2-23-13381/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KO H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13381

Kohtuasi

D.S-i hagi X-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.S (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.F,

lepinguline esindaja Monika Sulg

Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaire Aus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda D.S-i apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendite vastuvõtmisest.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.10.2025 otsus X-ilt elatise väljamõistmise osas D.S-i

kasuks. Teha uus otsus, millega jätta D.S-i hagi X-i vastu elatise nõudes

rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada X-i apellatsioonkaebus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Jätta rahuldamata D.S-i hagi X-ilt asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.S (hageja) esitas 21.09.2023 Pärnu Maakohtule X-i (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt välja elatise 260,33 eurot kuus muutuva suurusena.

Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- kostja on hageja isapoolne vanaema;

- hageja ja tema isa C-i vahel kinnitati 07.11.2019 kohtulik kompromiss, millega isa kohustus

tasuma elatist alates 2020. aastast mitte vähem kui pool elatise miinimumist, kuid isa

kompromissi ei täida ja hagejat ei toeta;

- täitemenetluses ei ole võla sissenõudmine õnnestunud;

- hageja vajab sügava puude tõttu erihooldust ja seetõttu tema ema tööl ei käi;

- hageja igakuised kulutused on 1144,54 eurot;

- hageja saab igakuist lapsetoetust, hooldusraha 150 eurot, puudetoetust 234 eurot ja elatisabi.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

seadusliku esindaja kanda.

Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- hageja ei ole tõendanud, et lapse isalt ei ole võimalik elatist saada;

- hageja ema on sotsiaalmeedias kogunud toetusi ning saab toetust kohalikult omavalitsuselt;

- kostja sissetulek on 1170,83 eurot kuus ja tema igakuised väljaminekud ei võimalda hageja

nõutud ulatuses elatist tasuda;

- kostja igakuised kulutused on transpordile 220 eurot, toidule 360 eurot, koduloomadele 80

eurot, küttepuudele 60 eurot, ravimeid 15 eurot kuus, lisaks vajab kostja riideid, jalanõusid ja

ning peab tasuma sidekulude, elektri ja prügi eest;

- kostja laenukohustused on 600 eurot kuus;

- hageja ei ole läbi kriminaal- ja täitemenetluse survestanud isa elatist tasuma.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

ajavahemiku 21.09.2023–28.02.2025 eest 1485,58 eurot ja alates 01.03.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 17.04.2036 igakuise elatise 100 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi

kanda.

Maakohus viitas nõude alusena PKS § 96 lg-tele 1 ja 2 ning § 106 lg-tele 1 ja 2.

Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- hageja isa ja kostja poeg on C;

- 07.11.2019 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-12144 kinnitatud kompromissimääruse

kohaselt kohustus hageja isa tasuma hagejale igakuist elatist 2023. a 471,25 eurot, 2024. a

533 eurot ning 2025. a 575,90 eurot;

- kohtulahendi sundtäitmine on osutunud edutuks, kuna võlgnikul puudub vara;

- hageja isa suhtes on algatatud kriminaalasi seoses elatisraha maksmisest teadvalt kõrvale

hoidmisega;

- hageja on sügava puudega laps, kellel tulenevalt oma erivajadustest on suuremad igakuised

väljaminekud;

- kostja sissetulekud on 1170,83 eurot ja teda toetab ka tema elukaaslane;

- kostjale kuulub kinnisasi (elamumaa aadressil XXX).

Kohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et vanavanema asenduskohustuse tekkimise eeldused

on täidetud. Hageja isalt on ülalpidamiskohustuse saamist ülemäära raske saavutada. Kostja

väljatoodud kulud enda ülalpidamiseks 918,65 eurot on mõistlikud. Väljaminekutena on

kostja nimetanud renoveerimislaenu tagasimaksed 600 eurot. Arvestades kostja sissetulekute

suurust (keskmiselt 1170 eurot kuus), kostja poolt märgitud kulusid enda ülalpidamiseks

(918,65 eurot kuus),võetud laenukohtusi ning asjaolu, et osasid kulutusi aitab katta kostja

elukaaslane, on kostja võimeline andma hagejale elatist 100 eurot kuus. Tegemist arvestatava

summaga kostja kuueelarvest, kuid kostjal on võimalik elatise asenduskohustusena tasumisest

vabaneda, kui kostja poeg hakkab oma lapsele elatist tasuma nagu ta on kostjale lubanud.

Maakohus viitas PKS § 105 lg 3, mille kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist

saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ning ringkonnakohtus hageja

seadusliku esindaja kanda.

Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata PKS § 102 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt isik

vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Maakohtu kaalutlus, et kostjat toetab tema elukaaslane, ei välista PKS §

102 lg 1 kohaldamist.

Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja kohustused ühes kuus koos enda ja koduloomade

ülalpidamisega on kokku 1518,65 eurot (laenukohustus 600,00 eurot ja ülalpidamiskulud

918,65 eurot), kuid kostja sissetulek on keskmiselt 1170,00 eurot kuus. Eluasemekuludele

lisanduvad kütteperioodil ka küttekulud.

Kostja sissetulek ei ole piisav isegi enda kohustuste täitmiseks. Kostjal puudub majanduslik

võimekus hagejale elatist tasuda 100,00 eurot kuus ning kostja elukaaslane ei ole kohustatud

hagejale elatist tasuma. Nõude rahuldamisel ei saa arvestada elukaaslase kostjale pakutava

rahalise abiga, mis on seotud üksnes kostja eluasemekulude osalise tasumisega.

Hageja seaduslik esindaja ei ole piisavalt otsinud hageja isaga kontakti ega ole hageja isa

leidmiseks teinud pingutusi enam, kui kohtutäituri ja kohtuvälise menetleja poole avaldustega

pöördumine.

Hageja saab erinevaid toetusi. Kui hageja ema panustab omapoolse ülalpidamisse samas

suuruses, siis on lapse vajadused kaetud. Hageja seaduslik esindaja kogub sotsiaalmeedias

toetusi ja annetusi. Hageja majanduslik toimetulek oluliselt parem, kui ta seda menetluses on

näidanud.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise

tõttu kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue

otsuse, millega jätab hagi elatise nõudes rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Menetluskulude

jaotuse osas jääb hagi muutmata.

7. Maakohus leidis õigesti, et vanavanemate asenduskohustuse tekkimise aluseks on PKS §

106 koosmõjus § 102 lg-ga 1. PKS § 102 lg l järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Seega on vanavanemad kohustatud andma ülalpidamist vaid juhul, kui nad on selleks

võimelised oma tavalist ülalpidamist kahjustamata (PKS § 102 lg 1). Erinevalt vanematest ei

laiene vanavanematele PKS § 102 lg-s 2 toodud piirang ja nad vabanevad

ülalpidamiskohustusest enese tavalise ülalpidamise kahjustamise tõttu. PKS § 102 lg 2 on

suunatud spetsiifiliselt vanematele ja nende kõrgendatud hoolsuskohustusele, mida

vanavanematelt samas mahus nõuda ei saa.

8. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal anda hagejale

igakuist ülalpidamist 100 euro ulatuses. Maakohus on jätnud hindamata kostja väited, mille

kohaselt ei ole tal enda ülalpidamiskulude ja laenukohustuste kandmise järgselt vahendeid

hagejale elatise maksmiseks. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse parandada.

8.1. Maakohus on tuvastanud, et kostja sissetulekud on 1170 eurot kuus, tal kulub enda

ülalpidamiseks 918,65 eurot kuus ja tal on laenukohustused. Kohus ei ole kahtluse alla

seadnud kostja väiteid, et tema laenukohustused on 600 eurot kuus. Ka laenukohustused on

kostja kohustused, millega tuleb PKS § 102 lg 1 sõnastusest tulenevalt selle normi

kohaldamisel arvestada.

8.2. Kostja tõi 17.09.2025 menetlusdokumendis esile, et tema Swedbank AS-is ja SEB Pank

AS-is olevate arvelduskontod on pidevalt miinuses. Samuti, et ta on kasutanud temale

laekuvat töötasu ja elukaaslase poolt kontodele tasutud raha üksnes maksudeks, laenude

tasumiseks ja toidule.

8.3. Kostja SWEDPANK AS konto väljavõttest ajavahemiku 22.09.20023–15.09.2025 kohta

(dtl 156) nähtub, et selle alg- ning lõppsaldo on 0,97 eurot. Kostja väited on tõendatud SEB

Pank AS-i konto väljavõttega ajavahemike 22.09–31.12.2023, 01.01–31.12.2024, 01.01–

14.09.2025 (dtl 157–218) kohta. Lisaks nähtub konto väljavõtetelt, et kostja kasutab

krediitkaarti ja tasub makseid erinevate tarbijakrediidiga tegelevatele laenuandjatele ja

inkassofirmadele (TF BANK AB Eesti Filiaal, IPF Digital AS, BONDORA AS, Coop Pank

AS, TKM FINANTS AS, OMARAHA OÜ, OK Incure OÜ, Creditreform Eesti OÜ). Konto

väljavõtetest saab järeldada, et kostja on võtnud hulgaliselt väikelaene, mille tasumisega on ta

raskustes ja vajab ise abi oma majandamiskulude kandmiseks. Kostja TFBank AB (publ.)

Eesti filiaaliga sõlmitud lepingudokumentidest (dtl 96–108) nähtub, et kostja on sõlminud

16.09.2022 erinevate väikelaenu andvate firmade ees olevate laenukohustuste täitmiseks

refinantseerimislepingu, mille alusel tasub 48 kuu jooksul ligikaudu 273,10 eurot kuus.

13.06.2023 on kostja võtnud täiendavat laenu 1000 eurot.

8.4. Samadest tõenditest nähtub, et kostja elukaaslane W on kandnud kostjale raha mh

advokaaditeenuse, elektri, järelmaksu, ajalehtede, kindlustuse, toidu ja telefoni eest

tasumiseks.

8.5. Tuvastatud asjaoludest saab kokkuvõttes järeldada, et kogu kostja sissetulek koos

elukaaslase pakutud abiga kulub ära ja tal ei jätku raha hageja ees oleva asenduskohustuse

täitmiseks. Seega puudub siinsel juhul seaduslik alus hagi rahuldamiseks.

9. Hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ega vaidlustanud kohtu poolt tuvastatud kostja

kulude ega temalt väljamõistetud elatise suurust. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus hageja

vastuses apellatsioonkaebusele toodud väiteid seoses kostja majandusliku olukorraga ja

hageja sooviga saada elatist suuremas ulatuses kui 100 eurot.

10. Kostja etteheited lapse emale, et ta ei ole teinud piisavalt elatise saamiseks lapse isalt või

peaks ise sissetulekut teenima, on maakohtu tuvastatud asjaoludest järelduvalt

põhjendamatud.

11. Kuna ringkonnakohus kostjalt elatist välja ei mõista, puudub menetlusökonoomia

seisukohalt vajadus vastata apellatsioonkaebuse väitele, et hageja majanduslik olukord on

parem kui menetluses on väidetud.

12. Asjas ei vaielda hageja vajaduste suuruse üle, mistõttu ei vaja lapse vajadused tõendamist

ja ringkonnakohus ei võta asja juurde hageja apellatsioonimenetluses esitatud hinnapakkumisi

lapsele vajalike ostude kohta (TsMS § 238 lg 1 p 1).

13. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada,

et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3

sätestatud asjaolud.

14. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)