2-25-109558/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109558

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.S-i vastu põhivõla 6523

eurot 99 sendi, intressi, viivise ja haldustasu saamiseks

Tsiviilasja hind

8701 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad Kristiine Urb ja Brittany Tuul

Kostja: K.S (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

8. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 576 eurot 78 senti, intress 87 eurot 77 senti ja

viivis 19 eurot 28 senti.

3. Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt

(576 eurolt 78 sendilt) alates 7. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine osamakse

08.02.2026

5383,72

81,78

9,65

91,43

08.03.2026

5301,94

90,64

9,50

100,14

08.04.2026

5211,30

84,29

9,34

93,63

08.05.2026

5127,01

87,99

9,19

97,18

08.06.2026

5039,02

86,80

9,03

95,83

08.07.2026

4952,22

90,45

8,87

99,32

08.08.2026

4861,77

89,38

8,71

98,09

08.09.2026

4772,39

90,68

8,55

99,23

08.10.2026

4681,71

94,26

8,39

102,65

08.11.2026

4587,45

93,37

8,22

101,59

08.12.2026

4494,08

96,90

8,05

104,95

08.01.2027

4397,18

96,14

7,88

104,02

08.02.2027

4301,04

97,54

7,71

105,25

08.03.2027

4203,50

105,08

7,53

112,61

08.04.2027

4098,42

100,49

7,34

107,83

08.05.2027

3997,93

103,89

7,16

111,05

08.06.2027

3894,04

103,46

6,98

110,44

08.07.2027

3790,58

106,81

6,79

113,60

08.08.2027

3683,77

106,52

6,60

113,12

08.09.2027

3577,25

108,07

6,41

114,48

08.10.2027

3469,18

111,34

6,22

117,56

08.11.2027

3357,84

111,26

6,02

117,28

08.12.2027

3246,58

114,47

5,82

120,29

08.01.2028

3132,11

114,55

5,61

120,16

08.02.2028

3017,56

116,22

5,41

121,63

08.03.2028

2901,34

120,76

5,20

125,96

08.04.2028

2780,58

119,66

4,98

124,64

08.05.2028

2660,92

122,72

4,77

127,49

08.06.2028

2538,20

123,19

4,55

127,74

08.07.2028

2415,01

126,18

4,33

130,51

08.08.2028

2288,83

126,82

4,10

130,92

08.09.2028

2162,01

128,67

3,87

132,54

08.10.2028

2033,34

131,56

3,64

135,20

08.11.2028

1901,78

132,45

3,41

135,86

08.12.2028

1769,33

135,28

3,17

138,45

08.01.2029

1634,05

136,35

2,93

139,28

08.02.2029

1497,70

138,33

2,68

141,01

08.03.2029

1359,37

142,46

2,44

144,90

08.04.2029

1216,91

142,42

2,18

144,60

08.05.2029

1074,49

145,06

1,93

146,99

08.06.2029

929,43

146,60

1,67

148,27

08.07.2029

782,83

149,17

1,40

150,57

08.08.2029

633,66

150,91

1,14

152,05

08.09.2029

482,75

153,10

0,86

153,96

08.10.2029

329,65

155,55

0,59

156,14

08.11.2029

174,10

157,60

0,31

157,91

08.12.2029

16,50

16,50

0,03

16,53

5. Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 563 euro 49 sendi ulatuses,

intressinõue 274 euro 19 sendi ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 678 euro

21 sendi ulatuses. Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ laenuhaldustasu

nõue (15 eurot 60 senti) ning edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.

7. Jätta menetluskuludest 80% K.S-i ja 20%Aktiva Finance Group OÜ kanda.

8. Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 864 eurot.

9. Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (864 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

10. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.S-ilt (kostjalt) 7341 eurot 60 sendi saamiseks. Kuivõrd võlgnik esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks

Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas 15. juulil 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 6523 eurot 99 senti, intressi 361 eurot 96 senti, haldustasu 15 eurot 60 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 697 eurot 49 senti ja viivise põhinõudelt alates 16. juulist 2025

kuni põhinõude täitmiseni määras 16,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja

16. detsembril 2023 L89014629113, mille alusel sai kostja laenu summas 7150 eurot. Esialgne

võlausaldaja kandis kostjale laenu üle. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5. novembril 2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg. 26. novembril 2024 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul.

Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 16. detsembril 2023 L89014629113 (dtl 51; maksegraafik dtl 52 – 53; tingimused

dtl 54; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 55 – 56). Lepingu alusel sai kostja laenu 7150

eurot (dtl 57). Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku (dtl 52 – 53) alusel.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui

füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega

(VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra

(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud.

Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 20,62% aastas. Lepingu sõlmimise ajal

(16. detsembril 2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (krediidi

kulukuse määr 30. novembri 2023 seisuga 17,36% on avaldatud 22. detsembril 2023 ehk

lepingu sõlmimise ajal ei saanud sellest lähtuda). Seega ei ületa lepingujärgne krediidi kulukuse

määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagi p-s 2.7 selgitanud, et esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri

väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

ei olnud. Esialgse võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametist/Pensioniregistrist. Kostja on taotluses avaldanud, et tema sissetulek on 1200 eurot

ning kohustused 250 eurot.

Hageja täpsustas 28. augusti 2025 menetlusdokumendis, et tal ei ole võimalik kostja konto

väljavõtet esitada.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse (dtl

61), maksehäireregistri väljavõtte (dtl 62), kusjuures viimane on tehtud 15. juulil 2025 (hagi

esitamise, mitte lepingu sõlmimise ajal). Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti süsteemi

väljavõtte on hageja kopeerinud hagisse (vt hagi p 2.7). Kohtu hinnangul ei ole see aga

käsitletav tõendina, kuivõrd väljavõttest ei selgu, kelle kohta ning mis perioodi kohta see tehtud

on. Seega ei saa asuda seisukohale, et esialgne võlausaldaja on teinud kindlaks kostja

sissetuleku. Lisaks sellele ei ole esialgne võlausaldaja ka teinud kindlaks kostja kohustusi, vaid

on lähtunud kostja enda esitatud andmetest ning lugenud kostja kohustusteks 250 eurot.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

13. Hageja on 28. augusti 2025 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on välja toonud, et ümberarvutuste kohaselt ei saa lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Kohus

nõustub hagejaga lepingu ülesütlemisega seonduvalt. Nimelt kehtivad tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale

anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping

üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Ümberarvestuse kohaselt saab lugeda täies ulatuses tasutuks 8. jaanuari 2024 – 8. mai 2025

osamaksed ning osaliselt 8. juuni 2025 osamakse. Lepingu ülesütlemise ajal (26. novembril

2024) ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, seega ei saa lugeda

lepingut kehtivalt üles öelduks.

14. Hageja 28. augusti 2025 menetlusdokumendi kohaselt on sissenõutavaks muutunud 8. juuni

2025 – 8. augusti 2025 osamaksed kokku summas 217 eurot 33 senti (põhiosa maksed 179

eurot 95 senti ja intressi maksed 37 eurot 38 senti). Kohus märgib, et VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise ajaks (6.

veebruariks 2026) on sissenõutavaks muutunud lisaks ka 8. septembri 2025 – 8. jaanuari 2026

osamaksed kokku summas 447 eurot 22 senti (põhiosa maksed 396 eurot 83 senti ja intressi

maksed 50 eurot 39 senti). Seega on praeguseks ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 576

eurot 78 senti (179,95 + 396,83) ja intress 87 eurot 77 senti (37,38 + 50,39).

15. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Hageja palub 28. augusti 2025 menetlusdokumendis mõista kostjalt enda kasuks välja viivis

sissenõutavaks muutunud põhinõudelt (179 eurot 95 sendilt) alates 9. augustist 2025 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestab viivise

välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga järgmiselt:

1) viivis põhinõudelt (179 eurot 95 sendilt) alates 9. augustist 2025 kuni 8. septembrini 2025

summas 1 eurot 55 senti;

2) viivis põhinõudelt (255 eurolt 96 sendilt, s.o 179,95 + 76,01) alates 9. septembrist 2025 kuni

8. oktoobrini 2025 summas 2 eurot 14 senti;

3) viivis põhinõudelt (335 eurolt 82 sendilt, s.o 255,96 + 79,86) alates 9. oktoobrist 2025 kuni

8. novembrini 2025 summas 2 eurot 89 senti;

4) viivis põhinõudelt (414 eurolt 09 sendilt, s.o 335,82 + 78,27) alates 9. novembrist 2025 kuni

8. detsembrini 2025 summas 3 eurot 45 senti;

5) viivis põhinõudelt (496 eurolt 17 sendilt, s.o 414,09 + 82,08) alates 9. detsembrist 2025 kuni

8. jaanuarini 2026 summas 4 eurot 28 senti;

6) viivis põhinõudelt (576 eurolt 78 sendilt, s.o 496,17 + 80,61) alates 9. jaanuarist 2026 kuni

6. veebruarini 2026 summas 4 eurot 97 senti.

Seega on hageja viivisenõue kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 19 eurot 28 senti. Samuti

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (576 eurolt 78 sendilt) alates

7. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Hageja on tuginenud sellele, et kostja on viimase makse teinud 3. veebruaril 2025.

Kohtumenetluse ajal ei ole kostja midagi tasunud. Hageja on saatnud kostjale

kompromissettepaneku, kuid kostja ei ole sellele vastanud. Seega ei ole kostja kohtuotsuse

tegemise ajaks aasta jooksul oma kohustusi täitnud. Kohtu hinnangul on seega ka alust eeldada,

et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka edaspidi. Seega tuleb kostjalt mõista TsMS § 369

alusel kasuks välja põhivõla ja intressi osamaksed alates 8. veebruarist 2026 vastavalt hageja

28. augusti 2025 menetlusdokumendis toodud maksegraafikule. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja ka viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt 15 eurot 60 sendi suuruse

laenuhaldustasu väljamõistmist.

18. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõla 576 eurot 78 senti, intressi 87 eurot 77 senti ja viivise 19

eurot 28 senti, samuti viivise põhivõlalt (576 eurolt 78 sendilt) alates 7. veebruarist 2026 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi

osamaksed alates 8. veebruarist 2026 hageja 28. augusti 2025 menetlusdokumendis toodud

maksegraafikule ning viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

19. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 563 euro 49 sendi ulatuses (6523,99 – 5960,50)

ning intressinõude 274 euro 19 sendi ulatuses (361,96 – 87,77), samuti sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 678 euro 21 sendi ulatuses (697,49 – 19,28). Kohus jätab täielikult

rahuldamata hageja laenuhaldustasu nõude (15 eurot 60 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja

edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.

20. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 7599 eurot 04 senti ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6067 eurot 55 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 80%

ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 80% kostja ja 20% hageja kanda.

21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulud (riigilõiv 700 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kohtuistungil märkis

hageja, et istungiks ettevalmistamiseks kulus lepingulisel esindajal 1 tund ning kohtuistung

kestis 15 min (hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot). Kostja ei ole menetluskulude

nimekirja esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

22. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist

esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära

ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu

hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Arvestades

vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et asjas toimus kohtuistung ning hageja esitas

omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja lepingulise

esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).

23. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1080 eurot (700 + 20 + 360). Kostjalt

tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 864 eurot (1080 x 0,8). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317 eurolt 50

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik