Legislator Case Law & Legislation
3-25-3067/4 AI generated

3-25-3067/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-3067/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kohaldas 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 X-i (kaebaja) suhtes alates 1. augustist 2025 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

Legislator headnote

AI generated

3-25-3067/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Vangla kohaldas 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 X-i (kaebaja) suhtes alates 1. augustist 2025 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

Keywords

AI generated
standing of victims unfair terms health insurance voucher fee damage to credit cause of action abusive claim by landlord
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3067

Määruse kuupäev

5. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada nõuetekohased

kambritingimused

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-25-4274 esitatud Tartu Vangla

1. augusti 2025. a käskkiri nr 2-25/1-2/179; 11. novembri 2025. a käskkiri nr 2-25/1-

2/248 ja 30. jaanuari 2026 esitatud vastus kaebusele.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-3067 menetlus.

3. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 X-i (kaebaja) suhtes

alates 1. augustist 2025 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist kuni asjaolude äralangemiseni.

2. X esitas 3. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide, sest kaebaja paigutati kambrisse S5 K-301,

kus puudub valgustus, kambriterminal ei tööta, meedik ei käi regulaarselt tervist kontrollimas,

WC-l ei ole ust, voodinaril puudub redel. Lisaks ei tagatud kaebajale duši võimalust. Kuna

lukustatud režiimi tingimused on ebainimlikud, peab vangla tagama kambri, mis ei alandaks

kinnipeetavat. Kaebaja esitas 5. augustil 2025 vaide täienduse, mille kohaselt pidi kaebaja

olema 3 ööpäeva ilma voodivarustuseta, ning 10. augustil 2025. a vaide täienduse, milles

viitab teise kinnipeetava poolsele korduvale voodivarustuse lõhkumisele.

3-25-3067

3. Tartu Vangla tagastas 8. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3 X-i vaide

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas toimus kohtumenetlus.

Tartu Halduskohus on teinud 7. augustil 2025 kohtuasja nr 3-25-2552 kohtumääruse ning asja

materjalidest nähtub, et kaebaja menetluslikud taotlused on kaebuse raames samasisulised

vaide ja vaide lisadega.

4. Kaebaja esitas 16. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada,

kas Tartu Vangla otsus nr 1-8/2-25/176-3 kaebaja vaide tagastamise kohta oli õiguspärane või

õigusvastane ning kui otsus oli õigusvastane, siis kohustada vanglat kaebaja vaiet uuesti läbi

vaatama. Tartu Vangla on õigusvastaselt vaide tagastanud, kuna kohtumenetluses oli ainult

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, mille menetlus on tänaseks lõppenud. Vangla paigutas

kaebaja 1. augustil 2025 S5 osakonna kambrisse nr 301, mis ei vastanud tingimustele, sest

selles puudus valgustus, kambriterminal ei töötanud ning kaebaja oli ligikaudu 30 tundi ilma

madratsi, teki ja padjata. Samuti ei olnud WC privaatne, kuna seal puudus uks.

5. Vastustaja esitas 23. septembril 2025 vastuses kohtunõudele vaidemenetluse materjalid.

6. Kaebaja esitas 29. septembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. Tartu Vangla lõpetas 11. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/248 X-i suhtes Tartu

Vangla 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 määratud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses

kaebaja vaide tagastamisega 8. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3. HKMS §

45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks on sobivamaks õiguskaitse

vahendiks kohustamiskaebuse esitamine. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale

ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see

rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaideotsus

eraldiseisvalt saaks kaebaja õigusi rikkuda. Seega mõistab kohus, et kaebaja ei soovi

eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamist, vaid kaebaja tahe on suunatud põhivaidluse

esemele. Kaebaja on vaides märkinud, et nõuab vangla käskkirja tühistamist ning sellisena on

käsitlenud seda ka vangla. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja nõue siiski suunatud küsimusele,

kas täiendavaid julgeolekuabinõusid võis üldse kohaldada ehk käskkirja tühistamisele, vaid

vaidlus puudutab seda, millisel viisil täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendati ehk

haldusakti täideti. Kaebaja viitab ise vaides üksnes puudulikele kambritingimustele, millest

järeldub, et kaebaja tegelik tahe on suunatud vangla kohustamisele viia kambritingimused

nõuetega vastavusse. Seega nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla

kohustamist tagada kaebajale nõuetekohane kamber, s.o kamber, kus on piisav valgustus,

töötav kambriterminal, WC-l uks, narivoodil redel ning terve voodipesu.

9. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või

3-25-3067

see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja vaie tõukub Tartu Vangla

käskkirjast nr 2-25/1-2/179, mida ei ole asja materjalide juures. Tartu Vangla lõpetas

täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise käskkirjaga nr 2-25/1-2/248 ning Tartu Vangla

on selgitanud vaidluse aluseks oleval ajal kaebaja erinevates kambrites viibimist 30. jaanuari

2026. a vastuses kaebusele haldusasjas nr 3-25-4274. Kohus ei pea vajalikuks vastavaid

dokumente Tartu Vanglalt välja nõuda, sest saab need asja materjalide juurde võtta teise

haldusasja materjalidest. Kohus võtab asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-25-4274

esitatud Tartu Vangla 1. augusti 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/179; 11. novembri 2025. a

käskkirja nr 2-25/1-2/248 ja 30. jaanuari 2026. a vastuse kaebusele.

10. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ettenähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

11. Kaebaja esitas 3. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide puudulike kambritingimuste kohta

ning täiendas vaiet 5. ja 10. augustil 2025. Tartu Vangla tagastas 8. septembri 2025. a

vaideotsusega nr 1-8/2-25/176-3 X-i vaide HMS § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna vangla hinnangul

toimus samas asjas kohtumenetlus. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on jäetud

läbi vaatamata (tagastatud), on lubatav siis, kui kaebaja nõue on jäetud läbi vaatamata

ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p

18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-

2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

12. HMS § 79 lg 1 p 5 kohaselt vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus.

Kohtu hinnangul puudus Tartu Vanglal alus kaebaja vaide tagastamiseks. HKMS § 249 lg 2

kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

Kaebaja on õigesti viidanud, et asjas nr 3-25-2552 lahendas kohus vaidemenetluse ajal

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei toimu

vaidluse sisulist lahendamist, vaid esialgse õiguskaitse eesmärgiks on võtta kasutusele

meetmed, millega välditakse kaebaja olukorra halvenemist vaide- või kohtumenetluse ajal.

Seega HMS § 79 lg 1 p 5 mõttes ei toimunud kohtumenetlust, mille raames oleks sisuliselt

lahendatud kaebaja nõuet. Seega puudus vanglal vaide tagastamiseks alus. Tartu Vangla on

kaebaja vaide tagastanud õigusvastaselt ning kaebus on halduskohtus lubatav.

13. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohtu hinnangul on kaebuse aluseks olevad asjaolud võrreldes kohtusse

kaebuse esitamise ajaga muutnud. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida

vaidluse ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi

aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. novembri 2025. a

otsus asjas nr 3-23-885, p 30 ja 14. mai 2019. a otsus asjas nr 3-14-52077, p 11). Tartu

Vangla 1. augusti 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/179 kohaldati kaebaja suhtes

julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist alates 1. augustist 2025 ning

3-25-3067

nende kohaldamine lõpetati Tartu Vangla 11. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/248.

Kaebaja paigutati täiendavate julgeolekuabinõude määramisel 1. augustil 2025 eluosakonna

S5 kambrisse number 301 ning seejärel 5. augustil 2025 eluosakonna S5 kambrisse nr 302.

Kaebaja on vaidlustanud puudulikke kambritingimusi 3., 5. ja 10. augustil ehk ajal, mil

kaebaja viibis kambrites nr 301 ja 302. Kaebaja paigutati 3. septembril 2025 ümber

eluosakonna S8 kambrisse nr 473 ning selle kambri tingimuste kohta ei ole kaebaja vaidluse

raames vanglale kaebusi esitanud. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega nõutud eesmärgi,

kui kaebaja paigutati ümber uude kambrisse ning seega puudub vajadus vangla kohustamiseks

parandada kaebaja kambritingimusi kambrites nr 301 ja 302. Kohtule teadaolevalt ei ähvarda

kaebajat lähitulevikus vaidlusalustesse kambritesse paigutamine. Seega on kaebaja

saavutanud eesmärgi, mida kohustamisnõudega taotles ning teda ei hoita enam kambrites,

mille tingimused talle ei sobinud. Juhul, kui kaebaja paigutatakse tulevikus ümber mõnda

kambrisse, kus tingimused on kaebaja õigusi rikkuvad, on kaebajal võimalus pöörduda vangla

poole uue nõudega. Seega on kohtu hinnangul kaebus ammendunud ning kaebuse

rahuldamine ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

14. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab

menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud vaides selgesõnaliselt väljendanud, et ei soovi

praeguses vaidluses kahju hüvitamist ning esitab kahjunõude eraldiseisvalt. Seega ei ole

praeguses asjas vajalik kaebaja õiguste kaitseks tuvastamisnõudele üle minna, kaebaja saab

kaitsta oma õigusi hüvitamiskaebuse raames. Kaebaja on kohtule ka juba esitanud käskkirja nr

2-25/1-2/179 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvaid kahjunõudeid

(vt nt haldusasi nr 3-25-4514).

15. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

16. Kuna kohus lõpetab menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

17. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider