2-25-116140/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-116140

Tsiviilasi

F.E.N avaldus X-i vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X-i määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): X (isikukood

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei

Matvejev

Avaldaja: F.E.N (registrikood XXX), lepinguline esindaja

Anne Talviste

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde F.E.N 22. oktoobril 2025 esitatud uus tõend (10.

septembri 2025 tulemi jaotuskava täiteasjas nr 042/2021/864) ja 28. jaanuaril 2025

esitatud uus tõend (kohtutäitur Natalja Malahhova 7. oktoobri 2025 maksekorraldus).

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2025 määrus osas, milles maakohus mõistis

X-ilt F.E.N kasuks välja võlgnevuse 876,19 eurot ületavas osas ja viivise alates 1.

aprillist 2023 kuni põhinõude tasumiseni.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, milles mõista X-ilt F.E.N kasuks ajavahemiku

31.01.2023 kuni 31.12.2024 eest välja põhinõudena 876,19 eurot, ringkonnakohtu

määruse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 46,29 eurot ja viivis

põhinõudelt (876,19 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 7.

veebruarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata,

kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1.

Rahuldada F.E.N avaldus osaliselt.

4.2.Mõista X-ilt F.E.N kasuks ajavahemiku 31.01.2023 kuni 31.12.2024 eest välja

põhinõudena 876,19 eurot, ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 46,29 eurot ja viivis põhinõudelt (876,19 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 7. veebruarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni.

4.3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. X-i määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtu menetluses nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja §

696).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.E.N (korteriühistu, avaldaja) esitas 19. juunil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X-ilt (korteriomanik, puudutatud isik) 4927,80 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas 11.

juulil 2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 7. augustil 2025 maksekäsu kiirmenetluse

ja andis asja üle Viru Maakohtule.

2. Avaldaja esitas 26. augustil 2025 Viru Maakohtule avalduse majandamiskulude nõudes. Avaldaja

palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude põhivõla ajavahemiku

oktoober 2022 kuni juuni 2025 eest 1280,40 eurot, samuti avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 9,25 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

Avalduse kohaselt oli puudutatud isik ajavahemikul 10. oktoober 2022 kuni 22. august 2025

korteriomandi asukohaga XXXXXXX (kinnistu registriosa nr XXXXXXX) ühisomanik koos M. X-

i, O. X-i, R. X-i ja K. X-iga. Korteriomand müüdi XXX täiteasjas nr 042/2021/864 müügihinnaga

260 eurot. Viidatud täiteasjas oli sissenõudjaks AS Kiviõli Soojus, mitte avaldaja. Avaldaja sellest

tehingust raha ei saanud.

Korteriomandi majandamiskulude suurus oli kehtestatud korteriomanike üldkoosolekute otsustega 1

euro/m2. Puudutatud isiku korteriomandi pindala oli 38,80 m2, seega pidi ta kuus tasuma 38,80

eurot. Puudutatud isik ei tasunud korteriühistu majandamiskulusid.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

3. Puudutatud isik palus jätta avaldus täielikult rahuldamata. Korter oli puudutatud isiku ja tema

laste kaasomandis. Alates 20. augustist 2025 ei ole puudutatud isik enam korteriomandi omanik,

kuna korteriomand müüdi täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Juhul kui võlgnikul oleks

võlgnevus korteriühistu ees, siis KrtS § 44 lg 1 järgi on korteriühistul korteriomandist tulenevate

nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile. Korteriühistu pidi korteriomandi esimesel järjekohal

oleva pandiõiguse omajana tagama oma nõuete rahuldamise korteriomandi müügil

enampakkumisel. Avaldaja ei ole ka tõendanud oma nõude suurust, kuna ei ole esitanud tõendeid

ega majandamiskavasid, mis võimaldaksid kontrollida konkreetseid korteriühistu kulusid.

Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 määrusega avaldaja avalduse osaliselt ning mõistis

puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võla ajavahemiku 31. jaanuar 2023

kuni 31. detsember 2024 eest 931,20 eurot ja viivise põhinõudelt (931,20 eurot) VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 1. aprillist 2023 kuni põhinõude tasumiseni.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku viide korteriühistu pandiõigusele ei ole asjakohane, kuivõrd

korteriomand müüdi täitemenetluses toimunud enampakkumisel hinnaga 260 eurot ja korteriühistu

nõue võib rahuldatud saada kuni 50% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist ehk siis 50%

summast, mis jääb müügihinnast alles pärast kohtutäituri tasude ja muude täitemenetlusega seotud

kulude kandmist. Samuti saab täitemenetluses rahuldada ainult neid korteriühistu nõudeid, mis on

muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, mis

muutuvad sissenõutavaks täitemenetluse ajal või pärast täitemenetluse alustamist.

Maakohus leidis, et kuivõrd avaldusele on tõenditena lisatud arved ainult ajavahemiku 31. jaanuar

2023 kuni 31. detsember 2024 kohta (24 kuud), siis ei ole tõendatud avaldaja nõue varasema

(oktoober kuni detsember 2022) ja hilisema (jaanuar kuni juuni 2025) ajavahemiku eest. Maakohus

leidis, et avaldaja enda poolt koostatud kliendikaart varasema ja suurema võlgnevuse olemasolu ei

tõenda. Samuti on kliendikaardil (avalduse lisa 2) toodu maakohtu hinnangul arusaamatu. Näiteks

on 31. jaanuari 2023 seisuga märgitud puudutatud isiku saldoks 3479,11 eurot ja seisuga 30. juuni

2025 on saldoks 4350,27 eurot, mida ei ole võimalik avalduse asjaoludega seostada ning see erineb

esitatud arvetel toodust.

Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja nõue ei ole üldse tõendatud.

Avaldaja on esitanud majandusaasta aruanded ja majanduskavad, kus on jälgitavad kortermaja

majandamiskulude suurused korterite kaupa, samuti esitanud osaliselt arved. Maja hooldustasu on

arvestatud lähtudes korteri pindalast. Õige on avaldaja viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt

kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st

1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist (RKTKm

20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11).

Maakohus leidis, et kuivõrd rohkem tõendeid võlgnevuse suuruse kohta esitatud ei ole, tuleb

avaldus rahuldada osaliselt ja puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus 931,20

eurot ajavahemiku 31. jaanuari 2023 kuni 31. detsember 2024 eest.

Maakohus rahuldas avaldaja viivise nõude põhinõudelt (931,20 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 1. aprillist 2023 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Puudutatud isik esitas 15. oktoobril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus avaldaja nõude rahuldas ja jätta avaldaja

avaldus täielikult rahuldamata. Kõik menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohus määras resolutsioonis viivise arvestamise alguseks 1. aprilli 2023, kuigi avaldaja taotles

viivise arvestamist alates 27. augustist 2025 lisaks enne kohtusse pöördumist arvestatud viivisele

9,25 euro). Kohus ei põhjendanud, miks ta läks avaldaja taotlusest ajaliselt ettepoole ega

võimaldanud pooltel esitada seisukohti viivise alguse muutmise kohta. Isegi juhul, kui kohus leiaks,

et põhinõue on osaliselt tõendatud, tuleb viivist arvestada alates iga konkreetse arve sissenõutavaks

muutumise päevast (või avaldaja taotletust), mitte suvaliselt valitud kuupäevast 1. aprill 2023.

Puudutatud isik on vastuses avaldusele toonitanud, et majandamiskavasid ja teenuseosutajate arveid

ei esitatud selliselt, et oleks võimalik kontrollida konkreetseid majandamiskulusid vaidlusalusel

perioodil. Avaldaja piirdus üldkoosoleku protokollide ja lepingute esitamisega, kuid puudusid

tõendid tegelike kulude (kommunaalteenuste osutajate arvete) kohta. KrtS § 40 kohaselt peab

korteriühistu olema suuteline tõendama majandamiskulude tegelikku suurust. Vajadusel peab ühistu

tõendama, millistest komponentidest teenindamistasu koosneb.

Märkimisväärne on, et üldkoosolekute protokollides viidatakse kinnitatud majandamiskavadele,

kuid neid kavasid kohtule ei esitatud. Avaldaja esitas üksnes teenuselepingud, kuid puuduvad arved,

mis iseloomustaksid, milliseid teenuseid ja millises mahus korteriühistu vaidlusalusel perioodil

ostis.

Maakohus leidis siiski, et avaldaja on esitanud majandusaasta aruanded ja majandamiskavad, „kus

on jälgitavad kortermaja majandamiskulude suurused korterite kaupa“, ja pidas seda piisavaks

tõendiks. Samas nendib maakohus ise, et avaldaja kliendikaart on arusaamatu (saldo 31. jaanuari

2023 seisuga 3479,11 eurot ning 30. juuni 2025 seisuga 4350,27 eurot ei seostu esitatud arvete ega

asjaoludega). Maakohus piirdus ligikaudse (kuupõhise tariifi) arvestusega, tuletades võlgnevuse 24

kuu ulatuses (jaanuar 2023 kuni detsember 2024) 931,20 euro ulatuses, kuid jättis kulude tegeliku

tekkimise ja sissenõutavuse kuupäevad kontrollimata. Selline tõendite hindamine on vastuoluline ja

ebapiisav.

KrtS § 44 kohaselt on korteriühistul pandiõigus korteriomandile ning täitemenetluses tulenevad

sellest teavitamis- ja esitamiskohustused (TMS § 1491 lg-d 11 ja 4), samuti jaotise reeglid ja

tagajärjed õiguste lõppemisel (TMS § 108 lg 2 esimene lause). Kohus ei kontrollinud, kas ja

millises ulatuses ühistu tegelikult täitemenetluses oma nõuded esitas, kas need olid sissenõutavad

ning millist mõju avaldas võimaliku osalise rahuldamise või passiivsuse asjaolu hilisematele

nõuetele ja viivise arvestusele. Ilma nende asjaolude väljaselgitamiseta on viivise ja põhinõude

väljamõistmine põhjendamata.

6. Avaldaja vaidles 22. oktoobril 2025 esitatud seisukohas määruskaebusele vastu ja palus jätta

määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isiku väited korteriühistu pandiõigusest korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks ei

muuda tema kohustust tasuda majandamiskulude eest. Puudutatud isikul kui täitemenetlusega

seotud osapoolel, kelle vara sundvõõrandati, oli igal ajal võimalik esitada praeguses asjas vajalik

info, s.h see, millises ulatuses sai täidetud korteriühistu nõue. Korteriomand sundvõõrandati 260

euro eest ning jaotuse alusel sai korteriühistu 7. oktoobril 2025 menetluse 2-25-115140 väliste

kohustuste katteks 72,65 eurot.

Puudutatud isiku kui korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 76,

82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1. Maakohus nõustus põhjendatult avaldajaga, et nõue on tõendatud..

Majandamiskulu on iga korteriühistuga seotud vajalik kulu, mis on otseselt seotud elamu hoolduse

ja majandamisega.

Avaldaja kohtule esitatud majandusaasta aruanded ning ka majanduskavad näitavad, millistest

kuludest maja hooldus koosneb, kuid arvestuse põhimõtet (korteriomandi ruutmeetrid x kehtestatud

tariif) see ikkagi ei muuda, s.h puudutatud isiku igakuise kohustuse osas. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et

kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puudutatud isik ei

ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus otsustas seadusjärgseid viivised arvestada alates

1. aprillist 2023 ja vastustaja sellele vastu ei vaidle.

7. Maakohus leidis, et avaldaja määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust

määruskaebust rahuldada ja edastas 29. oktoobril 2025 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt

tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659), samuti tuleb osaliselt muuta maakohtu põhjendusi osas,

milles maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Tühistatud

osas tuleb teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult välja põhinõudena 876,19 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 46,29 eurot ja viivis ringkonnakohtu määruse tegemisele järgnevast

päevast. Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Maakohus tuvastas, et korteriühistu üldkoosolekute otsustega olid ajavahemikul, mille eest

korteriühistu nõude esitas, kehtestatud majanduskavad, milles oli majandamiskulu suuruseks 1 euro

korteri üldpinna ruutmeetri kohta. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku korteri üldpinna suurus

oli 38,80 m² ja luges avaldaja nõude põhjendatuks 24 kuu ulatuses ehk kokku 931,20 eurot (24 x

38,8). Korteriühistu ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus avalduse rahuldas

(TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

10. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on tõendatud esitatud majandusaasta aruannete ja

majanduskavadega, kuid pidas samas asjakohaseks ka avaldaja viidet Riigikohtu lahendile, mille

kohaselt kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS §

40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist (RKTKm

20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu viide sellele Riigikohtu määrusele praegusel juhul

asjakohane. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Praegusel juhul ei ole vaidlust

selle üle, et korteriomanikud on kehtestanud majanduskavad, mis näevad ette perioodiliste

ettemaksete tegemise korteriühistule. Asjaolu, et seaduse kohaselt tuleb kulude jaotamisel aluseks

võtta kaasomandi osa suurus, majanduskavas on aga aluseks võetud korteri üldpinna suurus, ei too

käesoleval juhul kaasa sisulist erinevust. Puudutatud isiku korteriomandi kaasomandi osa suurus oli

388/19886 ehk see on saadud korteri üldpinna ja kogu hoone korterite üldpindade jagamisel.

12. Kuivõrd praegusel juhul on korteriühistu nõude aluseks kehtivad majanduskavad, puudub

vajadus hinnata, kas korteriühistul võiks olla võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude

hüvitamist ilma majanduskavata. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile tuleb seetõttu määruse

põhjendustest välja jätta (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Muus osas ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega avaldaja nõude hindamisel ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

13. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isiku seisukoht, et

korteriühistu nõude tõendamiseks ei piisa majanduskava kinnitamise otsusest, vaid korteriühistu

peaks tõendama ka tegelikult kantud kulusid, ei põhine seadusel. Praegusel juhul tuleneb

korteriühistu nõue KrtS § 40 lg 1 alusel tehtud korteriomanike otsustest. KrtS § 40 lg 2 kohaselt

võib korteriühistu põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Selline majandamiskulude tasumise kord on

korteriühistu jaoks võimalus, mitte kohustus ja selle kasutamiseks peab see võimalus olema ka

korteriühistu põhikirjas ette nähtud. Ainult KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud võimaluse kasutamisel peab

korteriühistu tõendama tegelikult kantud kulude suurust.

14. Kui majanduskavaga on otsustatud kindla suurusega perioodilised ettemaksed vastavalt

kaasomandi osa suurusele, siis ei pea korteriühistu oma nõude tõendamiseks esitama kulude

kandmist tõendavaid dokumente, vaid piisab ainult otsuse tegemise tõendamisest. Seaduse kohaselt

peavad majanduskavas olema näidatud nii korteriühistu kavandatavad tulud kui kulud (KrtS § 41 lg

1 p 2) ja nii on korteriühistu praegusel juhul ka teinud – majanduskavas on ette nähtud

korteriomanike maksete suurus (1 euro/m2) ja erinevad kavandatud kulud (hooldustööd,

sanitaarpuhastus jne) (dtl 184–187). Kulude suuruse näitamine majanduskavas on informatiivne, et

korteriomanikel oleks võimalik majanduskava kinnitamisel teha teadlik otsus. Tegelik kulude

suurus selgub siis, kui kulud on tehtud ja seda saab korteriomanik kontrollida majandusaasta

aruandest. Seda, et majandamiskulu suurus 1 euro/m2 on kehtivalt otsustatud, ei ole puudutatud isik

vaidlustanud.

15. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja viivise

alates 1. aprillist 2023 kogu rahuldatud põhinõudelt. Avaldaja on viivise nõude esitanud alates 1.

augustist 2025 (dtl 30) ja 1. aprillil 2023 ei olnud suurem osa avaldaja nõudest sissenõutavaks

muutunud, seega ei saa viivise arvestamine sellest kuupäevast olla põhjendatud. Maakohus ei ole

seda kuupäeva määruses ka põhjendanud. Viivist tuleb arvestada alates avaldaja avalduses märgitud

kuupäevast, st 1. augustist 2025.

16. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus ei arvestanud korteriühistu nõude

rahuldamisel korteriomandi müügist täitemenetluses laekunud rahaga. Kohtutäitur Natalja

Malahhova müüs puudutatud isikule kuulunud korteriomandi täitemenetluses toimunud

enampakkumisel XXX ostuhinnaga 260 eurot (vara enampakkumise akt, dtl 173–179).

Korteriühistule kuulus tulemi jaotuskava alusel välja maksmisele 72,62 eurot (dtl 202) ja see

summa laekus korteriühistule 7. oktoobril 2025 (dtl 217), st pärast maakohtu määruse tegemist.

Avaldaja määruskaebusmenetluses esitatud tõendid raha laekumise kohta (10. septembri 2025

tulemi jaotuskava täiteasjas nr 042/2021/864 (dtl 202–204) ja kohtutäitur Natalja Malahhova 7.

oktoobri 2025 maksekorraldus (dtl 217)) on asjakohased ja tuleb võtta asja materjalide juurde.

17. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. TMS § 56 lg 2 kohaselt loetakse tulemi jaotamisel

võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad

kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid.

18. Kuivõrd avaldaja nõue on põhjendatud 931,20 euro ulatuses ja viivist tuleb avaldaja avalduse

kohaselt arvestada alates 1. augustist 2025, oli ajaks, kui korteriühistule laekus 72,62 eurot tulemi

arvel, sissenõutavaks muutunud viivise suurus 17,61 eurot (68 päeva aastaintressiga 10,15%). Seega

tuleb 72,62 eurost 17,61 eurot arvestada viivise katteks ja ülejäänud osa (55,01 eurot) tuleb maha

arvata põhinõudest. Kokku tuleb eelnevast tulenevalt puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlana

välja mõista 876,19 eurot (931,20 – 55,01).

19. Lisaks tuleb puudutatud isikult välja mõista rahuldatud põhinõudelt (876,19 eurot) arvestatud

viivis alates 1. augustist 2025 kuni kohtulahendi tegemiseni ringkonnakohtus, st kuni 6. veebruarini

2026. Viivise suurus on 46,29 eurot (190 päeva aastaintressiga 10,15%). Samuti tuleb puudutatud

isikult välja mõista seadusjärgne viivis alates määruse tegemisele järgnevast päevast (TsMS § 367).

20. Menetluskulud ringkonnakohus jäävad menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 171 lg 2 kohaselt

võib kohus jätta määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt määruskaebuse esitaja kanda,

kui tema kasuks tehakse määrus, kuid ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud

tugineda juba maakohtus. Puudutatud isiku määruskaebus küll rahuldatakse osaliselt, kuid seda muu

hulgas ka uue tõendi (tulemi jaotuskava) tõttu, mille esitas ringkonnakohtu menetluses avaldaja,

kuid mille oleks saanud hiljemalt koos määruskaebusega esitada ka puudutatud isik.

(allkirjastatud digitaalselt)