2-25-17257/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-17257 Kohtuasi N.S-i maksejõuetusavaldus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. oktoobri 2025.a määrus Kaebuse esitaja ja liik N.S-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja: N.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Suido Västra Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2025. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud N.S-i kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 4. Jätta rahuldamata N.S-i taotlus riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 1. N.S (avaldaja) esitas 14.10.2025 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

2-25-17257 2. Avalduse kohaselt elab ja töötab avaldaja Soome Vabariigis, omamata Eestis vara ja elukohta. Avaldajal puudub muu vara peale töötasu. Avaldaja suhtes toimub Soome Vabariigis võlausaldaja Revensen OÜ nõuete sundtäitmine Euroopa maksekäskude alusel. Avaldaja esitas nõuetele Soome kohtus vastuväite. Avaldaja esitas 25.06.2024 Harju Maakohtule avalduse ka võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mille Harju Maakohus jättis 11.11.2024 kohtualluvuse puudumise tõttu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.06.2025 maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avalduse läbi vaatamata. Võlgniku eesmärk kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt on teostatav Harju Maakohtus. Eesti krediidiandjatel ei tohiks olla võimalust panna välismaal maksma põhjendamatuid nõudeid, mida Eesti kohtud ei rahuldaks. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Maakohus keeldus maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. 4. Maakohus selgitas, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 5 lg 2 järgi esitatakse maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht on mujal. Avaldaja elab ja töötab Soomes ning Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht alates 01.08.2023 Soome Vabariigis. Esitatud andmetest ei nähtu, et avaldaja realiseeriks oma majanduslikke huve Eestis. 5. Asjaolu, et avaldaja esitas seekord võlgade ümberkujundamise avalduse, ei mõjuta kohtualluvuse määramist. Maksejõuetusasjades määratakse kohtualluvus kindlaks samade põhimõtete alusel sõltumata sellest, kas tegemist on pankroti ja kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetlusega. Asjaolud ei ole võrreldes ringkonnakohtu määruse tegemise ajaga muutunud. 6. Avaldaja põhihuvide kese asub Soome Vabariigis ja Eesti kohtul puudub maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks pädevus. Seega avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kohtualluvuse puudumise tõttu FIMS § 4 lg 1, § 5 lg 2, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alustel. Määruskaebus 7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Avaldaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõivu. 8. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 1 p-i 2 b. Määrust ei ole kohtualluvuse määramisel alust kohaldada, sest avaldajal on võlad Eesti krediidiasutuste ees. Määruse artikkel 1 p-i 2 b järgi ei kohaldata määrust menetlustele, kui need puudutavad krediidiasutusi. Seega on avaldus esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule. 9. Maakohus jättis TsMS § 72 lg 1 p-d 2 ja 3 kohaldamata ning rikkus oluliselt määruse põhjendamiskohustust. See tõi kaasa ebaõige määruse. Menetluse edasine käik 2

2-25-17257 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §- ga 659) alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 12. Maakohus leidis õigesti, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 1 p 2 alustel. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) art 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Avaldaja viide sellele, et tema kohustused on Eestis asuvate võlausaldajate ees, ei oma seega tähtsust, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtutakse võlgniku põhihuvide keskmest. 14. Maakohus tuvastas, et avaldaja elab ja töötab Soomes ning ka Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht Soome Vabariigis. Neid asjaolusid avaldaja ka ei vaidlustanud. Seega on õige maakohtu järeldus, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis. 15. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti ka määruse 2015/848 art 1 p-i 2 b. See säte käsitleb olukorda, kus pankrotimenetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või saneerimismenetlus viiakse läbi krediidiasutuse suhtes. Siinsel juhul on tegemist füüsilise isiku, mitte krediidiasutuse maksejõuetuse menetlusega. Asjakohatu on ka avaldaja viide Euroopa Kohtu otsusele C-249/16, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012. Viidatut kohaldatakse tsiviilja kaubandusasjade suhtes. Siinses asjas on tegemist maksejõuetusmenetlusega, mida reguleerib määrus (EL) 2015/848. 16. Maakohus ei pidanud kohaldama ka TsMS § 72 lg 1 p-e 2 ja 3. Viidatud säte annab Harju Maakohtule erialluvuse siis, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja kui välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Need eeldused ei ole siinsel juhul täidetud, kuna kohtualluvus tuleneb määrusest (EL) nr 2015/848. Ringkonnakohtul ei ole ka alust arvata, et avaldajal ei oleks võimalik oma õigusi Soome kohtus efektiivselt kaitsta, sh sõlmida võlausaldajatega kokkuleppeid. 17. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sellest tulenevalt ei rahulda ringkonnakohus avaldaja taotlust määruskaebuselt riigilõivu tagastamiseks. Kuna asjas menetluskulusid ei tekkinud, puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 3

2-25-17257 (allkirjastatud digitaalselt) 4