tagastamine ei puuduta kliendi arvelduskontot (dtl 263).

Kostja esitatud 02.09.2024 kirjast nähtub, et kostja taotlusel viidi 351,84 euro suurune

tagasimakse tehing läbi maksekaardile 537483XXXXXX0892 29.09.2021, tagasimakse

tehing töödeldi edukalt läbi MasterCardi kaardivõrgu ja sellele määrati ARN (soetaja

viitenumber). Summa debiteeriti kostja kontolt ning vahendid kanti üle maksekaardi

väljaandjale. ARN viitenumber on ainulaadne viitenumber, mis määratakse maksekaardi

tehingule selle töötlemise käigus. Kaardivõrk genereerib selle, kui tehing on edukalt lõpule

viidud. Vajadusel on soovitatav, et kaardiomanik edastaks ARN viitenumbri maksekaardi

väljaandjale ja paluks neil vahendid tuvastada, mis võivad erinevatel põhjustel asuda

väljaandja ootel olevas kontos (dtl 195–196). Sellest tulenevalt ei olnud kolleegiumi

hinnangul võimalik kostjal praegusel juhul tagasimakse teostamise tõendamiseks esitada ka

maksekorraldust. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses täiendava tõendina kuvatõmmise

kostja broneerimissüsteemis olevatest andmetest, millelt nähtuvad ka tagasimakse aluseks

olevad andmed, sh maksekaardi number 537483EXKFE30892 (dtl 265), mis kattub

02.09.2024 kirjast nähtuva maksekaardi numbriga 537483XXXXXX0892, kuid nimetatud

tõenditest ei nähtu reisija DT krediitkaardi konto krediteerimist vaidlusaluse rahasumma

ulatuses, st et DT konto saldo oleks vastava summa osas tõusnud (VÕS § 91 lg 3). Seega ei

ole kolleegiumi hinnangul kostja tõendanud oma rahalise kohustuse täitmist reisija DT ees,

mistõttu ei anna apellatsioonkaebuse väited ning täiendav tõend alust jätta hageja nõuet reisija

DT osas rahuldamata.

23. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti tuginenud Euroopa

Kohtu lahenditele C-367/20 ja C-502/18 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsusele

tsiviilasjas nr 2-20-6442. Maakohus on vaidlusvälise asjaoluna tuvastanud, et reisijal PS oli

ühtne broneering NYTFL5 ning kostja opereeris broneerigu viimast lendu KL1073. Samuti on

maakohus vaidlusvälise asjaoluna tuvastanud, et reisijal IRl oli ühtne broneering KCG9GY

ning kostja teostas broneeringu esimest lendu KL2842. Kuivõrd reisijatel olid tehtud ühtsed

broneeringud, mida tuleb käsitada ühe tervikuna, siis ei saa lendu KL1073 ja lendu KL2842

opereerinud kostja tugineda vastutusest vabanemiseks sellele, et lendu BT362 teenindas

airBaltic ning lende AF3664 ja DL24577 teenindasid Air France ja Delta Airlines. Praegusel

juhul ei ole põhjendatud Euroopa Kohtu lahendist C-367/20 tulenevaid seisukohti tõlgendada

niivõrd kitsendavalt, nagu on teinud seda kostja, s.o vastavad seisukohad kohalduksid üksnes

siis, kui lend oleks väljunud kolmandas riigis asuvast lennujaamast ning üksnes siis, kui

tegemist on koodijagamise olukorraga, lähtuvalt eelotsuse taotluses esitatud küsimusest.

Selline tõlgendus ei vastaks kolleegiumi hinnangul määruse põhjendustest 1 ilmnevale

määruse põhieesmärgile tagada reisijate kaitstuse kõrge tase (vt ka EKo C-321/11, p 33).

Seega jääb ringkonnakohus oma varasema praktika juurde, et lennuettevõtja on reisija ees

vastutav ka juhul, kui mõni teine lennuettevõtja, kes on seotud reisijate ühtse broneeringuga,

rikkus oma kohustusi (TlnRnKo 28.04.2021, 2-20-6442, p 17.2).

2-23-5168

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav

kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruse kindlaks.

26. Hageja lepinguline esindaja esitas 23.01.2026 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 3,25 tunni ulatuses tunnitasumääraga 140

eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline

esindaja järgmiseid toiminguid:



maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega tutvumine, 10.12.2024

seisukohtade koostamine 1,5 tundi;



apellandi 12.01.2026 seisukohaga ning 13.01.2026 kohtumäärusega tutvumine 0,25

tundi;



23.01.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi.

27. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

28. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat

on esindanud vandeadvokaat. Hageja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa vandeadvokaadi

keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

29. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks

tervikuna. Menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega, tsiviilasja

keerukusega ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

30. Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu

apellatsioonimenetluses 3,25 tundi. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane,

mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Seega on

hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 455 eurot (käibemaksuta) (3,25

x 140 eurot/t).

31. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)