3-26-294/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-294

Määruse kuupäev

5. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X-i (X) kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Tagastada kaebajale kaebuse lisad.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 3. veebruaril 2026 X-i kaebus. Kaebuse kohaselt takistab

kaebajale määratud eestkostja tagasi saada kaebaja vara, teha meditsiinilist ekspertiisi ja

finantseerida hambaprotseeside paigaldamist, vargad on varastanud kaebaja dokumendid,

kuid eestkostja täidab varaste soove, eestkostja ei telli kaebajale transporti, et liikuda Tartu

linna ning eestkostja keeldus leidmast kaebajale advokaati. Kaebaja soovib hooldekodust

vabastamist ja Tartu Maakohtu 6. juuli 2023. a määruse tühistamist asjas nr 2-23-3880.

Kaebaja korterisse on vaja paigaldada elektripliit. Samuti on vaja tõsta määruses märgitud

summat ning kui kaebaja on Tartus, siis on vajalik inimene, kes oleks käinud toidupoes.

Kaebaja palub halduskohtu abi asjaolude kontrollimiseks ja ebaseadusliku olukorra

lõpetamiseks. Tartu Maakohus ei ole teinud korraldusi eestkostjale ebaseadusliku olukorra

lõpetamiseks. Kohus kaebaja pöördumistele ei reageeri.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Tutvudes tsiviilasjas nr 2-23-3880 tehtud 6. juuli 2023. a kohtumäärusega mõistab kohus,

et kaebaja on esitanud kaebuse eestkostja määramise tühistamiseks ning vaidlustamaks

eestkostja tegevust ja tegevusetust. Ka ei ole kaebaja rahul sellega, et Tartu Maakohus ei ole

midagi ette võtnud kaebaja kaebustega eestkostja tegevuse peale.

4. Kohus selgitab, et eestkosteasju, sh eestkoste lõpetamise, määramise kui ka senise

eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise avaldusi on pädev lahendama

maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1, § 11 lg 1 ja § 110 lg 3, § 529-

530).

5. Antud juhul reguleerivad Tartu Linnavalitsuse kui eestkostja kohustusi ning väidetavaid

rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. Tartu Linnavalitsus tegutses

eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o kaebaja seadusliku esindajana

perekonnaseaduse (PKS) §-de 205–207 kohaselt. Vaatamata sellele, et Tartu linna puhul on

tegemist avalik-õigusliku isikuga, ei ole käesoleval juhul tegemist avaliku võimu teostamise

ja muude avalike ülesannete täitmisega seonduva küsimusega. Kõnealuse õigussuhte

eraõiguslikuks kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja seisund on

suhtes kaebajaga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga,

milles võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3). Seega on kaebajal TsMS § 1 alusel õigus

pöörduda Tartu Maakohtu poole.

6. Ka selgitab kohus, et halduskohtu pädevuses ei ole isikute vastutusele võtmine võimaliku

varguse eest ega maakohtu kohustamine tsiviilasjas menetlustoimingute tegemiseks.

Kui kaebaja leiab, et keegi on toime pannud kuriteo, saab kaebaja sellest teavitada Politsei- ja

Piirivalveametit või prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustik § 195).

Kui isik ei ole maakohtu menetluse käiguga rahul (nt ei saa kohtult piisavalt kiiresti enda

avaldusele vastust), siis on võimalik kasutada TsMS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid (nt

võimalus vastuväite esitamiseks kohtu tegevusele, menetluse kiirendamise taotlus).

Halduskohus ei saa kohustada maakohut menetlema sinna esitatud avaldust või saatma

kaebajale menetlusdokumente. Selliste menetluslike otsuste tegemine kuulub maakohtu

pädevusse ning neid otsustusi on määruskaebeõiguse olemasolul võimalik vaidlustada

kõrgemalseisvas kohtus.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis saadab kohus kaebajale tagasi kaebusele lisatud

dokumendid, et kaebaja saaks oma õigusi kaitsta kohases menetluses.

10. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)