2-25-17700/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

4. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-17700;

B2 Impact OÜ hagi K.M. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

tsiviilasja hind 1668,51 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Pille Martin (XXX)

Kostja

K.M. (isikukood XXX; aadress XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 21.07.2020 tähtajatu

arvelduskrediidi lepingu nr 5624481893 krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja on perioodil

29.12.2022 kuni 05.02.2024 võtnud korduvalt kasutusse ja tagastanud krediidilimiiti ja kokku

võetud kasutusse summas 4729 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja

kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt

igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi

tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st.

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud kokku summas 6650,91 eurot, millest

võlausaldaja arvestas tasutuks põhiosa 3257,53 eurot, intress 2963,13 eurot, kaardimakse

tehingu tasu 10,25 eurot, meeldetuletustasu 30 eurot; kiire väljamakse tasu 390 eurot. Kostja

viimane tagasimakse oli 12.08.2024 ja peale seda enam kostja lepingut ei täitnud. Kostjat

hoiatati 02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti

aadressile: XXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

kahenädalase tähtaja so 03.12.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat hoiatati

02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti

aadressile: XXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

kahenädalase tähtaja so 03.12.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja oli lepingu

ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 15.09.2024, 15.10.2025 ja

15.11.2025. Hageja saatis kostjale 2.01.2025 nõudekirja teataga, et vastavalt B2 Impact OÜ ja

ESTO AS vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule on omandatud nõue kostja vastu, mis

tuleneb K.M. ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja

kasuks lepingust nr 5624481893 tulenev põhivõlgnevus 1471,47 eurot, viivis 197,04 eurot.

Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Välja mõista kostjalt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 9.01.2026 e-posti aadressil XXX. Kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1668,51 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud

21.07.2020 krediidikontoleping nr 5624481893 (dtl 3-15).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja ESTO AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. ESTO AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 16.12.2024 (dtl 88-90). Vaidlust ei ole, et

kostjale on antud krediiti kokku 4729 eurot (dtl 17-77). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et

kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses

nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust järgnevate

kliendiga seotud näitajate alusel: Regulaarsed sissetulekud: kliendi esitatud info: 700 EUR

Pensionikeskuse info: 708.09 EUR; Väljaminekud: Finantskohustused: 100 EUR

Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset

sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek,

finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 700

EUR, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud võlgniku Pensionikeskuse sissetulekust

summas 708.09 EUR. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 100

EUR. Päringud 8 teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i

Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on

krediidivõimeline.

10. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 4729 eurot. Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 6650,91 (dtl 78-87)

eurot. Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 4729 eurot tasunud.

15.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga,

sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude

põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik