4-25-3684/11 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-25-3684 Otsuse kuupäev 5. veebruar 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Heili Sepp ja Juhan Sarv Kohtuasi Tõnis Räime väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 7. novembri 2025. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, kassatsioon Asja läbivaatamine 4. veebruar 2026, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 7. novembri 2025. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti 2. oktoobri 2025. a kiirmenetluse otsusega karistati Tõnis Räime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi 31 trahviühiku (248 euro) suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt juhtis ta 2. oktoobril 2025 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 90. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 94 ± 3 km/h, kuigi suurim lubatud sõidukiirus sel teelõigul oli 70 km/h. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse T. Räim, taotledes menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu või põhjusel, et tegemist on vähetähtsa väärteoga, mistõttu piisab rikkuja hoiatamisest. Alternatiivselt palus T. Räim kergemat karistust. 3. Pärnu Maakohus tühistas 7. novembril 2025 kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas menetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus märkis, et väärteoprotokolli kohaselt ületas T. Räim kiirust maantee 90. kilomeetril. See hõlmab teelõiku kilomeetripostide 90 ja 91 vahel. Kuna kiirusepiirangut lõpetav märk asus enne 90. kilomeetriposti, siis kiirusepiirang 70 km/h kilomeetripostide 90 ja 91 vahel enam ei kehtinud. Seega ei ületanud T. Räim suurimat lubatud sõidukiirust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator selgitab, et maantee 90. kilomeeter asub siiski 89. ja 90. kilomeetriposti vahel. Tee esimene kilomeeter algab tee alguspunktist, mitte esimesest kilomeetripostist, mis tähistab juba teise kilomeetri algust. Kui

2(2) maakohtule jäi kilomeetrite arvestamine ebaselgeks, oleks väärteoasi tulnud lahendada kohtuistungil (VTMS § 120 lg 2). Asja kirjalikus menetluses lahendades rikkus kohus väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maantee 90. kilomeeter asub 89. ja 90. kilomeetritähise vahel. Majandusja kommunikatsiooniministri määruse "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 17 p 10 kohaselt näitab kilomeetritähis kaugust tee alguseni. Sellest johtuvalt on 90. kilomeetritähisest tee alguseni 90 kilomeetrit ehk tee 90. kilomeeter eelneb sellele tähisele ja selle järel algab 91. kilomeeter. Seetõttu on vale ka maakohtu järeldus, et maantee 90. kilomeetril ei kehtinud kiirusepiirang 70 km/h. Väärteoasja materjalide kohaselt asus kõnealust kiirusepiirangut lõpetav liiklusmärk enne 90. kilomeetritähist ja T. Räime sõiduki kiirust mõõdeti enne seda märki. Seega leidis maakohus ekslikult, et menetlusalune isik ei pannud toime väärtegu. 6. Sel moel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 lg 1 mõttes (RKKK 12.03.2025, 4-24-679/34, p 28). 7. Ekslik on kassaatori seisukoht, et maakohus oleks pidanud arutama asja kohtuistungil. VTMS § 120 lg 2 alusel tuleb korraldada kohtuistung, kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral VTMS §-s 133 loetletud küsimusi (RKKK 17.02.2020, 4-19-3994/31, p 6). Sellise asjaolu tuvastamine, kas maantee 90. kilomeeter asub enne või pärast 90. kilomeetritähist, ei eelda täiendavate tõendite kogumist. Seega oli väärteoasja võimalik ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Kuna maakohus tugines väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetlust välistavale asjaolule, mida tegelikult ei esinenud, jättis kohus lahendamata teised VTMS §-s 133 loetletud küsimused, nagu ka taotluse lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või vähendada karistust. Seetõttu saadab kolleegium väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)